Kaija Piirmets (eesistuja), Aleksandr Kondrašov, Siret Siilbek
Määruse tegemise aeg ja koht 13.11.2026, Tallinn Kohtuasja number
2-26-19153
Kohtuasi
X (X) avaldus alaealisele Y-le määramiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 10.09.2026 määrus
Kaebuse esitaja ja liik
X 13.09.2026 määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Avaldaja X (isikukood XXX)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
(Y) eestkostja
Puudutatud isik Y (isikukood XXX)
RESOLUTSIOON
1.Võtta asja materjalide juurde X määruskaebemenetluses esitatud tõendid.
2.Tühistada Pärnu Maakohtu 10.09.2026 määrus ja saata asi uueks menetlusse võtmise otsustamiseks samale maakohtule.
3.Määruskaebus rahuldada osaliselt. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale ei saa määruskaebust esitada (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 477 lg 1 ja § 372 lg 5).
X (avaldaja) esitas 02.09.2026 Pärnu Maakohtule avalduse, milles palus määrata alaealisele lapsele Y-le (puudutatud isik, laps) eestkostja.
2.Avalduse kohaselt on alaealisele eestkostja määramine vajalik, kuna lapse vanemad viibivad Ukrainas ega saa Eestis last igapäevaselt hooldada ega esindada. Kuigi vanemad on andnud avaldajale notariaalselt kinnitatud nõusolekud ja volitused, eeldavad avaldaja väitel
2-26-19153 hariduse, tervishoiu, dokumentide, kohaliku omavalitsuse, sotsiaalteenuste ja kindlustusega seotud toimingud lapse seadusliku esindaja staatust. Puudutatud isik elab ja õpib Eestis (õpingute ajal ühiselamus), mistõttu on tarvis kohapeal viibivat täisealist, kes tagab tema õiguste ja huvide kaitse. Avaldaja korraldab lapse igapäevaseid toiminguid ja suhtlust asutustega, elab temaga samal registreeritud aadressil ning on lapsele olnud pikaajaline usaldusisik (treener). Maakohtu määrus ja põhjendused
3.Pärnu Maakohus keeldus 10.09.2026 määrusega avalduse menetlusse võtmisest ning jättis menetluskulud avaldaja kanda. Hüvitatavate kulude puudumise tõttu maakohus menetluskulude suurust kindlaks ei määranud.
4.Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt keeldus maakohus avalduse menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 1 p 10 ja lg 2 p 2 alusel, kuna avalduselt ei olnud tasutud riigilõivu ning avalduses esitatud asjaolude põhjal ei olnud taotletavat eesmärki võimalik saavutada.
4.1.Perekonnaseaduse (PKS) § 171 lg 1 kohaselt on alaealisele lapsele eestkostja määramise eelduseks, et alaealise lapse kummalgi vanemal ei ole esindusõigust või lapse päritolu ei ole võimalik kindlaks teha. Kohtule esitatud avalduses ja selle lisades on esitatud asjaolud ja tõendid, et lapse mõlemad vanemad on avaldajale andnud lapse huvide eest seismiseks ja lapse osas vajalike asjaajamiste läbiviimiseks ulatuslike õigustega notariaalsed volitused. Avaldusest ei nähtunud, millised asjaajamised oleksid olnud volitatul takistatud volituste olemasolust sõltumata. Kohtule ei ole esitatud asjaolusid ja põhistusi, millest nähtuks, et lapse huvid oleksid ohustatud. Asjaolu, et lapse vanemad eemal viibivad, kuid on korraldanud lapse hoolduseks ja lapsega seotud küsimuste otsustamiseks vajaminevad volitused, ei olnud aluseks lapsele eestkostja määramiseks. Määruskaebus
5.Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palub vaidlustatud maakohtu määruse tühistada ning võtta avaldus menetlusse, sh hinnata eraldi puudutatud isikule esialgse õiguskaitse korras ajutise eestkostja määramise vajadust TsMS § 555 alusel ning määrata puudutatud isikule ajutiseks eestkostjaks avaldaja TsMS § 555 alusel seaduses lubatud maksimaalseks tähtajaks või kuni eestkoste vajaduse äralangemiseni. Teise võimalusena, kui ringkonnakohus leiab, et asja lahendamiseks on vajalik täiendavate asjaolude või dokumentide esitamine, tühistada vaidlustatud maakohtu määrus ning saata asi maakohtule uueks lahendamiseks, andes avaldajale võimaluse avaldust täiendada.
6.Määruskaebuse kohaselt ei ole maakohus piisavalt eristanud PKS § 171 alusel eestkoste seadmist ja TsMS § 555 alusel ajutise eestkoste määramist. Eesti ja Ukraina vahelise õigusabilepingu artikkel 30 lg 4 toetab kiireloomuliste kaitsemeetmete rakendamist Eestis, sh kinnitab selle mehhanismi kohaldamist varasem Eesti kohtupraktika Ukraina alaealiste puhul. Lahendid on käesoleva asjaga sisuliselt võrreldavad: tegemist on Ukraina alaealisega, kelle vanemad viibivad Ukrainas, lapse tegelik elu ja haridus on seotud Eestiga ning avaldaja on lapse pikaajaline treener ja usaldusisik. Lisaks ei ole TsMS § 555 eesmärgist tulenevalt vajalik tõendada, et lapse õigusi on juba rikutud. Oluline on hinnata, kas viivitamine seadusliku esindaja määramisega võib ohustada lapse huve. Selline olukord õigustab vähemalt ajutise eestkoste vajaduse sisulist hindamist.
2-26-19153
6.1.Vanemate antud notariaalsed volitused ei tähenda automaatselt, et ajutine eestkoste on välistatud. Küsimus ei ole üksnes selles, kas avaldaja saab mõne konkreetse toimingu teha volikirja alusel, vaid selles, kas alaealisel on Eestis vaja ametlikult määratud seaduslikku esindajat. Vajadus ei seisne ainult üksikutes toimingutes. Vajadus seisneb püsivas ja selgelt määratletud seadusliku esindaja staatuses lapse Eestis viibimise ajal, sh olukordades, kus lapse huve tuleb esindada viivitamata või, kus asutus vajab lapse seaduslikku esindajat, mitte üksnes volitatud isikut. Ajutise eestkoste eesmärk on lapse tõhus kaitse ja esindamise tagamine Eestis.
6.2.Maakohtul tulnuks enne avalduse menetlusse võtmisest keeldumist vajaduse korral anda avaldajale võimalus avalduses sisalduvate puuduste kõrvaldamiseks. Kui maakohus leidis, et avalduses ei ole piisavalt täpsustatud mõnda konkreetset toimingut või eestkostevajadust, ei tohiks seda käsitada automaatselt alusena, mille tõttu ei ole võimalik asja menetleda.
6.3.Seejuures on avaldaja tasunud riigilõivu 10 eurot. Menetluse edasine käik
7.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
8.Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud maakohtu määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada ja saata asi menetlusse võtmise otsustamiseks samale maakohtule. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt.
9.Määruskaebuses on avaldaja esitanud taotlused, millega palub avalduse menetlusse võtta ning hinnata TsMS § 555 alusel ajutise eestkostja määramise vajadust, sh määrata puudutatud isikule ajutiseks eestkostjaks avaldaja TsMS §-s 555 sätestatud maksimaalseks tähtajaks või kuni eestkoste vajaduse äralangemiseni. Ringkonnakohtu pädevuses on vaidlustatud osas maakohtu määruse tühistamine ning asja saatmine maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks (TsMS § 657 lg 1 koosmõjus TsMS §-ga 659). Määruskaebuses esitatud taotlusi ei ole seega ringkonnakohtul võimalik rahuldada.
10.Ringkonnakohus võtab TsMS § 662 lg 3 alusel vastu avaldaja määruskaebemenetluses esitatud tõendid.
11.Kolleegiumi hinnangul leidis maakohus põhjendamatult, et avalduse menetlusse võtmisest tuleb TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel keelduda, kuna volikirja olemasolu tõttu puuduvad alused PKS § 171 lg 1 alusel lapsele eestkoste seadmiseks. PKS § 171 alusel eestkoste määramise üheks eelduseks on see, et alaealise lapse kummalgi vanemal ei ole lapse suhtes esindusõigust. See võib tähendada mh seda, et mõlema vanema hooldusõigus on peatatud (TsMS III komm (2018), § 555, p 3.2, c). Avalduse kohaselt on puudutatud isik Ukraina kodanik, kes saabus Eestisse seoses Ukraina sõjaga ning tema vanemad jäid Ukrainasse. Seega elab puudutatud isik hetkel Eestis, samal ajal kui tema hooldusõiguslikud vanemad viibivad Ukrainas. Kohtupraktikas on leitud, et sõda Ukrainas on käsitatav edasilükkamatu juhtumina Eesti Vabariigi ja Ukraina lepingu õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil- ning kriminaalasjades (õigusabilepingu) artikkel 30 p 4 mõttes.
2-26-19153 Viidatud sätte kohaselt võib teise lepingupoole eestkoste- ja hooldusorgan edasilükkamatutel juhtumitel ise rakendada vajalikke abinõusid, kuid ta peab esialgselt rakendatud abinõudest viivitamatult teatama käesoleva artikli 1 kohaselt pädevale eestkoste- ja hooldusorganile. Vajalike abinõudena saab Eesti kohus rakendada nii ajutise eestkostja määramist TsMS § 521 ja § 555 järgi kui ka vajalikel juhtudel eestkostja määramist vastavalt TsMS §-dele 526 ja 554 ning vanema hooldusõiguse peatamist PKS § 140 lg 1 alusel (vt nt TlnRnKm 15.07.2025, 224-7697, p-d 26–28). PKS § 140 lg 1 alusel saab vanema hooldusõiguse peatada eelkõige juhul, kui vanem ei saa hooldusõigust pikema aja vältel oma eemaloleku või muu kõrvalise takistuse tõttu teostada (RKTKm 14.11.2012, 3-2-1-121-12, p 14). Seega, kui Ukrainasse jäänud vanemad ei viibi lapse juures ning on sõjategevuse ja eemalviibimise tõttu pikema aja vältel faktiliselt takistatud teostamast lapse igapäevast isiku- ja varahooldust, võib tekkida alus vanemate hooldusõiguse peatamiseks kestva võimetuse tõttu PKS § 140 lg 1 alusel. Hooldusõiguse peatamise tagajärjel ei ole lapsel seaduslikku esindajat, mis omakorda loob eelduse ja kohustuse määrata lapsele PKS § 171 lg 1 alusel eestkostja (RKTKm 16.01.2019, 2-18-3298, p 16.2). Ringkonnakohus leiab, et avalduse menetlusse võtmise staadiumis ei saa võtta lõplikku seisukohta selle osas, kas vanemate avaldajale väljastatud volikiri välistab PKS § 171 alusel alaealisele lapsele eestkoste seadmise ning kas volituse andmisega on lapse huvid kaitstud. Olenemata volikirja olemasolust võivad lapse huvid jääda seadusliku esindaja puudumise tõttu Eestis kaitseta. Seega tuleb välja selgitada, kas ja millises ulatuses on alaealise lapse huvid vanemate väljastatud volikirja alusel kaitstud ning kas ja millises ulatuses võib olla põhjendatud eelpool viidatud vajalike abinõude rakendamine. Seda saab teha asja sisulise lahendamise käigus.
12.Eeltoodust tulenevalt tuleb vaidlustatud maakohtu määrus tühistada ja saata asi maakohtule avalduse menetlusse võtmise otsustamiseks.
13.Maakohus keeldus avalduse menetlusse võtmisest ka TsMS § 371 lg 1 p 10 alusel, kuna avaldaja ei olnud tasunud avalduselt riigilõivuseaduse § 59 lg-s 7 ettenähtud määras riigilõivu. Tegemist on TsMS § 3401 lg 1 mõistes kõrvaldatava puudusega. Avaldaja on määruskaebuses viidanud, et on riigilõivu 10 eurot nüüdseks tasunud ning maakohus saab seda avalduse menetlusse võtmise üle otsustamisel kontrollida.
14.Menetluskulude jaotuse otsustab TsMS § 173 lg 3 teise lause kohaselt maakohus.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.