lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-25-3036/12

Perekonnaõigus › Vanema õigused lapse suhtes ja lapsega suhtlemise reguleerimine

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 12.11.2026

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-25-3036/12
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Perekonnaõigus › Vanema õigused lapse suhtes ja lapsega suhtlemise reguleerimine
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
12.11.2026
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
928
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Peeter Pällin, Kairi Piirisild, Vallo Kariler

Määruse tegemise aeg ja koht

12.11.2026, Tallinn

Tsiviilasja number

2-25-3036

Tsiviilasi

X-i avaldus tema ja Y-i ühise hooldusõiguse lõpetamiseks alaealise lapse suhtes ning lapse hooldusõiguse üleandmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 28.04.2025 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

X 13.05.2025 määruskaebus, 09.05.2025 määruskaebus

Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus

avaldaja X (isikukood XXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Rahuldada X-i määruskaebus.

Tühistada Harju Maakohtu 28.04.2025 määrus tsiviilasjas 2-25-3036.

Saata asi Harju Maakohtule X-i avalduse menetlusse võtmiseks ja menetluse jätkamiseks.

Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale ei saa esitada määruskaebust.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Avaldaja X esitas 25.02.2025 Harju Maakohtule avalduse, milles palus lõpetada tema ja Y-i ühine hooldusõigus alaealise lapse suhtes ning anda lapse hooldusõigus täielikult avaldajale.

2-25-3036

1.1.Avaldaja ja Y-i abielu lahutati 24.08.2021. Vanemad elavad alates 01.01.2024 lahus. Pärast lahkuminekut elas laps vanemate kokkuleppel vaheldumisi nädala isa ja nädala ema juures ning käis Eestis lasteaias.

Sarnased lahendid

Perekonnaõigus
  • 11.11.20262-26-9809/17Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 10.11.20262-26-22756/5Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja
  • 10.11.20262-26-22065/9Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 10.11.20262-26-19625/7Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus
  • 09.11.20262-26-18989/6Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 06.11.20262-26-15482/9Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
1.2.Avaldaja väitel otsustas lapse ema asuda elama Venemaa Föderatsiooni ning viis lapse ööl vastu 18.01.2025 ilma avaldaja nõusolekuta Eestist Venemaale. Avaldaja teavitas lapse äraviimisest politseid, Justiits- ja Digiministeeriumi ning kohaliku omavalitsuse sotsiaalhoolekande osakonda.
1.3.Avaldaja põhjendas ühise hooldusõiguse lõpetamise taotlust sellega, et vanemad ei suuda kokku leppida lapse elukohas, tervishoius, välisreisides, õppimises ega muudes lapse elu puudutavates olulistes küsimustes. Avaldajal ei ole võimalik lapse emaga lapse hooldamisel koostööd teha ega ühiseid otsuseid teha. Avaldaja hinnangul seab lapse ema enda huvid lapse huvidest kõrgemale. Laps veedab suurema osa ajast emaga, kes otsustab, millal ja mis tingimustel laps isaga suhtleb. Avaldaja hinnangul kahjustab lapse ühepoolne sõjategevusega välisriiki viimine lapse huve ja tema suhet isaga. Maakohtu määrus
2.Harju Maakohus jättis 28.04.2025 määrusega avalduse TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel menetlusse võtmata.
2.1.Maakohus käsitas avaldust PKS § 137 alusel esitatud ühise hooldusõiguse lõpetamise avaldusena.
2.2.Maakohtu hinnangul ei ole võimalik teha hooldusõiguse lõpetamise menetlust ettevalmistavaid toiminguid, sest asja lahendamiseks tuleks määrata lapsele esindaja ja küsida kohaliku omavalitsuse seisukohta, kuid ema ja laps on asunud elama Venemaale.
2.3.Maakohus mõistis hukka lapse ema käitumise, kuid leidis, et lapse isa avalduse rahuldamisega ei ole võimalik tekkinud olukorda lahendada. Maakohus märkis, et lapse isal on õigus taotleda 1980. aasta Haagi konventsiooni artikli 8 alusel lapse tagasitoomist ja isale üleandmist. Määruskaebus
3.Avaldaja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub määruse tühistada ja saata asi maakohtule avalduse menetlusse võtmiseks.
3.1.Avalduses esitatud asjaoludest selgub vanemate suutmatus kokku leppida lapsega seotud olulistes küsimustes.
3.2.Avaldaja sõnul saabus lapse ema lapsega 18.03.2025 Eestisse tagasi. Seetõttu ei vasta tema hinnangul maakohtu järeldus, et ema ja laps elavad alaliselt Venemaal, tegelikele asjaoludele.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

