lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-18-4207/37

Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 06.02.2019

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-18-4207/37
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Perekonnaõigus › Elatise nõudmine
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
06.02.2019
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
858
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Mati Maksing, Gaida Kivinurm ja Ulvi Loonurm

Määruse tegemise aeg ja koht

6. veebruar 2019, Tallinn

Tsiviilasja number

2-18-4207

Tsiviilasi

XX hagi YY vastu elatise väljamõistmiseks

Vaidlustatud määrus

Harju Maakohtu 5. oktoobri 2018 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

XX apellatsioonkaebus

Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus

Hageja (apellant): XX, lepinguline esindaja vandeadvokaat Helen Hääl, seaduslik esindaja CC Kostja (vastustaja): YY, lepinguline esindaja vandeadvokaadi abi Kristi Haas

Asja läbivaatamine

Kohtuistungil 4. veebruaril 2019, millel osalesid hageja seaduslik ja lepinguline esindaja ning kostja ja tema lepinguline esindaja

RESOLUTSIOON

1.Tühistada Harju Maakohtu 5. oktoobri 2018 otsus ja kinnitada poolte kompromiss järgmistel tingimustel:
1.1.YY (kostja) tasub XX-le (hageja) elatist 2018. aasta eest 200 eurot kuus, 2019. aasta eest 230 eurot kuus ja alates 1. jaanuarist 2020 igakuiselt summa, mis võrdub poolega Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud töötasu alammäärast, millest on lahutatud pool hageja kohta määratud lapsetoetuse summast.
1.2.Elatise võlg aja eest 1. jaanuar 2018 kuni 28. veebruar 2019 tuleb tasuda hiljemalt 1. aprilliks 2019.

Sarnased lahendid

Perekonnaõigus
  • 30.09.20262-26-15219/10Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 30.09.20262-26-15153/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 29.09.20262-26-13105/12Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
  • 29.09.20262-24-2321/75Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 29.09.20262-25-6203/28Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 29.09.20262-26-12976/16Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
1.3.Edaspidi tasub kostja elatise iga kuu 20. kuupäevaks järgmise kuu eest ette.
1.4.Elatis tuleb maksta CC pangakontole nr XXXXXXXXXXXXXXXX, märkides selgitusse „XX elatis“ ning kuu, mille eest elatis on tasutud.
2.Tsiviilasja nr 2-18-4207 menetlus lõpetada.
3.Menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jätta poolte endi kanda. Menetluskulusid pole vaja rahaliselt kindlaks määrata. Edasikaebamise kord Käesolevale kohtumäärusele ei saa esitada määruskaebust Riigikohtule.

MENETLUSE KÄIK

1.XX (hageja, laps) esitas CC (ema) vahendusel 19. märtsil 2018 Harju maakohtule hagi YY (kostja, isa) vastu elatise nõudes. Hageja palus kostjalt välja mõista igakuine elatis alates hagi

esitamisest 250 eurot, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, kuni hageja täisealiseks saamiseni, tagasiulatuv elatis 315 eurot (alates

1.jaanuarist 2018 tasumata summa). Hageja palus määrata kohtuotsuse täitmise kord selliselt, et kostja tasub elatise iga kuu 10. kuupäevaks järgmise kuu eest ette. Hageja väitel -

-

-

hageja sündis ema ja kostja kooselust XX.XX.XXXX. Ema ja kostja elavad lahus sügisest 2016. Vanemate kooselu lõppemisest on kostja osalenud hageja ülalpidamises ebaregulaarselt, ebapiisavalt ja vastavalt oma suvale; hageja vajaduste täitmiseks on vältimatu saada igakuine elatis ette, sest vastasel korral ei ole hagejal piisavalt raha igapäevaste kulude kandmiseks. Ka ei ole emal võimalik hagejat üksi üleval pidada, sest tema ülalpidamisel on veel kolm last; hageja igakuised kulud on: eluasemekulud 54 eurot, toit ja esmatarbekaubad 109 eurot, lasteaia kulud 70–80 eurot, riided ja jalanõud 16 eurot, arendavad raamatud ja mänguasjad 28 eurot, meelelahutus 20 eurot, transpordikulud 19 eurot, ravimid ja vitamiinid 15 eurot, sidekulud 14 eurot, muud kulud 20 eurot, psühholoogi külastus 40 eurot.

