R.V. hagi K.V. vastu elatise suurendamiseks ja E.H. hagi K.V. vastu elatise väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
810 eurot
apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 22. juuni 2015 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
R.V. ja E.H. apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Apellant I (hageja I): R.V. (isikukood: XXX); seaduslik esindaja M.H.; Apellant II (hageja II): E.H. (isikukood: XXX); Vastustaja (kostja): K.V. (isikukood: XXX)
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tartu Maakohtu 22. juuni 2015 otsus R.V. le väljamõistetud elatise suuruse osas.
2.Teha tühistatud osas uus otsus, millega rahuldada R.V. hagi. Muuta Tartu Maakohtu 28. veebruari 2005 otsusega tsiviilasjas nr 2-212/2004 R.V. ülalpidamiseks väljamõistetud elatusraha suurust (86 eurot) ning mõista alates 01. septembrist 2014 välja K.V. lt elatis R.V. kasuks
summas 177.50 (ükssada seitsekümmend seitse eurot ja 50 senti) eurot kuus, kuid mitte vähem Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärast kuni R.V. täisealiseks saamiseni 20. veebruaril 2019.
4.2.Muuta Tartu Maakohtu 28. veebruari 2005 otsusega tsiviilasjas nr 2-212/2004 R.V. ülalpidamiseks väljamõistetud elatusraha suurust (86 eurot) ning mõista alates 01. septembrist 2014 välja K.V. lt elatis R.V. kasuks summas 177.50 (ükssada seitsekümmend seitse eurot ja 50 senti) eurot kuus, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärast, kuni R.V. täisealiseks saamiseni
20.veebruaril 2019.
4.3.R.V. kasuks väljamõistetud elatis tuleb K.V. l kanda M.H. arveldusarvele nr XXX AS-is Swedbank.
4.4.Välja mõista K.V. lt elatis E.H. kasuks alates 29. augustist 2014 summas 150 (ükssada viiskümmend) eurot kuus kuni E.H. poolt gümnaasiumi lõpetamiseni, kuid mitte kauem, kui tema 21-aastaseks saamiseni.
4.5.E.H. kasuks väljamõistetud elatis tuleb K.V. l kanda E.H. arveldusarvele nr XXXX AS-is Swedbank selgitusega „elatis“.
4.6.Elatist tuleb maksta iga kalendrikuu eest ette.
5.R.V. apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt. E.H. apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
6.OÜ Traiel õiend lugeda K.V. le tagastatuks kohtuotsuse jõustumisel. Menetluskulude jaotus
Jätta menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus poolte endi kanda.
Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast
menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.R.V. (hageja I) esitas 28. augustil 2014 hagi K.V. (kostja) vastu elatise suurendamiseks alates 01. septembrist 2014. Võru Maakohus rahuldas 28. veebruari 2005 otsusega tsiviilasjas nr 2-212/2004 (tl 105–106) M.H. (end V.) hagi K.V. vastu ning mõistis K.V. lt välja elatise M.H. kasuks alates 16. juulist 2004 kuni
28.veebruarini 2005 tütre E.H. (end V) ülalpidamiseks 800 EEK-i kuus ja poja R.V. ülalpidamiseks 800 EEK-i kuus ning alates
01.märtsist 2005 kuni tütre E.H. täisealiseks saamiseni 10. juunil 2014 E.H. ülalpidamiseks 1 345 EEK-i kuu ja alates 01. märtsist 2005 kuni poja R.V. täisealiseks saamiseni 20. veebruaril 2019 R.V. ülalpidamiseks 1 345 EEK-i kuus. Hageja I soovib suurendada 28. veebruari 2005 kohtuotsusega väljamõistetud elatist miinimumsummani 177,50 eurot igakuiselt, kuid mitte vähem kui Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud pool miinimumpalga alamamäärast kuni lapse täisealiseks saamiseni. Hageja I seadusliku esindaja M.H. töötasu on 700 eurot, kostja varalise seisu kohta hagejal I andmed puuduvad. Seni tasutud elatis 86 eurot ei ole piisav lapse kasvatamiseks, muusikakooli eest tasub ema, kostjaga ei ole võimalik olnud sõlmida mitte ühtegi kohtuvälist kokkulepet. Hageja I seadusliku esindaja ülalpidamisel on kolm last. Kostja on palgatõendil esitanud ebaõigeid andmeid. E.H. (hageja II) esitas 29. augustil 2014 hagiavalduse K.V. vastu elatise summas 177,50 eurot, kuid mitte vähem kui Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud pool miinimumpalga määras, väljamõistmiseks. Hageja II on õpilane ja sissetulek puudub, kostja sissetulek on üle 1 000 euro. Kostja ei ole võtnud laste kasvatamisest osa 10 aastat. Hageja II otsustas elada kostja juures, et teda tundma õppida. Selgus, et vanemlikku hoolitsust ei ole, igapäevaste vajaduste eest hoolt ei kantud. Tartu Maakohus liitis 08. jaanuaril 2015 R.V. ja E.H. hagid ühte menetlusse (tl 42).
