XX (endise nimega X) hagi YY vastu omandiõiguse tuvastamiseks. Hagi menetlusse võtmisest keeldumine
Vaidlustatud määrus
Harju Maakohtu 15. aprilli 2019 määrus
Kaebuse esitaja ja liik
XX määruskaebus
Menetlusosaline ringkonnakohtus
Hageja (määruskaebuse esitaja): XX
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Harju Maakohtu 15. aprilli 2019 määrus tühistada ja saata asi menetlusse võtmise otsustamiseks samale maakohtule.
2.Määruskaebus rahuldada. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale ei saa esitada määruskaebust.
MENETLUSE KÄIK
1.XX (endise nimega X, hageja) esitas 14. veebruaril 2019 Harju Maakohtule hagi YY (kostja) vastu. Hageja tõi esile, et ta abiellus kostjaga 1971. aastal Vene NFSV-s, aga pooled asusid elama Eestisse. Poolte kooselu lõppes 1983. aastal, mil kostja Tallinnast lahkus. Poolte abielu lahutati Harju Maakohtu 22. jaanuari 2019 otsusega tsiviilasjas nr 2-18-17089. Enne abielu lahutamist, täpsemalt 2017. aastal soetas hageja oma lahusvara (pärandi) arvel korteriomandi. Kui hageja soovis korteriomandit käsutada, siis selgus, et notarid loevad selle poolte ühisvaraks või perekonna eluasemeks. Seetõttu soovib hageja korteriomandi ainuomandiõiguse, sh –käsutusõiguse tuvastamist. Hageja märkis, et alates kostja lahkumisest puuduvad tal andmed kostja viibimiskoha kohta ja kostja elukoht on ilmselt väljaspool Eesti Vabariiki. Hageja palus kostjale hagiavalduse ja kohtukutse kätte toimetada avalikult.
2.Maakohus jättis 29. märtsi 2019 määrusega hagi käiguta ja määras hagejale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Muu hulgas kohustas kohus hagejat täpsustama kostja elukoha andmeid ja nende puudumisel selgitama, mida ta on kostja andmete teadasaamiseks teinud.
3.Hageja selgitas täiendavalt, et pöördus Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) poole, kuid vastust sealt ei saanud. Hageja viitas, et abielu lahutamise asjas, kus on samad pooled, sai maakohus PPA-lt vastuse, et kostja ei ela Eesti Vabariigis.
4.Maakohus tegi kostja elukoha väljaselgitamiseks täiendavalt päringud äriregistrisse, kinnistusregistrisse, autoregistrisse ja PPA-le. Rahvastikuregistris kostja andmed puuduvad, sh ei ole andmeid selle kohta, kas ta on elus. Maksu- ja Tolliameti andmetest nähtuvalt ei ole kostjale väljamakseid tehtud. Kinnistusregistri andmetel kostjale kinnisvara ei kuulu. PPA vastuse kohaselt kostja kohta andmed puuduvad.
MAAKOHTU MÄÄRUS
5.Maakohus keeldus 15. aprilli 2019 määrusega (vaidlustatud määrus) hagi menetlusse võtmast tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 1 p 11 ja lg 2 p 2 alusel (teise aluse osas ekslikult viidates §-le 372). Menetluskulud jättis maakohus hageja kanda. Maakohus leidis, et kostja ei ole piisavalt määratletud, mistõttu ei ole kohtul võimalik hagi menetleda. Hageja märkis hagiavalduses kostja andmetena üksnes nime ja isikukoodi ning tõi esile, et poolte abielu sõlmiti 29. mail 1971 Kirovski linnas Murmanski oblastis Vene NFSV-s. Poolte kooselu lõppes 1983. aastal, mil kostja lahkus Tallinnast. Kostja viibimiskoha andmeid teadmata puudub kohtul võimalus kostjale menetlusdokumente kätte toimetada nii, et oleks usutavalt tõendatud nende kättesaamine ja seeläbi kindlustatud kostjale võimalus kohtumenetluses osalemiseks. Asja materjalidest nähtuvalt ei ela kostja Eesti Vabariigis, mistõttu ei saa eeldada, et ta loeb Eesti Vabariigis avaldatavat väljaannet Ametlikud Teadaanded. Neil kaalutlustel ei pidanud maakohus võimalikuks avalikku kättetoimetamist.
MÄÄRUSKAEBUS
6.Hageja esitas määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse tühistada ja saata asi menetlusse võtmiseks tagasi maakohtule. Hageja leiab, et kuna hagiavalduses on märgitud kostja nimi ja isikukood, siis on kostja isik tuvastatav ja nõude tema vastu saab läbi vaadata.
MENETLUSE EDASINE KÄIK
7.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, seda ei rahuldanud ja edastas lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule, kuhu tsiviilasja toimik saabus 6. mail 2019.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8.Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada ja saata asi maakohtule hagi menetlusse võtmise otsustamiseks. Määruskaebus rahuldatakse.
9.Esmalt märgib ringkonnakohus, et hagi ei saa jätta menetlusse võtmata neil alustel nagu märkis maakohus. Erinevalt TsMS § 423 lg 1 p-s 8 ette nähtud hagi läbi vaatamata jätmise võimalusest ei sisalda hagi menetlemisest keeldumise aluseid ammendavalt loetlev § 371 tingimust, et lisaks kostja isikule peavad olema teada andmed, mis võimaldaks hagi kostjale kätte toimetada. Käesoleval juhul ei ole tegemist TsMS § 371 lg 1 p 11 ega TsMS § 371 lg 2 p 2 olukorraga, sest kostja isik on tuvastatav ja hagiga kaitstavat õigushuvi ei saa eitada.
10.Kuna kosta isik on tuvastatav, siis pidi maakohus hagi menetlusse võtmise otsustamisel kontrollima kohtualluvust. TsMS § 75 lg 1 esimene lause sätestab, et avalduse saanud kohus kontrollib, kas rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi võib avalduse esitada Eesti kohtule. Vastavat kontrolli ei ole maakohus teostanud, mistõttu ei olnud hagi menetlusse võtmise otsustamiseks kõik toimingud tehtud. Maakohtul tuleb hagi menetlusse võtmise küsimuse uuesti lahendamisel kontrollida, kas hagi allub Eesti kohtule. Sellega seoses selgitab ringkonnakohus järgmist.
10.1.TsMS § 70 lg 1 kohaselt määratakse rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi, millal võib asja menetleda Eesti kohus. TsMS § 70 lg 2 näeb ette, et asi allub Eesti kohtule, kui Eesti kohus võib selle lahendada pädevuse ja kohtualluvuse sätete kohaselt või kohtualluvuse kokkuleppest tulenevalt, kui seadusest või välislepingust ei tulene teisiti. 2 (4)
10.2.Hagiavalduses sisaldub viide, et Vene Föderatsiooni ametiasutustelt võib kostja kohta andmete saamine olla raskendatud. Seega pidas hageja vähemalt võimalikuks, et kostja elab Venemaal. Seda kinnitab kaudselt ka abielu sõlmimine praeguse Vene Föderatsiooni territooriumil. On niisiis mõeldav, et kostja on Vene Föderatsiooni kodanik. Sellisel juhul tuleb asja rahvusvaheline kohtualluvus teha kindlaks Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vahel 1993. aasta 26. jaanuaril sõlmitud lepingu „Õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil-, perekonnaja kriminaalasjades“ (edaspidi „õigusabileping“) sätete põhjal (vt nt Riigikohtu 21. märtsi 2018 määrus tsiviilasjas nr 2-16-19080, p 8). Õigusabilepingu art 21 lg 1 esimesest lausest tuleneb, et kui sama leping ei näe ette teisiti, on kummagi lepingupoole kohtud pädevad arutama tsiviilja perekonnaasju, kui kostjal on tema territooriumil elukoht. Endiste abikaasade vahel peetava varavaidluse kohta ei sisalda õigusabileping kohtualluvuse osas erisätet. Seega kui selgub, et kostjal on Venemaa kodakondsus, siis ei allu hagi Eesti kohtule, kui kostjal ei ole Eestis elukohta.
10.3.Kui kostja elukoht on Venemaal või muus riigis, aga ta ei ole Vene Föderatsiooni ega mõne muu riigi kodanik, kellega Eesti Vabariik on sõlminud sarnase sisuga õigusabilepingu, siis võivad kohalduda nõukogu 24. juuni 2016. aasta määruse (EL) 2016/1103, millega rakendatakse tõhustatud koostööd kohtualluvuse, kohaldatava õiguse ning otsuste tunnustamise ja täitmise valdkonnas abieluvararežiime käsitlevates asjades (edaspidi „määrus nr 2016/1103“), sätted. Esiteks on võimalik, et täidetud on määruse nr 2016/1103 art 5 lg 1 eeldus, aga teiseks võib Eesti kohtute pädevus tuleneda määruse nr 2016/1103 art 6 punktist b või ka punktist d, kui vastavad eeldused on täidetud. Kolmandaks, st juhul kui eelnevalt viidatud eeldused ükski ei ole täidetud, võib asi alluda Eesti kohtule määruse nr 2016/1103 art 10 järgi, sest hageja soovib Eestis asuva kinnisasja omandiõiguse tunnustamist.
