Kaija Kaijanen (eesistuja), liikmed Krista Kirspuu, Kaupo Paal
Otsuse tegemise aeg ja koht
28. märts 2019. a, Tallinn
Tsiviilasja number
2-17-14976
Tsiviilasi
XX hagi YY vastu elatise väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 7. jaanuari 2019. a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik YY apellatsioonkaebus Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
0 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja (vastustaja) XX (isikukood XXXXXXXXXXX), seaduslik esindaja CC ja tehinguline esindaja Kaili-Helina Kolts Kostja (apellant) YY (isikukood XXXXXXXXXXX), esindaja vandeadvokaat Helen Hääl
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Tühistada Harju Maakohtu 7. jaanuari 2019. a otsus menetluskulude jaotuse osas ja teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta menetluskulud XX kanda.
4.Apellatsiooniastme menetluskulud jätta XX kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist 1(4)
Tsiviilasi nr 2-17-14976 otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Menetluse käik
1.XX (hageja või laps) esitas kohtule hagi YY (kostja) vastu elatise väljamõistmiseks.
2.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta hagi rahuldamata. Esimese astme kohtu otsus
3.Harju Maakohus jättis 07.01.2019 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud poolte endi kanda. Maakohus jagas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 esimese lause järgi ka asja menetluskulu. Maakohus viitas TsMS § 162 lg-tele 1 ja 4 ning leidis, et tulenevalt TsMS § 163 lg-st 1 tuleb menetluskulud käesolevas tsiviilasjas jätta poolte endi kanda. Apellatsioonkaebus
4.Kostja esitas Harju Maakohtu 07.01.2019 otsusele apellatsioonkaebuse menetluskulude jaotuse osas. Hageja hinnangul on kohus põhjendamatult jätnud menetluskulud poolte endi kanda. Vastav otsustus on täielikult põhjendamata. Vastus apellatsioonkaebusele
5.Hageja apellatsioonkaebusega ei nõustu, paludes jätta maakohtu otsus menetluskulude jaotuse osas muutmata. Hageja hinnangul tuleb elatisvaidlustes teha alati erand, kuna hagejana on tegemist alaealise lapsega. Ringkonnakohtu seisukoht
6.Kolleegium leiab, et apellatsioonkaebus tuleb rahuldada ja maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada menetluskulude jaotuse osas. Ringkonnakohus saab teha tühistatud osas ise uue otsuse, millega jätab menetluskulud hageja kanda. Osas, millega maakohus jättis hagi elatise väljamõistmiseks rahuldamata, ei ole maakohtu otsust vaidlustatud, mistõttu ringkonnakohus selles osas maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust ei kontrolli. TsMS § 654 lg 22 alusel esitab ringkonnakohus otsuse kehtiva resolutsiooni terviklikus sõnastuses.
Menetluskulude jaotuse määramine on kohtu kaalutlusotsustus (vt nt RKTKo 04.12.2013, 3-2-1-136-13, p 18). Madalama astme kohtu kaalutlusotsustusse võib kõrgema astme kohus sekkuda vaid siis, kui eelmise astme kohus on ületanud diskretsioonipiire ja eelkõige juhul, kui kohus jättis tähtsust omavad asjaolud kaalumata või tegi seda ebapiisavalt. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus vastava kaalutlusotsustuse tegemisel ületanud diskretsioonipiire, sest otsustus menetluskulude jaotuse kohta on sisuliselt motiveerimata.
2(4)
Tsiviilasi nr 2-17-14976
Käesolevas asjas lahendati PKS §-st 97 p-st 1 tulenev elatise nõue, mis on hagiline perekonnaasi. Maakohus jõudis järeldusele, et mõlemal vanemal kulub lapse vajaduste rahuldamiseks samas ulatuses vahendeid ning tehtavate kulude suurus vastab vanema ülalpidamiskohustuse ulatusele ja lapse vajadusele, kostja täidab oma ülalpidamise kohustust ning seega ei tule kostjal lapsele lisaks elatist maksta. Maakohus jättis seetõttu hagi rahuldamata. Kohtuotsuse põhjendustes menetluskulude jaotuse osas on maakohus viidanud küll TsMS § 162 lg-tele 1 ja 4, kuid kokkuvõttes saab järeldada, et maakohus on jätnud TsMS § 163 lg 1 alusel menetluskulud poolte endi kanda.
Vastavalt TsMS § 163 lg-le 1 kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. TsMS § 163 kohaldamise esmaseks eelduseks on hagi osaline rahuldamine. Praegusel juhul on hagi jäetud täielikult rahuldamata, mistõttu on maakohus menetluskulude jaotamisel ebaõigesti tuginenud TsMS § 163 lg-le 1.
10.Hagimenetluse kulud kannab üldreegli (TsMS § 162 lg 1) järgi pool, kelle kahjuks otsus tehti. Samas võib kohus jätta TsMS § 162 lg 4 järgi erandina menetluskulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. TsMS § 162 lg 4 kohaldamine eeldab erandlike asjaolude olemasolu (vt RKTKo 15.04.2015, 3-2-1-126-14, p 16). Kolleegium nõustub kostjaga, et käesolevas asjas ei ole esile toodud erandlikke asjaolusid, mis tingiks TsMS § 162 lg 4 kohaldamise.
