2-18-17322/17 - Perekonnaõigus - Elatise nõudmine - Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja - lahend.ee

tehtavaid kulutusi. Hageja seadusliku esindaja poolt märgitud kommunaalmaksed, kulutused toidule, kulutused transpordile, sidekulud, riietele ja jalanõudele on ebaselged ning märkimisväärselt kõrged. Hageja seaduslik esindaja on pelgalt kirjeldanud kulutusi enda ülalpidamisele, millised pole kuidagi seostatavad kulutustena lapse peale. Hageja seaduslik esindaja ei ole tõendanud hagiavalduses märgitud kulutusi. Kostja ülalpidamisel on kaks alaealist last A. K., ik xxx ja M. K., ik.xxx. Kostja pidas põhjendatud elatise suuruseks 50 eurot kuus. Ajavahemikul 09.11.2018-11.11.2018 ja 15.11.2018-16.11.2018 viibis hageja kostja juures. 20.12.2018 oli hagejal lasteaias jõulupidu ja kostja võttis samuti sellest osa. Peole jõudmiseks rentis kostja sõiduki, sõitmaks xxx, kus hageja käib. Hageja on viibinud kostja juures: 26.12.2018-30.12.2018; 18.01.2019-20.01.2018; 25.01.2019-27.01.2019; 08.02.201910.02.2019 ja 01.03.2019-03.03.2019. Seega hageja viibib kostja juures kaks nädalavahetust kuus. Sel ajal, kui hageja viibib kostja juures, on viimane aktiivselt veetnud hagejaga aega, mida tõendavad vastusele lisatud arved. Lisaks ostab kostja alati hagejale uusi riideid. Kuna hageja on alles kolmeaastane, on kostja ostnud ka mänguasju, arendamaks last igakülgselt. Kostja kannab kulusid ka kahe teise lapse ülalpidamisega seoses. Tütar A. K. osaleb treeningutel, mille maksumus on 130 eurot. A. kuludeks on ka igakuine makstav kindlustusmakse summas 18,63 eurot ning A. osalemine X OÜ täiendkoolitustel summas 250 eurot. M. K.le tasub kostja igakuiselt taskuraha summas 50 eurot, kooli pikapäevarühma lisatasu summas 40 eurot ja kooli toitlustuse eest summas 34,20 eurot. Kostja igakuised vältimatud kulutused korteri üüri eest summas 350 eurot, üüritava korteri kommunaalkulud, mis viimase nelja kuu jooksul on jäänud vahemikku 96 eurot kuni 126 eurot, kulutused sidevahendile summas 192 eurot ja kulutused üüritava korteri teleteenuste eest summas 33,98 eurot . Kostja hinnangul ei ole käesolevas asjas täidetud elatise väljamõistmise eeldused.

7.PKS § 102 lg.1 kohaselt isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist Maakohus tuvastas kohtuistungil, et kostja on suuteline tasuma hagejale elatist elatise minimaalmääras kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Elatise väljamõistmisel elatise minimaalmääras ei jää ka ülejäänud kostja ülalpidamisel olevat kaks alaealist last hagejaga võrreldes halvemasse olukorda. Kahtlemata tuleb aga kostjal kaaluda seni temaga koos elavatele lastele tehtud kulutuste suuruse põhjendatust ning teha võib-olla muudatusi ka enda elukorralduses. Tänase elukorralduse kohaselt peab kostja põhjendatuks kuludeks A. K.le enam kui 398,63 eurot kuus (arvestus ilma toidule ja riietusele tehtava kulutuseta) ja M. K.le enam kui 124 eurot kuus (sh 50 eurot kuus taskurahana). Hagejale põhjendatud kuluks peab kostja kõigest 50 eurot kuus ehk siis sama palju kui ta annab tütar M.le igakuiselt taskuraha. Kostja ei suutnud kohut veenda, et hagejaga kohtumiseks on kõige soodsam lahendus auto rentimine (PkS § 102 lg.2). Vaatamata kohtuistungil esitatud küsimusele, ei pidanud kostja vajalikuks selgitada kas ta saab A. ja M. ülalpidamiseks elatist ka tütarde isalt. Maakohus on seisukohal, et selline käitumine viitab kostja soovile mitte avaldada kohtule ülevaadet oma tegelikust varanduslikust olukorrast. Sellega rikub kostja PkS § 104 sätestatud kohustust anda teavet oma sissetulekute ja vara kohta, kui see on vajalik ülalpidamiskohustuse või elatise suuruse kindlakstegemiseks. Mõjuvaks põhjuseks miinimumelatisest väiksema elatise väljamõistmiseks saab olla lisaks seaduses nimetatutele ka igasugune muu asjaolu, mida arvestatakse elatise suuruse määramisel. Seda juhul, kui asjaolu on piisavalt kaalukas, arvestades samal ajal lapse õigustatud huve. Arvestada tuleb sellega, et ebaproportsionaalselt ei saaks kahjustada elatise maksmise eesmärk (lapse igapäevased vajadused saaksid rahuldatud ja tema arenguks piisavad vahendid tagatud) ning ka kohustatud vanemale tagataks elatise maksmise järel toimetulek ühetaoliselt lapsega. Maakohus selliseid mõjuvaid põhjuseid kostja puhul ei tuvastanud.