Rahvusvaheline õigusabi › Muu rahvusvahelise õigusabi asi

KOHTU SEISUKOHT

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p 14 ja § 476 lg 1 alusel lahendab kohus Euroopa täitekorralduse tõendi väljastamise taotluse hagita menetluses. TsMS § 6191 lg 1 kohaselt väljastavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 805/2004 artikli 6 lõigete 2 ja 3, artikli 9 lõike 1 ning artikli 24 lõike 1 järgseid kinnitusi kohtulahendi teinud maakohtud. Vastavalt TsMS § 6191 lg 2 lahendab kohus nimetatud kinnituse väljastamise kirjalikus menetluses, kusjuures kohtul tuleb kontrollida, kas on täidetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses nr 805/2004 sätestatud eeldused Euroopa täitekorralduse väljaandmiseks. Kohus leiab, et taotlus ei kuulu rahuldamisele ning Euroopa täitekorralduse tõendi väljastamisest tuleb keelduda. Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EÜ) nr 805/2004 art 6 p 1 alusel kinnitatakse liikmesriigis esitatud vaidlustamata nõude otsus päritoluriigi kohtu vastava avalduse põhjal igal ajal Euroopa täitekorraldusena, kui muuhulgas c) päritoluliikmesriigi kohtumenetlused vastavad III peatükis sätestatud nõudmistele, kui on esitatud vaidlustamata nõue vastavalt art 3 lg 1 punktides b või c sätestatud tähendusele ja d) otsus langetati liikmesriigis, mis on võlgniku alaliseks elukohaks määruse (EÜ) nr 44/2001 art 59 määratud tähenduses juhul, kui nõue on vaidlustamata art 3 lg 3 punktide b või c määratletud tähenduses ja kui võlgnik on tarbija. III peatüki art 12 kohaselt võib vaidlustamata nõuet art 3 lg 1 punktides b või c määratletud tähenduses langetatud kohtuotsuse suhtes kinnitada Euroopa täitekorraldusena vaid juhul, kui päritoluliikmesriigi kohtumenetlused täidavad III peatükis sätestatud menetlusnõudeid. Menetluse algusdokument on kostjale kätte toimetatud avalikult. Kohus tegi asjas hageja taotlusel tagaseljaotsuse. Tagaseljaotsus on kostjale avalikult kätte toimetatud teate avaldamisega Ametlikes Teadaannetes vastavalt 09.06.2015.a. Avalikult kättetoimetamisega on kohus arvestades TsMS § 317 lg 5 sätestatut lugenud menetlusdokumendid kostjale kättetoimetatuks. Seega ei ole menetlusdokumendid antud asjas kätte toimetatud võlgnikule kooskõlas määruse artiklitega 13 ja 14 ning Euroopa täitekorralduse tõendi väljaandmine tagaseljaotsuse suhtes ei ole lubatav. Lisaks sellele, et täidetud ei olnud nõuded menetlusdokumentide kättetoimetamisele, ei ole täitekorralduse tõendi väljaandmine lubatud ka seetõttu, et otsus ei ole tehtud tarbija alalise elukoha liikmesriigis. Arvestades asjaolu, et käesolev otsus on langetatud Eesti Vabariigis, peaks selleks, et kohus annaks välja Euroopa täitekorralduse tõendi, olema Eesti Vabariik võlgniku alaliseks elukohaks määruse (EÜ) nr 44/2001 artikli 59 määratletud tähenduses. Määruse (EÜ) nr 44/2001 artikkel 59 lg 1 näeb ette, et see, kas poole alaline elukoht on selles liikmesriigis, kelle kohtusse asja kohta on hagi esitatud, tehakse kindlaks siseriikliku seaduse alusel. TsÜS § 14 lg 1 kohaselt on isiku elukoht koht, kus isik alaliselt või peamiselt elab. Rahvastikuregistri andmetel on kostja elukohaks alates 25.09.2013.a Läti, X. Eeltoodust tulenevalt tuleb avaldus Euroopa täitekorralduse tõendi saamiseks jätta rahuldamata.

Kohus märgib, et avaldaja võib kohtule teha avalduse tõendi saamiseks EL nr 1215/2012 kohtualluvuse ning kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (uuesti sõnastatud) (Brüssel I bis) alusel. TsMS § 172 lg 7 teise lause alusel jätab kohus menetluskulud avaldaja kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Marge Tamme Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.