11.Õige on, et alaealise lapse ülalpidamise kohustus tekib vanemal PKS § 97 p 1 järgi igal juhul, st alaealine laps on perekonnaseaduse mõtte järgi abivajav isik, kellel on õigus saada ülalpidamist. Elatisenõude esitamisel esindab teda teovõime piiratuse tõttu PKS § 120 lg 1 järgi tema hooldusõiguslik vanem, kuid alaealise lapse elatisenõude saab esitada kohtusse hagejana laps (vt nt Riigikohtu 19. oktoobri 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-75-11, p 11). Eelnevast tulenevalt, kuigi faktiliselt on õiguste teostamisest huvitatud ja teeb selleks toiminguid teine isik, on laps hagejana õiguslikult menetlusõiguste ja –kohustuste kandjaks, mistõttu ainuüksi poole alaealisust ei saa elatise asjas käsitada erandliku asjaoluna.
12.Elatise väljamõistmise eesmärgiks on lapse huvide kaitse, kui vanem rikub ülalpidamiskohustust või on alust eeldada, et ta teeb seda tulevikus. Praeguses asjas kostja ülalpidamiskohustuse täitmise rikkumist ei tuvastatud. Maakohus tuvastas, et lapsel on nn vahelduv elukoht ning ta on mõlema vanema juures sisuliselt võrdse aja ning, et vanemad teevad lapsele samas suurusjärgus kulutusi (cà 400 eurot) võttes lapse ülalpidamisest osa võrdselt vahetult, kooli- ja trennikulud kantakse võrdselt ning kostja (isa) hüvitab teisele vanemale ka lisaks viimase poolt küsitud kulutusi ning järeldas, et kostja täidab oma lapse ülalpidamiskohustust ning kostjal ei tule hagejale lisaks elatist maksta. Seega ei olnud hagi põhjendatud ja jäi rahuldamata, mistõttu saab menetluskulude jaotus sõltuda eelkõige asja lahendamise tulemusest. Nagu eespool märgitud, ei ole kolleegiumi arvates see, et PKS § 97 p 1 kohaselt on elatise nõudeõigus alaealisel lapsel, käsitatav erandliku asjaoluna TsMS § 162 lg 4 kohaldamiseks, mistõttu tuleb menetluskulud jaotada TsMS § 162 lg 1 alusel.
13.Ülalpidamisasjas võib kohus jätta menetluskulud menetluse tulemusest sõltumata TsMS § 164 lg 3 järgi täielikult või osaliselt kostja kanda, kui kostja on põhjustanud 3(4)
Tsiviilasi nr 2-17-14976 menetluse seetõttu, et ta ei ole andnud täielikku teavet oma sissetuleku ja vara kohta. Ka osundatud normi kohaldamise eelduseks olevaid asjaolusid ei ole asjas esitatud.
14.Eeltoodust tulenevalt leiab kolleegium, et kuna hagi jäi rahuldamata ja puuduvad erandlikud asjaolud (TsMS § 162 lg 4 ja § 164 lg 3), mis annaks võimaluse kalduda hagilises perekonnaasjas (s.o ülalpidamisasjas) kõrvale menetluskulude jaotuse üldreeglist (TsMS § 162 lg 1), tuleb praegusel juhul sellest lähtuda ja jätta menetluskulud hageja kanda. Kolleegium peab vajalikuks märkida, et olukorras, kus üks vanem on põhjendamatult hagi esitades põhjustanud lapsele kulusid, võib lapsel olla vanema vastu kahju hüvitamise nõue, mida laps saaks sellelt vanemalt nõuda. Seda arvestades, saab kolleegiumi arvates eeldada, et last esindav vastutustundlik vanem, kes on valitud viisil õigusi faktiliselt teostanud ja kelle toimingute tagajärjel kulud on tekkinud, kannab lapse kui hageja kanda jäetud menetluskulud ise.
15.Seoses apellatsioonkaebus rahuldamisega tuleb ka apellatsiooniastme menetluskulud jätta TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda. Kuna maakohtus puudus vajadus menetluskulude kindlaksmääramiseks, ei ole maakohus kostja menetluskulusid analüüsinud, mistõttu ei saa ringkonnakohus menetluskulusid kindlaks määrata. Seega määratakse menetluskulud kindlaks pärast lõpplahendi jõustumist maakohtu poolt vastavalt TsMS § 177 lg 1 p-ile 2.
16.Ringkonnakohus rõhutab, et lapse ülalpidamise kohustuse täitmisest tulenev elatise vaidlus ei ole tavapärane võistlev kohtumenetlus, kuivõrd selles menetluses ei ole kohus seotud asjas poolte esitatud seisukohtadega ning ta võib ka omal algatusel tõendeid koguda (vt nt RKTKo 29.04.2015, 3-2-1-21-15, p 11). Seetõttu ei ole elatise asjades menetlusosalistel üldjuhul lepingulise esindaja võtmine vajalik, kuid ka juhul, kui vajadus on põhjendatud, saab maakohus diskretsiooni raames lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel elatise vaidluse eripära arvestada. /allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu
/allkirjastatud digitaalselt/ Kaija Kaijanen
/allkirjastatud digitaalselt/ Kaupo Paal
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.