2.Kostja vaidles hagidele vastu. Hageja I hagi on ennatlik. Kostja on täitnud korrektselt temalt
28.veebruari 2005 kohtuotsusega väljamõistetud elatise nõuet ning enne antud asjas hagi esitamist ei ole hageja I esindaja pöördunud tema poole elatise suurendamise sooviga. Lisaks elatisraha maksmisele on kostja kindlustanud hageja I Võru Muusikakooli õppemaksu 21 eurot kuus tasumise alates septembrist 2012 kuni käesoleva ajani. Kostja ülalpidamisel on veel lisaks hagejatele alla 3-aasta vanune laps C.V. (tl 17). Pärast kostja ja hagejate ema abielu lahutust on hagejate ema keeldunud lubamast hagejaid kostja juurde. Väide, et kostja ei soovinud laste kasvatamises osaleda, ei vasta tõele. 2011–2012 aastavahetusel tõstis laste ema hageja I kodust välja ja hageja I elas kuni 2013 aasta suve lõpuni kostja juures. Sellel perioodil paranesid hageja I õpitulemused, ta asus õppima muusikakooli. Hageja II elas perioodil mai kuni august 2014 kostja juures, kus oli temale kindlustatud söök, õppimisvahendid, transport kooli ja tagasi, oma tuba ja muu vajalik täisväärtuslikuks eluks. Hageja II ei tulnud kostja juurde elama vabal tahtel, vaid ema viskas ta koos koeraga välja. Väidetava kostja tundmaõppimise asemel tutvus hageja II noormehega, kellega koos veetis terve suve. Suvekuudel ei olnud koolitoidu ja vahendite ostmine vajalik, küll sai hageja II taskuraha, kui seda küsis. Hageja II koeraga kaasnenud lisakulusid kandis kostja. August 2014 lõpus kolis hageja II ootamatult välja ja kostjale teadaolevalt ei ela ta ka mitte ema juures, vaid Võru linnas üürikorteris, kuigi eraldi elamiseks vajadust ei ole. Kostja on OÜ Traiel juhatuse liige, kuid töötab töölepingu alusel ehitajana. Äriühingu omanikud ei ole otsustanud juhatuse liikmetele tasu maksta. Kostja elab majas, mis on ehitatud vanematelt saadud laenu abil.
MAAKOHTU LAHEND
2.Tartu Maakohus rahuldas 22. juuni 2015 otsusega hagi osaliselt, muutis Tartu Maakohtu
28.veebruari 2005 kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-212/2004 R.V. le väljamõistetud elatusraha suurust (86 eurot) ning mõistis alates 01. septembrist 2014 välja K.V. lt elatise R.V. kasuks 150 eurot kuus kuni R.V. täisealiseks saamiseni 20. veebruaril 2019. R.V. kasuks väljamõistetud elatis tuleb K.V. l kanda M.H. arveldusarvele nr XXX AS-is Swedbank. Maakohus mõistis kostjalt K.V. lt välja elatise hageja E.H. kasuks alates 29. augustist 2014 summas 150 eurot kuus kuni E.H. poolt gümnaasiumi lõpetamiseni, kuid mitte kauem kui tema 21-aastaseks saamiseni. E.H. kasuks väljamõistetud elatis tuleb K.V. l kanda E.H. arveldusarvele nr XXX AS-is Swedbank selgitusega „elatis“. Elatist tuleb maksta iga kalendrikuu eest ette. Menetluskulud jättis maakohus poolte endi kanda.
2.1.Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt on hagejad PKS § 97 p 1 ja p 2 järgi ülalpidamist saama õigustatud isikud, kuid käesolevas asjas esinevad PKS §-s 102 sätestatud miinimumelatise vähendamise alused. Maakohus tuvastas, et hageja I on 14-aastane ja PKS § 97 p 1 järgi ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps ning kostja on alaealise lapse isana (üleneja sugulane) kohustatud elatist maksma.
28.veebruari 2005 kohtuotsusega on kostjalt hageja I kasuks väljamõistetud elatise suuruseks 86 eurot. Tuginedes TsMS § 459 lg 1 p-dele 1 ja 2, lg-le 2 ja §-le 497 leidis maakohus, et hagejal I on õigus nõuda elatise suurendamist. Hageja II on otsuse tegemise ajal 19-aastane. PKS 97 p 2 järgi on ülalpidamist õigustatud saama laps, kes täisealiseks saanuna jätkab põhi- või keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni. Võru Kreutzwaldi Gümnaasiumi
28.augusti 2014 tõendist nr 14-0076-VKG/10 nähtuvalt õpib hageja II nimetatud kooli 12 klassis 2014/15 õppeaastal. Maakohus leidis, et seoses õppimisega on hageja II õigustatud saama ülalpidamist.
2.2.Ülalpidamise ulatus on sätestatud PKS § 99 lg-tes 1 ja 2. Ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, arvestada tuleb õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Hageja I kohta esitatud arvestuste kohaselt on tema kulutused ühes kuus 382 eurot. Maakohus leidis, et esitatud kulutused on liialdatud eluasemekulutuste, riiete ja jalanõude osas ning muude vältimatute püsikulutuste osas. Hageja II kohta esitatud arvestuste kohaselt on tema kulutused ühes kuus 390 eurot. Maakohus leidis, et hageja II kuludes on liialdatud eluasemekuludega ning sidekuludega. Hageja II elab eraldi üürikorteris, mis ilmselgelt suurendab ka kulutusi eluasemele, kuid üürikorteri kulutusi ei saa pidada 19-aastase gümnaasiumi 12.-s klassis käiva isiku puhul tavapäraseks ja vajalikuks. Sidekulud ühes kuus 25 eurot ei ole eluliselt usutavad, selliste kulutuste kohta ei ole esitatud tõendeid. Maakohus leidis, et hagejate poolt kohtule esitatud kulud ühes kuus on osaliselt liialdatud ja ilmselgelt on nende koostamisel silmas peetud asjaolu, et kogusumma tuleks Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära lähedane. Samas nõustus maakohus, et hageja I kulutused on võrreldes 2005. aastaga kasvanud ning kostja poolt makstav elatis 86 eurot kuus ei ole piisav ühe vanema poolseks panuseks lapse kasvatamiseks. PKS § 101 lg 1 järgi ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. PKS § 102 lg 2 teise ja kolmanda lause kohaselt võib kohus mõjuval põhjusel vähendada elatist alla seaduses sätestatud miinimummäära ka siis, kui vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kostja ülalpidamisel on veel alaealine laps C.V. (sünd. 20. oktoobril 2011). Arvestada tuleb, et C. V ülalpidamisse on kohustatud panustama ka tema ema. Maakohus leidis, et arvestades 4-aastase lapse vajadusi, on kostja poolt esitatud kulutused lapse
ülalpidamise kohta 140 eurot kuus mõistlikud. Samas tuleb silmas pidada asjaolu, et lapse kasvades kasvavad ka kulutused. Kuivõrd lapse ema on kohustatud panustama lapse ülalpidamisse, on kostja kanda C. V kuluste osas 70 eurot (140/2=70). Arvestuslikult tuleks kostjal maksta elatist kokku kolmele lapsele summas 460 eurot (195+195+70=460).
2.3.Kostja poolt esitatud 2013 aasta füüsilise isiku tuludeklaratsioonist nähtuvalt on isiku tulu OÜ Traiel palga näol olnud 580 eurot, haigushüvitis 473,55 eurot, kokku 1 053,55 eurot. Mahaarvamised on R.V. eest tasutud summad Võru Muusikakoolile ja Võru Spordikoolile, samuti on kostja tasunud C.K. eest Tartu Ülikoolile. Seega on deklaratsiooniga ümber lükatud M.H. väited, et ta on hageja I muusikakooli eest ise maksnud. Kostja pangakonto väljavõttest perioodil 01. august 2014 kuni 02. veebruar 2015 nähtub, et tema arvele on laekunud töötasu OÜ-st Traiel kokku summas 1 828,92 eurot, seega ühes kuus 304,82 eurot. Kostja esitatud palgatõendist nähtuvalt töötab kostja OÜ Traiel töölepingu alusel ehitajana ja tema kuu sissetulek on 355 eurot kuus. Kostja pangakontolt nähtuvad ülekanded on tehtud kolmandatele isikutele (sepale aia eest, teenuste eest, sõpradele ja lähedastele). M. H ei ole tõendanud, et kostjal on suuremad sissetulekud, kui ta on ametlikult esitanud. Hagejate viited asjaolule, et kostja on ise OÜ Traiel juhatuse liige, ei viita sellele, et tema sissetulekud oleksid seetõttu suuremad. Kostja on võtnud omaks asjaolu, et elab majas, temale kuulub auto, mis lapse olemasolu tõttu on vajalik, samuti, et 2005. aastal on soetatud mootorratas. Maakohtu hinnangul nimetatud vara ei saa pidada selliseks, mis oleks koheselt realiseeritav ja tagaks hagejatele pideva miinimummääras elatise maksmise. Maakohus leidis, et arvestades kostja sissetulekuid ja sealjuures ka oma vanematelt saadavat abi, satuks kostja ülalpidamisel olev neljaaastane C. V halvemasse seisu, kui kostjalt miinimummääras elatist saavad hagejad. Eeltoodu alusel leidis maakohus, et tuvastatud on PKS § 102 sätestatud miinimumelatise vähendamise alused ning hagejate taotletud elatise suurust tuleb vähendada alla seaduses sätestatud miinimummäära.
2.4.Asjaolu, et M. H on alates 01. aprillist 2015 töötu, ei vabasta teda lastele elatise andmisest ega ole aluseks kostjalt suuremas ulatuses elatise väljamõistmiseks. M. H ei ole nõuetekohaselt tõendanud enda väidet, et tema ülalpidamisel on veel üks laps. Maakohus möönis, et seoses töötusega on M. H ilmselgelt halvemas majanduslikus seisus kui kostja, kuid kohtupraktika kohaselt on vanem kohustatud hankima endale sellise suurusega sissetuleku, mis lisaks tema enda vajaduste rahuldamisele tagaks ka laste ülalpidamise. Seega arvestas maakohus elatise miinimummäära vähendamisel asjaoluga, et laste ülalpidamisse panustavad mõlemad vanemad ning tagatud on laste põhjendatud vajadused nende arenguks. Maakohus suurendas alates 01. septembrist 2014 hagejale I makstavat elatist 86 eurolt 150 euroni ühes kuus kuni hageja I täisealiseks saamiseni 20. veebruaril 2019 ning mõistis kostjalt välja elatise hageja II kasuks alates hagi esitamisest 29. augustil 2014 ühes kuus 150 eurot kuni gümnaasiumi lõpetamiseni, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
3.Hagejad R.V. ja E. H esitasid maakohtu otsuse peale ühise apellatsioonkaebuse, milles paluvad elatissumma suuruse muutmist seaduses ette nähtud suuruseni 195 eurot, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Apellatsioonkaebuse kohaselt saab elatise kehtestatud miinimummäärast väiksemas suuruses välja mõista üksnes siis, kui lisaks vanema töövõime kaotusele ei ole tal ka enda tegeliku varalise seisundi tõttu võimalik elatist miinimummääras maksta (Riigikohtu otsus nr 3-2-1-164-10). Vastustaja sissetulekud on tunduvalt suuremad, kui on esitatud palgatõendis, ning puudub põhjus määrata seaduses ära toodud miinimumelatisest väiksem elatissumma. Vastustaja suured sissetulekud nähtuvad tema pangakonto väljavõttest. Maakohtu seisukoht vastustaja väljaminekute kohta ei ole
tõene, kuna ühelegi sepale pole ülekannet tehtud. Ka ei ole tõendatud maksuameti poolse kontrolli tulemus.
4.Vastustaja K.V. vaidles apellatsioonkaebusele vastu. Apellatsioonikaebuses väidetud asjaolud ei vasta tõele. Vastustaja isiklikule arvelduskontole perioodil 01. august 2014 kuni 31. jaanuar 2015 laekunud eraisikute maksed on seotud OÜ Traiel majandustegevusega ja ei ole isiklikud tulud, mida saaks elatisraha määramisel palgatuluna käsitleda. Maksu-ja Tolliamet viis läbi maksukontrolli nimetatud perioodi kohta, kontrolli läbiviija oli revident Esta Urb. Laekunud summad on ettevõttes arvele võetud ja maksud deklareeritud. Vastustaja ülalpidamisel on lisaks apellantidele veel üks alaealine laps C. V, kes on jäänud kohtuotsusega vähem kindlustatuks. Apellantidele on määratud elatis kummalegi 150 eurot kuus, C. V aga vaid 70 eurot kuus. Alaealised lapsed R.V. ja C. V ei saa elatist võrdses ulatuses. Täisealine E. H saab elatist suuremas ulatuses kui alaealine C. V, mis on lubamatu PKS § 98 lg 1 järgi. C. V kohta esitatud kulud on väikesed põhjusel, et ei ole võimalik suuremaid kulusid lubada.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
5.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et R.V. apellatsioonkaebus on põhjendatud osaliselt ning maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada R.V. le väljamõistetud elatise suuruse osas. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega rahuldab R.V. hagi elatise suurendamiseks, mõistab K.V. lt R.V. kasuks välja elatise 177.50 eurot kuus, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, alates
01.septembrist 2014 kuni R.V. täisealiseks saamiseni 20. veebruaril 2019. Ringkonnakohus jätab E.H. apellatsioonkaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse E.H. le väljamõistetud elatise suuruse osas muutmata. Kuivõrd ringkonnakohtule teadaolevalt on E. H gümnaasiumi 18. juunil 2015 lõpetanud, saab kostja E.H. le elatise tasumisel sellega arvestada. Menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus tuleb jätta poolte endi kanda.
6.Ringkonnakohus lahendab esmalt E.H. apellatsioonkaebuse ning teeb seejärel otsuse R.V. kaebuse osas. Ringkonnakohus märgib, et Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäär oli hagi esitamise ajal 28. augustil 2014 kuni 31. detsembrini 2014 355 eurot kuus ja alates 01. jaanuarist 2015 390 eurot kuus, mistõttu oli minimaalne elatis lapsele hagi esitamise ajal 177. 50 eurot kuus (nagu hagejad hagiavalduses ka õigesti märkisid). Alates 01. jaanuarist 2015 on minimaalne elatis lapsele 195 eurot kuus. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus E.H. nõuet puudutavas osas tuleb jätta rahuldamata ning maakohtu otsus selles osas muutmata. TsMS § 651 lg 1 kohaselt kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. E. H on vaidlustanud maakohtu otsuse väljamõistetud elatise suuruse osas, osas milles maakohus jättis rahuldamata tema nõude suuremas summas kui 150 eurot kuus. Maakohus tuvastas õigesti vastustaja kohustuse tasuda E.H. le elatist PKS § 97 p 2 alusel. Ringkonnakohus märgib, et täisealisele lapsele elatise nõudes ei saa tugineda PKS §-le 101, mis reguleerib elatist alaealisele lapsele ja mille lõige 1 sätestab, et elatis alaealisele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Täisealise lapse elatise määramisel saab kohus lähtuda PKS § 99 lg-st 1, mille kohaselt tuleb ülalpidamise ulatus määrata kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. E. H on maakohtu menetluses avaldanud, et tema igakuised kulud on 300 -350 eurot. Maakohus pidas kuludest liialdatuks eluaseme kulusid (kulu üürikorterile) ja sidekulusid, millise maakohtu hinnanguga ringkonnakohus nõustub. E. H ei ole apellatsioonkaebuses nimetatud maakohtu järeldust vaidlustanud, vaid on kaebuses tuginenud üksnes arusaamisele, et tema igakuine elatis ei või olla
väiksem, kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud miinimumpalga alammäärast. Seetõttu tuleb maakohtu otsus, millega maakohus suurendas E.H. kasuks väljamõistetavat elatist 150 euroni kuus, jätta muutmata. Võru Kreutzwaldi Gümnaasiumi vastuse kohaselt ringkonnakohtule on E. H lõpetanud Võru Kreutzwaldi Gümnaasiumi 18. juunil 2015 ning seda tuleb E.H. le elatise tasumisel arvestada.
7.Ringkonnakohus leiab, et R.V. apellatsioonkaebus tuleb rahuldada.
7.1.Maakohus tuvastas õigesti vastustaja kohustuse tasuda R.V. le elatist PKS § 97 p 1 alusel. Samas asus maakohus seisukohale, et R.V. kulud kohtule on esitatud arvestusega, et kogusumma tuleks Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära lähedale. Ringkonnakohus nimetatud maakohtu seisukohaga ei nõustu. Riigikohus on korduvalt selgitanud, et alaealise lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ühe vanema tehtavate kulutuste suurus on PKS § 101 lg 1 järgi üldjuhul pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära ning selles ulatuses ei tule lapse vajaduste rahuldamise kulusid tõendada (3-2-1-120-14).
7.2.Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei ole vastustaja sissetulekuid analüüsides hinnanud kõiki asjas esitatud tõendeid kogumis, millega on rikkunud TsMS § 232 lg-s 1 sätestatut. Ringkonnakohus nõustub apellantidega, et vastustaja sissetulekud on ilmselt suuremad, kui ta on kohtule avaldanud. Üksnes palga või sissetuleku puudumine ei vabasta töövõimelist vanemat PKS § 96 ja 97 p-de 1 ja 2 alusel elatise maksmisest. Vastustaja väidab, et olles OÜ Traiel juhatuse liige, töötab ta töölepingu alusel samas osaühingus ehitajana (tl 32) töötasuga 355 eurot kuus (bruto) (tl 16, 71–77). Vastustaja kinnitusel ei ole ettevõtte osanikud otsustanud juhatuse liikmetele tasu maksta. Äriregistri andmetel on vastustaja ise OÜ Traiel osanik (osa suurus 50%). Teine osanik on vastustaja isa. OÜ Traiel on elamute ja mitteeluhoonete ehitamise valdkonnas tegutsev ettevõtte, kelle 2014. aasta kasum oli 18 247 eurot ning käive 153 539 eurot. Ringkonnakohtu hinnangul saab vastustaja äriühingu osaniku ning juhatuse liikmena kaasa rääkida ka oma töötasu kujundamisel. Vastustaja ei ole põhjendanud nõustumist töötada miinimumpalga eest endale kuuluvas ja enda poolt juhitavas ettevõttes. Ringkonnakohus märgib täiendavalt, et Eesti Konjunktuuriinstituudi poolt mais 2014 koostatud uuringu„Eesti ehitusfirmade tööjõualane olukord ja perspektiivne tööjõu vajadus“ (elektrooniliselt kättesaadav: http://www.ttu.ee/public/p/projektid/BuildEst/Eesti_ehitusfirmade_toojoualane_olukord_ja_perspek tiivne_toojou_vajadus.pdf) kohaselt oli aprillis-mais 2014 ehitusettevõtete poolt ehitustöölistele pakutav brutopalga tase vahemikus 600 – 1 300 eurot, keskmine pakutav brutopalk oli 940 eurot kuus. Ehitajate töötasusid arvestades ei ole eluliselt usutav, et vastustaja oli nõus töötama ehitajana turu keskmisest oluliselt väiksema palga eest. Riigikohus on korduvalt rõhutanud, et perekonnaseaduse mõtte kohaselt on vanem kohustatud hankima endale sissetuleku, mis lisaks tema enda vajadustele tagaks ka laste vajaduste rahuldamise (lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-127-09). Vastustaja ei ole väitnud, et suurema töötasuga töö leidmine oleks raskendatud või on osutunud võimatuks.
