Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohtu selgitused Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 444 lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hagejad on kohtule esitanud menetluskulude nimekirja ja neid kulusid tõendavad dokumendid, millest nähtuvalt on hagejate menetluskuludeks lepingulise esindaja kulud 340 eurot. Riigikohus on oma 01.04.2015 tsiviilasjas nr 3-2-1-183-14 lahendis leidnud, et kohtul on alust TsMS § 175 lg 1 järgi menetluskulusid kandma kohustatud menetlusosaliselt välja mõista teise menetlusosalise lepingulise esindaja kulu üksnes juhul, kui esindamine on toimunud kohtumenetluses. Samuti on Riigikohus on oma 06.05.2015 tsiviilasjas nr 3-2-1-4-15 lahendis leidnud, et kuna menetluskulude avalduse ja nimekirja koostamine ei nõua õigusalaseid eriteadmisi ja need saab kohtule esitada ka menetlusosaline ise ilma lepingulise esindajata, ei ole tegemist põhjendatud ja vajalike kuludega TsMS § 175 lg 1 mõttes. Kohus on seisukohal, et hagejate taotlus õigusabikulude väljamõistmiseks ei ole põhjendatud ning tuleb jätta rahuldamata. Kohus mõistab lepingulise esindaja kulu välja üksnes juhul, kui esindamine on toimunud kohtumenetluses. Kohtule esitatud avaldusest ja sellele nähtuvalt moodustab hagejate õigusabikuludest 180 eurot juriidiline nõustamine (arve nr xxx) ning 160 eurot esindamine käesolevas tsiviilasjas (arve nr xxx). Arvest nr xxx nähtub, et nimetatud arve alusel on hagejatele osutati teenust (juriidiline nõustamine) enne maksekäsu kiirmenetluse avalduse kohtule esitamist. Hagejate poolt kohtule esitatud maksekäsu kiirmenetluse avalduse ning hagiavalduse on allkirjastanud hagejate seaduslik esindaja. Toimikust nähtuvalt on hagejate lepinguline esindaja esitanud kohtule üksnes hagejate ema sissetulekut ja varalist seisundit tõendavad tõendid ning hagejate menetluskulude nimekirja. Kohus on seisukohal, et põhjendatud ei ole hagejate õigusnõustamise kulutuste kostjalt väljamõistmine (arve nr xxx), kuivõrd tegemist ei ole kohtumenetluses kantud menetluskuludega. Samuti ei ole põhjendatud õigusabikulude väljamõistmine lepingulise esindaja poolt esitatud avalduse ja selle lisade kohtule esitamise osas (arve nr xxx), kuivõrd nimetatud avalduse ja lisade esitamine ei nõua õigusalaseid eriteadmisi ja selle oleks saanud kohtule esitada ka hagejate seaduslik esindaja ise. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. /allkirjastatud digitaalselt/ Nele Atonen kohtunik

2 (2)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.