Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Kai Kullerkupp, Viivi Tomson, Triin Uusen-Nacke
Otsuse tegemise aeg ja koht
18. aprill 2019, Tartu
Tsiviilasja number
2-18-13976
Tsiviilasi
A.P. hagi D.P. i vastu elatise väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus
1492 eurot 50 senti
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 8. jaanuari 2019 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
D.P. i apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Apellant (kostja) D.P. (isikukood XXXXXXXXXXX ), lepinguline esindaja vandeadvokaadi abi Aleksei Forstiman Vastustaja (hageja) A.P. (isikukood XXXXXXXXXX )
Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
täitmisel tuleb arvestada oktoobris ja novembris 2018 kostja elatisena tasutud summasid. Menetluskulud jättis maakohus poolte endi kanda. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt tuleb täisealiseks saanud õpinguid jätkavale lapsele elatise nõude lahendamisel lähtuda perekonnaseaduse (PKS) § 99 lg-st 1. Maakohtu hinnangul ei ole kõik hageja märgitud kulutused vajalikud. Põhjendatud ja vajalikeks kuludeks luges maakohus 4682 eurot 79 senti aastas ehk 390 eurot kuus. Maakohtu arvates on hageja jätnud arvestamata asjaoluga, et tema venna ülalpidamise peab tagama osaliselt ka viimase isa. Lisaks sellele on osa hageja kulutustest kaetud peretoetusega summas 55 eurot kuus (kostja on sellele ka viidanud). Asjaolu, et kostjal on korter ja hageja emal ei ole, ei ole praegusel juhul oluline. Kohus ei saaks kohustada kostjat võõrandama korteriomandit, kus kostja elab, hageja ülalpidamiskohustuse täitmise katteks. Maakohus ei nõustunud kostjaga selles, et tal puudub ülalpidamiskohustus, kuna hageja on täisealine. Kuna hageja õpib gümnaasiumis (s.o omandab keskharidust), pidi kostja siiski ette nägema, et vähemalt hageja keskkoolis või gümnaasiumis õppimise ajal on kostjal kohustus hagejat üleval pidada. Kostja ei ole esitanud tõendeid hageja töötamise kohta. Töötamise registris ei ole andmeid hageja töötamise kohta. Kõik laenulepinguga (sh laenukaitse kindlustusega) seotud kulutused tuleb jagada kahega, kuna laen on võetud koos kaaslaenusaajaga. Sama kehtib ka kostjale kuuluva korteriomandiga seotud kulutuste kohta. Laenuleping on sõlmitud 2016. aastal. Laenukohustust võttes pidi kostja arvestama, et tuleb maksta elatist hageja ülalpidamiseks. Kostja ei ole tõendanud, et tema varaline seis oleks septembrist 2018 oluliselt halvenenud. Samuti ei ole kostja tõendanud, et isalt võetud laen on seotud elatise maksmisega hageja ülalpidamiseks. Kuigi hageja kontol on piisavad vahendid enda ülalpidamiskulutuste kandmiseks, ei anna see iseenesest alust hagi rahuldamata jätmiseks, vähemalt kuni ajani, mil hageja omandab keskharidust. Määravaks on siis asjaolu, kas hagejal on võimalus ise endale ülalpidamist teenida. Gümnaasiumis õppimise ajal hagejal selline võimalus/kohustus puudub. Hageja peamiseks ülesandeks on siiski hariduse omandamine, mitte endale ülalpidamise teenimine. Hageja ema on leidnud võimaluse koguda hageja ülalpidamiseks makstud elatist hageja tuleviku, sh kõrghariduse omandamise, jaoks. Kui kohus jätaks hagi rahuldamata, oleks tegemist ema „karistamisega“. Kui hageja kontol olevad rahalised vahendid on kogutud hageja edasiste õpingute tarbeks, siis võib tulevikus tekkida olukord, kus kostja võib selle alusel vabaneda hageja ülalpidamise kohustusest. Maakohus arvestas, et kostja on 2018. a septembris, oktoobris ja novembris tasunud hageja ülalpidamiseks 210 eurot kuus (septembris oli tegemist alaealisele tasutud elatisega, oktoobris ja novembris vabatahtlikult tasutud elatisega). Kohtuotsuse täitmisel tuleb arvestada oktoobris ja novembris 2018 tasutud summadega.
Kui kostja peab maksma hagejale elatist, tuleb selle suuruse määramisel arvestada ka seda, milline on hageja kummagi vanema varaline seisund ja võime anda hagejale ülalpidamist. Kostja viitab PKS § 105 lg-le 3 ning Riigikohtu 9. juuni 2017 otsusele tsiviilasjas nr 3-2-1-3517. Hageja kontol oli 11. detsembri 2018 seisuga 18 869 eurot, seega saaksid selle raha arvelt rahuldatud kõik hageja vajadused. Maakohus on jätnud tähelepanuta, et hageja ema kontol on 8177 eurot 67 senti, samas kui kostja kontol on 234 eurot 38 senti. On selge, et vanemate varaline seisund on erinev ning ema osa hageja ülalpidamises tema varalist seisundit arvestades suurem kui kostja osa. Maakohus ei ole sellele kostja väitele hinnangut andnud (TsMS § 442 lg 8 rikkumine). Maakohus on jätnud kohaldamata PKS § 105 lg 3, asudes seisukohale, et vanemad peavad andma hagejale ülalpidamist võrdsetes osades.
Ringkonnakohus on seisukohal, et hageja kontol olev raha ei anna praegusel juhul alust hagi rahuldamata jätmiseks, vähemalt kuni ajani, mil hageja omandab keskharidust. Suur osa gümnaasiumi õppekavast läbitakse täisealisena. Maakohtu otsuse kohaselt oli hageja hoiusele kogunenud raha aastate jooksul, hageja ema ei kasutanud kostja makstud elatist ning tegi ka ise hageja kontole ülekandeid. Ringkonnakohtu hinnangul puudub mõistlik põhjendus, miks tavaprogrammi alusel normaalajaga keskhariduse omandamise puhul oleks täisealiseks saamine kriteeriumiks lapse kontole aastate jooksul kogutud raha arvestamiseks teise vanema poolse ülalpidamiskohustuse täitmisel. Kuni lapse keskhariduse omandamiseni tuleb vanemal arvestada, et üldjuhul vajab tema laps ülalpidamist ka siis, kui ta saab täisealiseks. Hageja on täisealise gümnaasiumis õppiva lapsena õigustatud elatist saama ka juhul, kui talle on tuleviku kindlustamiseks teise vanema poolt kogutud raha.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kai Kullerkupp
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Viivi Tomson
Triin Uusen-Nacke
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.