Harju Maakohus
Kohtunik
Laura-Liis Sarapuu
Kohtujurist
Evelin Miggur
Määruse tegemise aeg ja koht
01.02.2019.a. Tallinn, Tallinna kohtumaja
Tsiviilasja number
2-16-4199
Tsiviilasi
N Si ja V Si hagi A A vastu elatise nõudes ja J Si hagi A A vastu põlvnemise tuvastamise nõudes
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja I: J S (isikukood xxxx, elukoht xxxx, e-post ) Hageja II: N S (isikukood xxxx, elukoht xxxx, e-post ) Hageja III: V S (isikukood xxxx) Hageja III seaduslik esindaja: hageja I Kostja: A A (isikukood xxxx, elukoht kohtule teadmata)
Menetlustoiming
Hagi läbivaatamata jätmine
Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel määruse tegemisest.
Asjaolud Harju Maakohtu menetluses on N Si ja V Si hagi A A vastu elatise nõudes ja J Si hagi A A vastu põlvnemise tuvastamise nõudes. Hagiavalduses on märgitud kostja aadressiks xxxx. Nimetatud aadressil ei ole õnnestunud kostjale menetlusdokumente kätte toimetada. Samuti ei ole kostja kättesaadav hagis märgitud telefoninumbril ega e-posti aadressil. Politsei on vastanud 15.09.2017 kohtu päringule, et kostja ei ela xxxx ega ole selle aadressiga enam seotud juba 5 aastat, korteril on uus omanik, samuti, et kostja on politsei poolt tagaotsitav. Kohus üritas kostjale menetlusdokumente kätte toimetada kostja ema rahvastikuregistrisse kantud aadressil xxxx, kuid dokumendid tagastati kohtule märkega „ei ela“. Politsei on 14.08.2018 vastanud kohtu päringule, et kostja ei ole enam politsei poolt tagaotsitav, kuid andmed kostja võimalike elu- või asukohtade osas puuduvad. Maksuja Tolliameti andmebaasis on kostja aadressiks märgitud xxxx, so hagejate aadress, kus kostja tegelikult ei ela. Sama andmebaasi kohaselt on kostja saanud viimati Eestis tulu märtsis 2018 Xxxx AS-ist. Kohus tegi Xxxx AS-ile 10.09.2018 päringu kostja võimalike kontaktandmete kohta, kuid päringule vastatud ei ole. Kohus määras hagejatele 16.10.2018 e-kirjaga tähtaja andmete esitamiseks, mis võimaldaksid kostjale menetlusdokumente kätte toimetada. Kohus hoiatas hagejaid, et tähtajaks andmete esitamata jätmisel võib kohus jätta hagi läbi vaatamata. Hagejad I ja III vastasid kohtule 16.11.2018, et kostja aadress ei ole neile teada ning et kohus võiks saata dokumendid kättetoimetamiseks hagejatele, kes siis püüaksid kostjat leida. 04.12.2018 e-kirjaga palus kohus hagejatel hiljemalt 11.12.2018 teatada, kas nad soovivad menetlusdokumentide kättetoimetamist kostjale avalikult. Hagejad ei ole käesoleva ajani kohtule vastanud. Kohtumääruse põhjendused TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 423 lg 1 p 8 kohaselt jätab kohus hagi läbivaatamata, kui hageja ei ole kohtu nõudmisele vaatamata esitanud kohtu määratud tähtpäevaks andmeid, mis võimaldaksid kostjale menetlusdokumente kätte toimetada ning kohus ei ole vaatamata mõistlikele pingutustele suutnud neid andmeid ka ise leida, samuti kui hageja ei tasu kohtu ette nähtud ajaks kostjale hagi või muude menetlusdokumentide kättetoimetamiseks vajalikke kulusid, muu hulgas kohtutäituri tasu, välja arvatud kui hagejale antakse kulude kandmiseks riigi menetlusabi. Kohtul ei ole õnnestunud hagimaterjale kostjale kätte toimetada hagis märgitud aadressile ega kasutades täiendavaid andmeid, mis on selgunud päringutest kohtule kättesaadavatesse registritesse. Nähtuvalt rahvastikuregistrist on kostja Venemaa kodanik, kuivõrd tal sissetulek Eestis alates 2018.a. märtsist puudub, ei pruugi kostja elukoht käesoleval ajal tõenäoliselt olla Eestis. Kohus saab 16.11.2018 e-kirjast aru, et hagejad soovivad menetlusdokumente kostjale kätte toimetada enda korraldamisel. TsMS § 3151 lg 1 II lause kohaselt võib menetlusosaline menetlusdokumendi kätte toimetada üksnes kohtutäituri vahendusel. Kuivõrd hagejad ei ole välja toonud, et neil oleks täiendavaid andmeid kostja elukoha kohta ning kohtu pingutused täiendavate andmete leidmiseks on jäänud tagajärjetuks ning kostja elukoht käesoleval ajal tõenäoliselt ei ole Eestis, leiab kohus, et menetlusdokumentide kättetoimetamine ka kohtutäituri vahendusel on ilmselt perspektiivitu ning tekitaks hagejatele vaid asjatuid menetluskulusid. Ainus võimalus menetlusdokumentide kostjale kättetoimetamiseks käesoleval ajal on seega kohtu hinnangul avalik kättetoimetamine TsMS § 317 järgi. Kuivõrd hagejad ei ole kohtu määratud tähtajaks kohtule teatanud soovist toimetada materjalid kostjale kätte avalikult, leiab kohus, et kohtu võimalused kostjale menetlusdokumentide kättetoimetamiseks on ammendunud. Kohus ei pea võimalikuks toimetada materjale kostjale kätte avalikult, kui hagejad seda ei soovi, kuna avaliku kättetoimetamise korral ei ole võimalikku hagi rahuldavat kohtuotsust elatise väljamõistmise nõude osas tõenäoliselt võimalik Venemaal täita. Samuti, asjas on esitatud ka nõuded põlvnemise tuvastamiseks. TsMS § 407
lg 4 kohaselt ei saa põlvnemisasjas teha tagaseljaotsust, põlvnemise tuvastamiseks peab kohus hindama tõendeid. Kui kostja elu- või viibimiskoht ei ole teada, ei ole võimalik teha põlvnemise tuvastamiseks ekspertiisi ning hagejatel tuleb põlvnemine tõendada muude tõenditega. Kas hagejatel on selliseid tõendeid esitada, tuleb otsustada hagejatel, tõendideta puudub hagil rahuldamise perspektiiv. Kui kohus lahendab asja sisuliselt ja jätab hagi rahuldamata, puudub hagejatel võimalus uuesti samades nõuetes kohtu poole pöörduda. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus hagi läbivaatamata TsMS § 423 lg 1 p 8 alusel, kuna hagejad ei ole kohtu nõudmisele vaatamata esitanud kohtu määratud tähtpäevaks andmeid, mis võimaldaksid kostjale menetlusdokumente kätte toimetada ning kohus ei ole vaatamata mõistlikele pingutustele suutnud neid andmeid ka ise leida. TsMS § 426 lg 1 järgi hagi läbivaatamata jätmise korral loetakse, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse. Kohus selgitab, et hagejatel on õigus igal ajal uuesti kostja vastu samades nõuetes hagi esitada, kaasa arvatud siis, kui hagejatele saab teatavaks uusi andmeid kostja elu- või viibimiskoha kohta. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 2 sätestab, et hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja sama paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus menetluskulud hagejate kanda solidaarselt. Kuivõrd kostja menetluses ei osalenud, ei saanud tal tekkida ka menetluskulusid. Seetõttu märgib kohus, et hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid ei ole.
/allkirjastatud digitaalselt/ Laura-Liis Sarapuu kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.