2.Kostja vaidles hagile vastu. Kostja sissetulek on ca 1 185 eurot. Lisaks hagejale on kostja ülalpidamisel veel kostja teine bioloogiline poeg ja kasupoeg. Kostja hinnangul on hageja vajadused esiletoodust väiksemad, samuti katab kostja neid osaliselt vahetult ajal, kui hageja on tema juures.
3.Maakohus rahuldas hagi 5. oktoobri 2018 otsusega (vaidlustatud otsus) osaliselt ning mõistis välja kostjalt igakuise elatise 192 eurot alates hagi esitamisest kuni lapse täisealiseks saamiseni ja tagasiulatuva elatis perioodi eest 1. jaanuar kuni 18. märts 2018 summas 60,48 eurot. Ühtlasi määras maakohus kindlaks otsuse täitmise korra hageja taotletud viisil. Maakohus tuvastas hageja igakuiste vajaduste suuruseks 439 eurot, millest arvas maha ühe lapse kohta 2018. aastal määratud lapsetoetuse summas 55 eurot – tulemuseks on hageja vajaduste katteks kummagi vanema kanda 192 eurot. Menetluskulud jättis maakohus poolte endi kanda.
4.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada osas, milles hagi jäi rahuldamata. Hageja palus uue otsusega mõista kostjalt välja igakuine elatis 250 eurot, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, alates hagi esitamisest kuni lapse täisealiseks saamiseni ning tagasiulatuv elatis perioodi eest 1. jaanuar kuni 18. märts 2018 summas 210,16 eurot. Menetluskulud palus hageja panna kostja kanda. Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu.
5.Pooled esitasid 4. veebruaril 2019 kohtuistungil ringkonnakohtule kompromissi määruse resolutsioonis märgitud tingimustel. Pooled avaldasid, et nad paluvad maakohtu otsuse tervikuna tühistamist ja soovivad vaidluse lõpetada kohtulahendiga vastavalt kompromissi tingimustele.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6.Ringkonnakohus leiab, et esitatud kompromiss tuleb kinnitada, vaidlustatud otsus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 645 lg 1 ja § 659 alusel tühistada ning tsiviilasja menetlus TsMS § 428 lg 1 p 4 alusel lõpetada. Ringkonnakohtu hinnangul ei esine käesolevas tsiviilasjas TsMS § 430 lg-s 3 toodud aluseid, mis takistaks asja lahendamist kompromissiga.
7.Pooli esindasid menetluses advokaadid ja lisaks kinnitasid pooled kompromissi esitamisel, et nad on teadlikud kompromissi kinnitamise ja menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest, 2 (3)

sh TsMS §-des 430 ja 432 sätestatust. Ringkonnakohus on pooltele selgitanud menetluse kompromissiga lõpetamise tagajärgi kaebuse menetlusse võtmise määruses.

8.Menetluskulud jäävad vastavalt poolte kokkuleppele ja TsMS § 168 lg-le 3 poolte endi kanda. Seetõttu pole vaja kulusid ka rahaliselt kindlaks määrata. Apellatsioonkaebuse esitamisel ei tasutud riigilõivu, mistõttu ei tõusetu küsimust selle tagastamisest.
9.TsMS § 696 lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. TsMS § 433 lg 1 võimaldab esitada määruskaebuse käesoleva määruse peale. Pooled välistasid kompromissi kinnitavale kohtumäärusele määruskaebuse esitamise õiguse, mistõttu ei saa käesolevat määrust vaidlustada – see on kooskõlas TsMS § 661 lg-ga 4. / allkirjastatud digitaalselt / Mati Maksing

/ allkirjastatud digitaalselt / Gaida Kivinurm

/ allkirjastatud digitaalselt / Ulvi Loonurm

3 (3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 28.09.20262-26-13437/15Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 28.09.20262-26-13404/16Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval