Perekonnaõigus › Vanema õigused lapse suhtes ja lapsega suhtlemise reguleerimine

d. isadepäeva veedab laps alati isaga ja emadepäeva veedab laps alati emaga. Kui isadepäev langeb emaga veedetavale nädalavahetusele, võtab isa lapse tema kodust isadepäeva eelse laupäeva õhtul kl 18.00 ja toimetab ta tagasi koju isadepäeva õhtul kl 18.00-ks. Kui emadepäev langeb isaga veedetavale nädalavahetusele, toob isa lapse koju emadepäeva eelse laupäeva õhtul kl 18-ks; e. oma sünnipäeva veedab laps selle vanemaga, kelle juures ta graafikujärgselt viibib. Lapse sünnipäeval on vanemal, kelle juures laps graafikujärgselt ei viibi, õigus lapsega suhelda telefoni vms teel igal ajal. Isa võib korraldada lapsele sünnipäevapeo lapse sünnipäevale lähimal nädalavahetusel, mil laps on isaga; f. laps võib elektroonilise sidevahendiga vabalt suhelda mõlema vanemaga ning lapsega koosolev vanem ei tee lapsele selles takistusi; g. kolmandate isikute poolt korraldatavatel olulistel perekondlikel tähtpäevadel (juubelid, pulmad, suguvõsa kokkutulekud jne) on vanemal õigus veeta lapsega aega ka sel juhul, kui need langevad teise vanemaga veedetavale nädalavahetustele. Sellisel juhul vahetavad vanemad tähtpäevale langeva nädalavahetuse sellele järgneva nädalavahetusega või vanemate kokkuleppel muu ajaga, leppides selles eelnevalt telefoni või e-posti teel omavahel kokku. Vahetatav ja asendatav nädalavahetus ei mõjuta ülejäänud tavapärast suhtlemisgraafikut; h. lapse isal on õigus temaga veedetaval ajal reisida lapsega õppetöövälisel ajal Euroopa Liidu liikmesriikides (kohtulahendi tegemise aja seisuga), samuti Norra Kuningriigis ja Šveitsi Konföderatsioonis. Isa teavitab teist vanemat kavandatavast reisist ja reisitingimustest ette vähemalt 1 kuu (s.t sõidu- või lennuajad, sihtkoht, peatuspaik või hotell, reisiplaan). Nimetatud riikidest väljapoole sõitmiseks peab isal olema teise vanema notariaalselt tõestatud nõusolek; i. vanemad suhtlevad lastesse puutuvates küsimustes omavahel e-posti teel; j. kõik omavahelised kokkulepped, mis erinevad määratud graafikust, peavad olema taasesitamist võimaldavas vormis ja mõlemalt poolt sõnaselged. Kokkuleppeks juba antud nõusolek ei ole tagasivõetav. 5) Jätta nii maakohtus kui ringkonnakohtus kantud KK ja PP menetluskulud, v.a. riigi õigusabi korras osutatud õigusabi kulud, nende endi kanda. 6) Jätta PP, CC ja LL riigi õigusabi kulud Eesti Vabariigi kanda. 7) Jätta menetlusosaliste menetluskulude rahaline suurus kindlaks määramata.

Edasikaebamise kord Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse ärakirja kättesaamisest. Asjaolud, avaldaja nõue ja vastuväited vastuavaldusele

Avaldaja ja puudutatud isik I olid abielus 10.10.2010-31.01.2017 ja enne seda vabaabielus, kuid avaldaja kolis pere ühisest kodust välja juba 2010. aastal, kui puudutatud isik I hakkas tarvitama alkoholi, tülitsema ning vägivalda tarvitama. Avaldaja ja puudutatud isik I kooselust sündis XX.XX.XXXX puudutatud isik III ja 06.06.2011 puudutatud isik IV. Lapsed jäid esmalt elama puudutatud isik I juurde, kuid puudutatud isik IV veetis avaldajaga väga palju aega koos. Alates 2018. aasta intsidendist elasid mõlemad lapsed avaldaja juures. Puudutatud isikul I oli uus elukaaslane, kes ohustas laste vaimse ja füüsilise tervise arengut. Nimelt käis ta alasti laste ees ja näitas siivutuid seksuaalse iseloomuga liigutusi. Puudutatud isik I ja tema elukaaslane olid vahekorras lastele nähtaval ja kuuldaval viisil. Tõendeid selle kohta avaldajal esitada ei olnud. Puudutatud isik I lõi alkoholijoobes olles 2018. aasta jaanuaris puudutatud isikut III ja viskas katki tema telefoni. Lapsed päästis olukorrast ära avaldaja ema, kes tõi nad puudutatud isik I juurest ära. Avaldaja elas koos oma emaga eramajas, kus lastele olid loodud kõik tingimused heaks eluks. Avaldaja oli sobiv ja võimeline hooldusõigust teostama ning oli seda siiani ka laste huve arvestavalt teinud. Seevastu puudutatud isik I ei näidanud üles huvi ega tahet osaleda laste haridus- ja tervise küsimuste lahendamisel. Temale laste viibimiskoha osas otsustusõiguse andmine tähendaks laste kardinaalset elukorralduse muutumist ja oma senisest keskkonnast väljarebimist. Avaldaja toetas laste ja puudutatud isik I vahelist suhtlemist, kui puudutatud isik I ei tarvita alkoholi ning pakkus välja suhtlemiskorra. Vastuseks puudutatud isik I väidetele selgitas avaldaja, et tema ei ole puudutatud isik I suhtes kunagi vägivalda tarvitanud ja see kord, kui kiirabi puudutatud isik I erakorralise meditsiini osakonda viis, kukkus puudutatud isik I ise trepist alla. Sõnadega on ta puudutatud isikut I ähvardanud, kuid see on olnud tingitud emotsioonidest, mis on tekkinud olukorras, kus puudutatud isik I ei vasta kõnedele ja avaldaja on laste pärast mures. Puudutatud isik IV viibib tihti küll avaldaja juures šašlõkibaaris hommikul 9st õhtul 22.30ni, kus tarvitatakse ka alkoholi, kuid ta viibib baari tagaruumides, käib aeg-ajalt vanaemaga jalutamas ja mängib seal avaldaja õe tütrega. Puudutatud isik I vastuavaldus ja vastuväited avaldusele

Õismäele korteri. Puudutatud isikut I abistas rahaliselt avaldaja ema. Avaldajalt ei tulnud mingit abi. Lapsed käisid nädalavahetustel vanaema (avaldaja ema) juures. Lahkuminek mõjus hästi nii puudutatud isikule I kui lastele. Puudutatud isik IV käis avaldajal ja vanaemal tihti külas (üle nädalavahetuseti oli korraga päeva või 2). Puudutatud isik III külastas avaldajat harvem. 2017. aasta sügisel tekkisid puudutatud isikul III esimesed raskused õppimisel ja kõikidega suhtlemisel. Puudutatud isik III käitumine muutus väljakutsuvaks. Puudutatud isik I pöördus avaldaja poole abi saamiseks, kuid tema abi väljendus selles, et ta helistas lapsele viimase „kontrollimiseks“ valimatul ajal ja valimatus olekus, s.t mõnel korral ka purjus peaga, sõimas pidevalt last ja ähvardas mobiiltelefoni ära võtta, hambad suust välja lüüa jms ning jälitas teda. Eelneva tõttu katkestas puudutatud isik III avaldajaga suhtlemise. 2018. aasta jaanuari keskel tuli puudutatud isik III tavapärasest hiljem alkoholi tarvitanuna koju ja pärast tema käikude kohta uurimist, hakkas puudutatud isikut I sõimama inetute sõnadega, mistõttu otsustasime, et puudutatud isik III läheb paariks nädalaks elama avaldaja ema juurde. 26.01.2018 avaldas puudutatud isik IV soovi külastada avaldajat ja avaldaja tuli puudutatud isikule IV järgi. Lapsele järele tulles kohtas avaldaja puudutatud isik I uut elukaaslast JJ ning see vihastas avaldajat. Pärast seda ei lubanud avaldaja puudutatud isikut IV enam tagasi puudutatud isik I juurde. Avaldaja väide, et puudutatud isik I oli uue elukaaslasega laste nähes koos duši all käinud või seksuaalvahekorras olnud, oli vale. Avaldaja oli lasteaialapsele sisendanud, et kahetoalises korteris on vähe ruumi ja see ei sobi lapsele ning laps elab praegu kolmekorruselises majas, kuhu ta peabki jääma. Järjeks 26.01.2018 sündmusele ja kontrollimaks, kas JJ elab puudutatud isikuga I, tungis avaldaja võõra võtmega puudutatud isik I korterisse, haaras puudutatud isik I randmetest, lükkas diivanile, tekitades valu, ning haaras mobiiltelefonid ja jooksis minema. Ta vaatas läbi mobiiltelefonide sisu, kopeeris telefonis olevad materjalid (sh u 200 fotot) ja manipuleeris vahetevahel nendega. Politsei alustas eelneva tõttu avaldaja suhtes kriminaalmenetlust ebaseadusliku sissetungi, valu põhjustamise ja eraviisilise jälitustegevuse tunnustel. Avaldajal on keelatud puudutatud isikule I läheneda. Politseile esitati avaldused ka selle kohta, et avaldaja helistas JJ-le, ähvardades ta ära tappa, ning lõi JJ autot kelguga ja rusikaga. Seejärel tegi avaldaja politseile avalduse JJ kohta, süüdistades viimast pedofiilias. Hiljem rääkis puudutatud isik III, et avaldaja käskis tal JJ kohta valesid rääkida. Avalduse esitamise ajaks oli puudutatud isik III naasnud puudutatud isik I juurde elama, kuid külastas ka avaldajat. Põhjuseks asjaolu, et puudutatud isikul III oli puudutatud isikuga I parem olla ning avaldaja sõimas teda litsiks. Puudutatud isikuga IV suhtles puudutatud isik I iga päev ja käis vahel ka väljas, kuid ööbima puudutatud isik I juurde praktiliselt ei jäänud. See muutus pärast esialgse õiguskaitse määruse tegemist. Avaldaja juures magab puudutatud isik IV isaga samas voodis. Avaldaja töötab oma ema šašlõkibaaris lihagrillijana ja tema graafik on 3 päeva tööl, 3 vaba. Ajal, kui avaldajal on tööpäev, viibib puudutatud isik IV šašlõkibaaris, kus tarvitatakse alkoholi, kella 22ni. Puudutatud isik IV ei pea avaldaja vabadel päevadel lasteaeda minema ja avaldaja lubab lapsel ka tantsutrenne ja eelkoolitunde vahele jätta, mis rikub lapse distsipliinist, korrast ja kohustustest arusaamist. Vanematel oli eriarvamus koolivaliku osas, kuivõrd avaldaja ei pidanud eesti keele oskust oluliseks, seevastu puudutatud isik I pidas seda väga tähtsaks. Puudutatud isik I oli vaimselt ja materiaalselt valmis lapsi kasvatama. Ta töötas Y OÜ-s. Tänaseks omas puudutatud isik I korterit, mis sai olla koduks nii temale kui lastele. Puudutatud isik I tugivõrgustikku kuulusid ema SS ja avaldaja ema. Puudutatud isik I peres puudus

igasugune valetamine või kellegi peale hääle tõstmine ning lapsed alati rahunesid, kui olid saanud paar päeva puudutatud isikuga I olla. Koos hooldusõiguse puudutatud isikule I üleandmisega oli otstarbekas kohtulikult määratleda ka avaldaja ja puudutatud isiku IV suhtluskord, sest see võimaldaks vältida isapoolseid kuritarvitusi ja lapse peitmist ning vajadusel saaks esitada nõude lapse väljaandmiseks. Vanem tütar oli vanuses, kus ta valis ise, millal soovib isa juurde minna. Puudutatud isik III seisukoht

hariduse korraldamisel ja tervishoiu küsimustes. Kohus määras kindlaks avaldaja ja puudutatud isik IV vahelise suhtluskorra. Seejuures määras kohus, et puudutatud isik IV veedab avaldajaga iga kuu paaris (2. ja 4.) nädala vahetuse alates reede õhtust kuni pühapäeva õhtuni ning kummalgi vanemal on õigus koolivaheaegadel reisida puudutatud isikuga IV Euroopa Liidu liikmesriikides (kohtulahendi tegemise aja seisuga), samuti Norra Kuningriigis ja Šveitsi Konföderatsioonis. Vanem teavitab teist vanemat kavandatavast reisist ja reisitingimustest ette vähemalt 1 kuu. Nimetatud riikidest väljapoole sõitmiseks peab vanemal olema teise vanema notariaalselt tõestatud nõusolek. Avaldaja ja puudutatud isik I menetluskulud, v.a riigi õigusabi kulud, jättis kohus nende endi kanda. Riigiõigusabi korras puudutatud isikutele õigusabi osutanud advokaatide tasu ja kulu jättis kohus riigi kanda. Hagita asjas ära kuulatud menetlusosaliste seletustega ja esitatud dokumentaalsete tõenditega oli tõendatud järgnev. Vanemate kooselust sündisid XX.XX.XXXX ja XX.XX.XXXX kaks tütart puudutatud isikud III ja IV. Vanemate kooselu oli lõppenud ja nende abielu lahutatud. Vanematel olid erimeelsused laste hooldusõiguslikes küsimustes, sh elukoha määramise ja varahooldusõiguse küsimustes. Asjaoludest ei nähtunud, et vanemad vaidlesid haridust, tervist ja reisimist puudutavates küsimustes. Puudutatud isik III elas avaldaja avalduse esitamise ajal ajutiselt avaldaja juures, kuid oli määruse tegemise ajaks mitu kuud elanud taas puudutatud isik I juures ja soovis seal ka edaspidi elada. Puudutatud isikul IV oli vahelduv elukoht. Avaldaja pani toime ja teda karistati karistusseadustiku (KarS) § 184 lg 1 alusel psühhotroopse aine omandamise eest, KarS § 274 alusel politseiniku löömise eest ning käesoleval ajal oli käimas menetlus, kus avaldajat süüdistati KarS § 266 lg 2 p 1, KarS § 121 lg 2 p 2, KarS § 137 lg 1 ja KarS § 120 lg 1 alusel toime pandud süütegudes. Avaldajalt oli tsiviilasjas nr 2-17-14379 laste kasuks välja mõistetud elatis. Puudutatud isikul I oli avaldajaga kooselu ajal probleem alkoholi liigtarbimisega, kuid vägivaldsest suhtest väljumise tulemusena lõpetas ta ka alkoholi liigtarbimise. Avaldaja oli nii vaimselt kui füüsiliselt vägivaldselt käituv isik. Esmalt analüüsis kohus vanemate avaldusi ühise hooldusõiguse lõpetamiseks laste elu- ja viibimiskoha küsimuses. Mõlema vanema esitatud avaldus tõendas, et nad ei suuda saavutada pingete ja erimeelsusteta konsensust laste elu- ja viimiskoha osas ning nimetatud osas tuli ühine hooldusõigus lõpetada. Laste huvides ei olnud olukord, kus lapsed elavad kordamööda kummagi vanema juures, sest lastel peab olema üks kindel kodu, kus on nende asjad, kust nad lähevad kooli jne. Samuti peaksid õed kasvama ja elama koos, sest nad on üksteisele lähedased ning teineteist toetavad. Kuivõrd puudutatud isik I kasvatas kohusetundlikult lapsi pärast avaldajast lahkuminekut, lastel oli puudutatud isikuga I usalduslik suhe, avaldaja juures tuli puudutatud isikul IV veeta pikki päevi šašlõkibaaris, kus tarvitati alkoholi, lapsed vajasid süsteemset elukorraldust ning toetust ja järelevalvet, tuli laste ainuhooldusõigus nende viibimiskoha (sh elukoha) määramise osas anda puudutatud isikule I. Laste hariduse, tervise ja reisimise küsimustes ei olnud põhjendatud vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamine, sest nendes valdkondades vanematel erimeelsused puudusid. Laste koolid olid valitud ja haridustee alanud. Seevastu oli põhjendatud lõpetada ühine varahooldusõigus laste vara suhtes ja anda see puudutatud isikule I. Avaldaja rikkus laste varahooldusõigust sellega, et ei andnud neile vajalikul määral ülalpidamist. Suhtluskorra kindlaksmääramisel lähtus kohus perekonnaseaduse (PKS) § 143 lg-st 1, mille kohaselt on lastel õigus isiklikult suhelda mõlema vanemaga ning mõlemal vanemal on kohustus ja õigus suhelda oma lastega isiklikult. Mõlemad vanemad peavad oma vanema õigusi teostades silmas pidama lapse parimaid huve ja teostama vanema õigusi heas usus. Puudutatud isik I väljapakutud suhtluskord oli täpne ja vastas avaldaja ning puudutatud isik IV huvidele. Suhtluskorda reguleerivasse kohtumäärusesse ei pea olema märgitud, et isa alkoholi- või