10.4.Kui õigusabilepingu ega määruse nr 2016/1103 sätted ei kohaldu, siis saaks Eesti kohus poolte vaidluse kui abieluasja (TsMS § 102 lg 1 p 4 või p 5) lahendada TsMS § 102 lg 2 järgi ja täpsemalt alluks see Harju Maakohtule nii TsMS § 99 lg 1 p 1 kui ka § 86 lg 1 järgi.
11.Kui maakohus leiab, et hagi allub Eesti kohtule, siis tuleb see eeldatavasti menetlusse võtta ja püüda kostjale kätte toimetada.
11.1.Nagu ringkonnakohus märkis eespool p-s 9, ei saa hagi jätta menetlusse võtmata põhjendusega, et kostja aadress või muud kontaktandmed pole teada. Sel alusel võimaldab TsMS § 423 lg 1 p 8 jätta hagi läbi vaatamata.
11.2.Tavaolukorras on kohtul võimalik pärast muude kättetoimetamisviiside tagajärjetut kasutamist avaldada hagiavalduse väljavõte TsMS § 317 alusel väljaandes Ametlikud Teadaanded, lugeda sellega hagiavaldus TsMS § 317 kohaldamise eeltingimustel kättetoimetatuks ning lõppastmes teha TsMS § 407 lg-te 1 ja 2 alusel tagaseljaotsus. Sellisest toimimisviivist näeb TsMS § 423 lg 1 p 8 ette erandi, st selle sätte kohaldamise põhiline juhtum saab olla, et kohus keeldub TsMS § 317 lg 6 alusel menetlusdokumenti väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldamast (Riigikohtu 31. märtsi 2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-179-14, p 11 teine lõik).
11.3.Maakohus on vaidlustatud määruse p-s 9 põhjendatult leidnud, et füüsilisest isikust ja eeldavalt välismaal elava kostja puhul ei ole menetlusdokumentide avalik kättetoimetamine üldjuhul kohane, sest see ei taga isikule tegelikku võimalust olla oma kohtuasja arutamise juures (vrd nt Riigikohtu 12. märtsi 2019 määrus tsiviilasjas nr 2-10-57660, p 14 kolmas lõik ja seal viidatud varasem kohtupraktika). Samas ei nähtu vaidlustatud määrusest, et maakohus oleks kaalunud ka hageja huve, eelkõige seda, et Eestis asuva vara kuuluvuse vaidlus tuleb varem või hiljem igal juhul lahendada. Vaidlusaluse varaeseme asumine Eestis ja kostja varasem siinne elukoht võivad koos muude asjaoludega anda alust teha erand käesoleva alapunkti esimeses lauses märgitust. Seda tuleb maakohtul vajaduse korral kontrollida ja kaaluda. 3 (4)
11.4.Kui maakohus menetluse jätkudes leiab, et esineb alus jätta hagi läbi vaatamata, siis tuleb TsMS § 425 lg 1 teise lause kohaselt samas määruses märkida, kuidas kõrvaldada asja läbivaatamist takistav asjaolu. Ühe võimalusena tuleb sel juhul hagejale selgitada tsiviilseadustiku üldosa seaduse §-de 17–19 sisu.
12.TsMS § 173 lg 3 sätestab, et kui kõrgema astme kohus tühistab alama astme kohtu lahendi ja saadab asja uueks läbivaatamiseks, jätab ta menetluskulude jaotuse alama astme kohtu otsustada. Seega tuleb maakohtul otsustada menetluskulude jaotus sõltuvalt asja lahendamise tulemusest.
13.TsMS § 696 lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. TsMS § 372 lg 5 esimese lause kohaselt võib hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale hageja esitada määruskaebuse. Kuna ringkonnakohus rahuldab määruskaebuse ja saadab asja menetlusse võtmise otsustamiseks tagasi maakohtule, siis ei saa käesoleva määruse peale kaevata. / allkirjastatud digitaalselt / Mati Maksing
/ allkirjastatud digitaalselt / Gaida Kivinurm
/ allkirjastatud digitaalselt / Ulvi Loonurm
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.