7.3.Vastustaja väited oma sissetulekute suuruse osas ei ole usutavad ka vastustaja eluviisi ja – standardit arvestades. Vastustaja igapäevaste kulutuste struktuur nähtub tema pangakonto väljavõttest. Miinimumpalka saades ei saaks vastustaja endale lubada mitmekordseid toitlustamiskohtade külastamisi ühe kuu lõikes, samuti erinevates külalistemajades ning hotellides ööbimist (tl 71–77). Vastustaja ei ole tõendanud enda väiteid, et söögikohtades ning autokütusele tehtud kulutused olid seotud välismaal elava sõbra poolt tellitud töö teostamisega. Vaidlust ei ole, et vastustajal on 2 koera, kelle toidukulu on vastustaja enda väitel 70 eurot kuus(tl 68). Samuti on vastustaja tasunud väidetava sissetulekuga võrreldes suuri loomakliiniku arveid (tl 72 pöördel, kanne nr 123). Lisaks on vastustaja kuludeks elamu ülalpidamise ning sõiduauto ja mootorrattaga seotud kulud. Vastustaja on suutnud katta poole abikaasa õppemaksust summas 1 280 eurot (tl 58, 68).
Ringkonnakohus kontrollis andmeid vastustaja registreeritud vara kohta, sh liiklusregistri andmeid. Ringkonnakohus märgib, et vastustaja ei ole maakohtule avaldanud infot Tiki Treiler registreerimisnumber 013YJB omamise kohta. Seega ei ole vastustaja avaldanud täit informatsiooni oma vara kohta.
7.4.Maakohus leidis õigesti, et PKS § 102 lg 2 teise ja kolmanda lause kohaselt võib kohus mõjuval põhjusel vähendada alla seaduses sätestatud miinimummäära ka siis, kui vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lg-s 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Vaidlust ei ole, et vastustaja ülalpidamisel on veel alaealine laps C. V (tl 17). Vastustaja kinnitusel on C. V vajalikud kulutused ühes kuus 140 eurot, millest maakohtu hinnangul peab jääma vastustaja kanda pool, s.o 70 eurot. PKS § 102 lg 2 kohaldamiseks tuli vastustajal tõendada, et C. V jääb vähem kindlustatuks, kui teised lapsed, st apellandid. Vastustaja ei ole nimetatut tõendanud ning maakohtu vastupidine seisukoht ei ole põhjendatud. Asjas ei ole tuvastatud asjaolusid, mis annaksid alust vähendada R.V. kasuks välja mõistetavat elatist PKS § 102 lg 2 alusel alla PKS § 101 lõikes 1 sätestatud määra. Ringkonnakohtu hinnangul on vastustaja võimeline oma varalist seisundit arvestades tasuma R.V. le elatist rohkem kui maakohtu poolt välja mõistetud 150 eurot kuus ning seetõttu tuleb apellant I kasuks alates 01. septembrist 2014 väljamõistetavat elatist suurendada pooleni Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast. R.V. on apellatsioonkaebuses lähtunud valest eeldusest, et kuupalga alammäär oli juba hagi esitamise ajal 390 eurot (hagiavalduses on R.V. lähtunud minimaalpalgast 355 eurot), mistõttu kuulub apellatsioonkaebus rahuldamisele osaliselt.
8.Ringkonnakohus ei pea vastustaja apellatsioonimenetluses esitatud 08. juuli 2015 OÜ Traiel õiendit (allkirjastatud vastustaja isa M. V poolt) asjassepuutuvaks ning tagastab selle.
9.Maakohus jättis TsMS § 163 lg 1 ja § 164 lg 1 alusel menetluskulud poolte endi kanda. Ringkonnakohtu hinnangul puudub alus menetluskulude jaotust muuta. Apellandid kinnitasid, et neil menetluskulud puuduvad. Ringkonnakohus jätab menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus poolte endi kanda.
Kai Kullerkupp
Viivi Tomson
Kersti Kerstna-Vaks
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.