narkojoobes viibimine on aluseks suhtluskorra lõpetamisele, sest kui isa kahjustab lapse huve ja käitub lapsele ohtlikul viisil, tuleb esitada kohtule uus avaldus isa ja laste suhtluskorra muutmiseks või selle lõpetamiseks. Menetluskulud jättis kohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg 1 alusel menetlusosaliste endi kanda, v.a puudutatud isikule I ja alaealistele lastele riigi õigusabi osutanud advokaatide esindajatasud, mille kohus jättis riigi kanda. Puudutatud isik I määruskaebus

vara küsimuses. Puudutatud isik IV oli avaldajasse kiindunud ja soovis temaga elada. Avaldaja juures olid puudutatud isikul IV väga head elamis- ja õppimisvõimalused. Seevastu puudutatud isik I elas üürikorteris ja tarvitas alkoholi. Avaldaja töökoht šašlõkibaaris ei saanud siinkohal rolli mängida, sest puudutatud isik IV viibis baari tagaruumides. Üleüldse jättis kohus tähelepanuta põhjuse, miks lahkusid lapsed puudutatud isik I juurest (alkoholi liigtarvitamine, mis viis peretülideni). Puudutatud isik I lõi nii avaldajat kui puudutatud isikut I. Puudutatud isik IV kaitses oma õde nii palju kui sai, kuid puudutatud isikut I ei olnud võimalik peatada alkoholijoobe tõttu. Samuti jättis kohus lahendi tegemisel arvestamata faktiga, et puudutatud isik I ja tema uus elukaaslane käitusid laste ees sündsusetult. Seitsmeaastase lapse huvides ei olnud olla koos emaga, kes tarvitab alkoholi, lööb oma lapsi ja kelle juurest lapsed lahkuvad eelmainitud probleemide pärast. Vastused määruskaebustele

Konföderatsioonis. Vanem teavitab teist vanemat kavandatavast reisist ja reisitingimustest ette vähemalt 1 kuu (s.t sõidu- või lennuajad, sihtkoht, peatuspaik või hotell, reisiplaan). Nimetatud riikidest väljapoole sõitmiseks peab vanemal olema teise vanema notariaalselt tõestatud nõusolek. Teha tühistatud osas asja esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks saatmata uus määrus. Puudutatud isik I määruskaebus tuleb rahuldada osaliselt ja avaldaja määruskaebus jätta rahuldamata. TsMS § 651 lg 1 ja § 659 järgi kontrollib ringkonnakohus määruskaebemenetluses maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. -

-

-

Avaldaja vaidlustas määruskaebusest nähtuvalt maakohtu määruse osas, milles maakohus lõpetas puudutatud isik III suhtes vanemate ühise hooldusõiguse viibimiskoha (sh elukoha) määramise osas ja ühise varahooldusõiguse ning andis selle puudutatud isikule I. Avaldaja ei vaidlustanud maakohtu määrust osas, milles kohus ei lõpetanud puudutatud isik III suhtes vanemate ühist hooldusõigust huviringide ja koolivaliku (hariduse korraldamise) ning tervishoiu korraldamisel. Samuti ei olnud tal vastuväiteid sellele, et kohus otsustas puudutatud isik III suhtes ainuhooldusõiguse lapse viibimis- ja elukoha, reisimise, huviringide ja koolivaliku, tervishoiu määramise osas ja varahooldusõiguse avaldajale andmata jätta. Veel vaidlustas avaldaja maakohtu määruse osas, milles maakohus, olles lõpetanud puudutatud isik IV suhtes vanemate ühise hooldusõiguse lapse viibimiskoha (sh elukoha) määramise ja varahooldusõigus osas, andis kirjeldatud osas ainuhooldusõiguse puudutatud isikule I. Avaldaja ei vaidlustanud maakohtu määrust osas, milles kohus otsustas lõpetada vanemate ühise hooldusõiguse lapse viibimiskoha (sh elukoha) määramise ja varahooldusõigus osas, kuid ei lõpetanud puudutatud isik IV suhtes vanemate ühist hooldusõigust huviringide ja koolivaliku (hariduse korraldamise) ning tervishoiu korraldamisel. Suhtluskorra osas avaldaja vastuväiteid ei esitanud. Puudutatud isik I vaidlustas maakohtu määruse osas, milles maakohus määras, et puudutatud isik IV veedab avaldajaga iga kuu paaris (2. ja 4.) nädala vahetuse alates reede õhtust kuni pühapäeva õhtuni ning sätestas, et reisida tohib üksnes koolivaheaegadel ning puudutatud isik I peab selleks saama avaldajalt nõusoleku. Puudutatud isik I ei vaidlustanud maakohtu määrust osas, milles kohus laste suhtes vanema ühise hooldusõiguse osaliselt lõpetas ja lõpetatud osas puudutatud isikule I üle andis. Samuti ei vaidlustanud ta maakohtu määrust ülejäänud suhtluskorda reguleerivate punktide osas.

Ringkonnakohus kontrollib maakohtu määrust vaidlustatud osas.

PKS § 137 lg 1 järgi, kui vanemad elavad lahus või ei soovi muul põhjusel hooldusõigust edaspidi ühiselt teostada, on kummalgi vanemal õigus kohtult hagita menetluses taotleda, et lapse hooldusõigus antakse talle osaliselt või täielikult üle. Avaldust ei rahuldata, kui vähemalt 14-aastane laps vaidleb hooldusõiguse üleandmisele vastu (§ 137 lg 2 p 1) või on alust eeldada, et ühise hooldusõiguse lõpetamine ja avaldajale ainuhooldusõiguse määramine ei ole kooskõlas lapse huvidega (PKS § 137 lg 2 p 2). Seega on avalduse rahuldamise ja ühise hooldusõiguse lõpetamise eeldused järgmised: (1) hooldusõiguse lõpetamist taotleb üks vanematest ja (2) hooldusõigust omavad vanemad elavad alaliselt lahus või ei soovi muul põhjusel hooldusõigust edaspidi ühiselt teostada. Kui eelnevalt kirjeldatud eeldused esinevad, on ühise hooldusõiguse lõpetamine siiski keelatud, kui (1) vähemalt 14-aastane laps vaidleb sellele vastu või (2) see ei ole kooskõlas lapse huvidega. Kusjuures ühise hooldusõiguse lõpetamise vajadust ja seda, kummale vanemale peaks jääma ainuhooldusõigus, tuleb hinnata eraldi iga valdkonna puhul (Riigikohtu 22.11.2017 määrus asjas nr 2-16-5794, p 22.2). Ülal kirjeldatud PKS § 137 kohaldamise eeldustest nähtub, et lapse suhtes ühise hooldusõiguse lõpetamist ei välista see, kui alla 14-aastane laps on julge ja piisavalt iseseisev, et vanematega arutada enda hooldusõiguse küsimusi. Puudutatud isikul I on õigus, et 12-aastase lapse õlule ei saa panna ebakohast vastutust küsimustes, mis mõjutavad oluliselt tema elu ja käekäiku ning mille vastutuse raskust peavad kandma tema hooldusõiguslikud vanemad. Praegusel juhul esinevad mõlema lapse osas PKS § 137 lg-s 1 kirjeldatud eeldused ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks, n.o vanem palub ühine hooldusõigus osaliselt lõpetada ja vanemad ei ela koos. Lisaks on mõlemad vanemad korduvalt selgitanud, et ei soovi koos laste üle ühist hooldusõigust täies ulatuses teostada ning ühise hooldusõiguse teostamine on raskendatud. Seda enam, et puudutatud isik I suhtes süütegude toimepanemise tõttu on avaldajal kriminaalmenetluse läbiviimise ajaks keelatud puudutatud isikule I läheneda. Laste kasvatamisel on oluline, et vanemad teostavad ühist hooldusõigust PKS § 118 lg 1 mõttes ühiselt ja üksmeeles selliselt, et mõlemal vanemal oleks võimalus last puudutavates küsimustes kaasa rääkida (vt nt Riigikohtu 22.11.2017 määrust asjas nr 2-16-5794, p 16). Hooldusõiguse kuulumine mõlemale vanemale ei tohiks takistada lapsega seotud hooldusõiguslike küsimuste otsustamist ning ühise hooldusõiguse lõpetamiseks võivad anda alust mh asjaolud, et vanemad ei suuda lapse hooldusõiguslike küsimuste üle pingete ja erimeelsusteta otsustada ning senine vanemate koostööle suunamine ning lepitusmenetlus või täiendavad võimalused kokkuleppe saavutamiseks ei ole tulemust andnud (Riigikohtu 22.11.2017 määrus asjas nr 2-16-5794, p-d 16 ja 17) Samas juhindub kohus kohtuvaidlustes, kus küsimuse all on lapse õigused, eelkõige just lapse huvidest (PKS § 123 lg 1; Riigikohtu 26.06.2013 otsus asjas nr 3-2-1-18-13, p 17). Riigikohus on selgitanud, et ka vanemate ühise hooldusõiguse saab lõpetada vaid juhul, kui selle tingivad lapse huvid (PKS §-d 123 ja 137; Riigikohtu 22.11.2017 määrus asjas nr 2-16-5794, p 22.2). Hinnates, kas ja missugusel määral tuli vanemate ühine hooldusõigus laste huvidest lähtuvalt lõpetada, arvestas maakohus kõiki asjaolusid ja tõendeid kogumis, andmata ühele või teisele asjaolule/tõendile teisest suurema tähenduse. Seejuures arvestas kohus õigesti ka asjaoludega, et mõlemad vanemad said lastele pakkuda häid elamistingimusi (siinkohal ei olnud kaalukas argument, et ühel juhul said lapsed elada majas ja teisel juhul korteris) ning ajal, kui avaldajal oli tööpäev, tuli puudutatud isikul IV viibida pika päeva kuni 22.30ni isa töökohal.

Samuti pidas kohus lahendi tegemisel õigesti silmas seda, et avaldajat on hiljaaegu karistatud nii narkootikumide käitlemisega seotud süüteo toimepanemise kui politseiniku löömise eest ning hetkel on avaldaja suhtes käimas kriminaalmenetlus, kus teda kahtlustatakse KarS § 266 lg 2 p-s 1, KarS § 121 lg 2 p-s 2, KarS § 137 lg-s 1 ja KarS § 120 lg-s 1 kirjeldatud kuritegude toimepanemises. Tõsi, puudutatud isik I tunnistas istungil, et ka teda on kriminaalkorras karistatud narkootikumide tarvitamise eest, kuid seda 20 aastat tagasi, s.o ammu enne laste sündi. Eelnevast nähtub, et tänaseks on puudutatud isik I saanud oma pahest võitu ja on valinud seaduskuuleka tee. Seevastu avaldaja käitumises peegeldub lugupidamatus nii õiguskorra kui lähedaste suhtes. Erinevalt avaldaja poolt määruskaebuses maakohtu määrusele etteheidetust, tegi maakohus õigesti, kui jättis lahendi tegemisel arvesse võtmata avaldaja esitatud tõendamata väited puudutatud isik I väidetava alkoholilembuse ja ulaelu kohta ning puudutatud isik I elukaaslase väidetava eneseeksponeerimise vajaduse kohta. Kirjeldatud väidete tõendamiseks ei olnud avaldajal tõendeid esitada ning nende tõelevastavust ei osanud kinnitada ka eestkosteasutus ja puudutatud isikutele III ja IV määratud esindaja. Kohus ei saanud lahendi tegemisel lähtuda paljasõnalistest süüdistavatest väidetest. Kõiki asjaolusid ja tõendeid kogumis hinnates jõudis maakohus õigele seisukohale, et laste huvides oli vanemate ühine hooldusõigus laste viibimiskoha määramise osas ja ühine varahooldusõigus lõpetada ning puudutatud isikule I üle anda. Seda ei vääranud ühekordne intsident puudutatud isikute I ja III vahel, mis asjaoludest nähtuvalt ei toimunud mitte alkoholi mõju all, vaid oli tingitud pigem teismelise lapse üleastumisest ja vasturääkimisest tekkinud frustratsioonist. Sellise käitumise kordumise vältimiseks käib puudutatud isik I psühholoogi juures.

huvidega kooskõlas ning reisimise õigust tuleks laiendada õppetöövälisele ajale (nt nädalavahetustele). Puudutatud isik I on taotlenud ringkonnakohtult määruse resolutsiooni reisi käsitleva punkti juurde keelu kirjutamist, mille kohaselt ei tohi avaldaja Eesti Vabariigist lahkuda puudutatud isikule I eelnevalt teavet andmata. Puudutatud isik I ei ole määruskaebuses selgitanud kirjeldatud keelu vajalikkust. Seda enam, et määruses on üksikasjalikult kirjeldatud, mis tingimustel võib avaldaja puudutatud isikuga IV Eesti Vabariigist lahkuda, kohustades avaldajat saama puudutatud isikult I selleks eelnev luba. Eelnevat kohustust dubleeriva keelu kandmine suhtluskorda ei olnud põhjendatud. Menetluskulude jaotus

/allkirjastatud digitaalselt/ Meeli Kaur

/allkirjastatud digitaalselt/ Mati Maksing

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.