4.Kolleegium leiab, et määruskaebus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel koosmõjus TsMS §-ga 659 rahuldada ja maakohtu määrus tühistada. Asi tuleb saata samale maakohtule avalduse menetlusse võtmise uueks otsustamiseks..
5.TsMS § 550 lg 1 p 2 kohaselt lahendab kohus vanema õiguste määramise lapse suhtes ja lapsega suhtlemise korraldamise hagita perekonnaasjana. TsMS § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel võib kohus jätta avalduse menetlusse võtmata,

2-25-3036 kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada.

6.PKS § 137 lg 1 kohaselt on ühist hooldusõigust omavatel vanematel, kes elavad alaliselt lahus või ei soovi muul põhjusel hooldusõigust edaspidi ühiselt teostada, kummalgi õigus taotleda hagita menetluses kohtult, et lapse hooldusõigus antaks talle osaliselt või täielikult üle.
7.Avaldaja väitel elavad vanemad lahus ning neil on lapse hooldusõiguse teostamisel olulisi erimeelsusi. Muu hulgas ei suuda vanemad kokku leppida lapse elukohas ega muudes lapse elu puudutavates olulistes küsimustes ning lapse ema viis lapse ilma avaldaja nõusolekuta välisriiki.
8.Nende asjaolude õigsust eeldades ei ole avaldaja PKS § 137 lg 1 alusel esitatud taotluse rahuldamine õiguslikult välistatud. Seega on avaldus esitatud avaldaja seadusega kaitstud õiguse kaitseks. Asja lahendamiseks olulised asjaolud tuleb tuvastada asja sisulisel läbivaatamisel.
9.Põhjendatud ei ole ka maakohtu seisukoht, et lapse viibimine välisriigis takistab Eesti kohtul hooldusõiguse asja menetleda. Vanema kohustuste kindlaksmääramise ja laste kaitse abinõude rakendamise pädevuse, kohaldatava õiguse, abinõude tunnustamise, rakendamise ja koostöö 1996. aasta Haagi konventsiooni art 5 lg 1 järgi on lapse isiku ja vara kaitseks abinõude rakendamise pädevus lapse hariliku viibimiskoha riigi ametiasutustel. Konventsiooni art 7 lg 1 kohaselt säilib lapse õigusvastase äraviimise või kinnihoidmise korral lapse varasema hariliku viibimiskoha riigi ametiasutuste pädevus, kuni laps on omandanud hariliku viibimiskoha teises riigis ning täidetud on ka selles sättes ette nähtud täiendavad tingimused. Samas selgub ka määruskaebusest, et ema saabus lapsega 18.03.2025 Eestisse tagasi.
10.Eelnevast tulenevalt tuleb maakohtu 28.04.2025 määrus tühistada ja saata asi Harju Maakohtule avalduse menetlusse võtmiseks ning menetluse jätkamiseks.
11.Kuna Harju Maakohtu menetluses on tsiviilasjas 2-26-10941 juba samade vanemate lapse hooldusõiguse küsimus, tuleb maakohtul kaaluda tsiviilasjade liitmist. TsMS § 477 lg 1 järgi kohaldatakse hagita menetluses hagimenetluse sätteid, arvestades hagita menetluse erisusi. Seega saab ka hagita perekonnaasjade liitmisel lähtuda TsMS §-st 374, mis võimaldab samas kohtus menetletavaid omavahel seotud asju ühiseks menetlemiseks liita, kui see võimaldab need kiiremini ja lihtsamini lahendada. TsMS § 2 kohaselt peab kohus lahendama tsiviilasja õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega.
12.Mõlemas asjas sama lapse hooldusõiguse üle otsustamisel võivad kattuda nii tuvastatavad asjaolud ja kogutavad tõendid kui ka vanemate, lapse ja kohaliku omavalitsuse ärakuulamisel käsitletavad küsimused. Asjade ühine menetlemine võimaldaks hinnata vanemate taotlusi ja lapse huve terviklikult, vältida samade menetlustoimingute põhjendamatut kordamist ning vähendada omavahel vastuolus olevate lahendite tegemise ohtu. (allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 05.11.20262-26-15519/16Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 05.11.20262-26-17439/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja