Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

2-18-11320 Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja menetluse käik Hageja esitas 26.07.2018 kohtule hagi kostja vastu elatise nõudes. Kohus võttis hagi menetlusse 24.08.2018. Kostja esitas 16.09.2018 vastuse hagile ja 16.11.2018 täiendava seisukoha. Hageja esitas 22.10.2018 seisukoha kostja vastuse osas. Kohus lahendab asja poolte nõusolekul kirjalikus menetluses. Hageja nõue ja seisukohad Hagiavalduse kohaselt, hageja elab koos isaga, kes tegeleb hageja ülalpidamisega ja kasvatamisega. Hageja vanemad elavad eraldi alates 2013.a. 19.06.2018 lahkus hageja kostja (ema) juurest ja enam tagasi tema juurde ei läinud. 29.06.2018 pandi hageja Xxxx. Kogu eelpool toodud aja jooksul oli tütar ilma kontrollita, kuna kostja ei võtnud õigeaegselt kasutusele meetmeid lapse otsimiseks ning ei teavitanud sellest ka lapse isa. Infot lapse viibimise kohta haiglas sai isa haigla administratsioonilt ning Maardu Linnavalitsuse sotsiaalteenistuse spetsialistilt. Hageja isa võttis koheselt ühendust nii lapse kui ka vastavate ametitega, kellega saavutati kokkulepe selles, et laps hakkab pärast haiglast väljakirjutamist elama isa juures. 16.07.2018 anti laps pärast haiglast väljakirjutamist üle isale. Dokumentaalsed tõendid lapse haiglasse panemise põhjuste kohta ning lapse üleandmise kohta isale võib kohtu järelepärimisel saada Xxxx ja Maardu Linnavalitsusest. Lapse ema lakkas osa võtmast lapse ülalpidamisest 20.06.2018, pärast seda, kui laps 19.06.2018 tema juurest lahkus ja enam tagasi ei läinud.16.07.2018 tuli hageja ise isa juurde ja palus luba tema juurde alaliselt elama jääda. Tütar ütles, et ema juures on tal halb ja et seal ta enam elada ei suuda. Alates 19.06.2018 mingit vabatahtlikku abi hageja ülalpidamises ja kasvatuses kostja ei osuta. Saavutada kostjaga kohtuvälist kokkulepet lapse ülalpidamise kohta ei osutunud võimalikuks. Hagejal puuduvad igasugused sissetulekud. Hageja seaduslik esindaja töötab ettevõttes Xxxx AS, netosissetulek on xxxx eurot kuus. Andmed kostja töökohast ja sissetulekutest hagejal puuduvad. Hageja elab koos isaga 2-toalises korteris xxxx, valmistub minema xxxx. Hageja ühe kuu vajaduste nimekiri, kokku 500 eurot: -lapse osa kulutustes korteriüürile, sh elekter, kaabeltelevisioon 150 eurot; -kulutused lapse toidule, arvestades lapse vanust ja erivajadusi 150 eurot (5 eurot päevas); -kulutused riietele ja jalanõudele 30 eurot; -kulutused lapse tervisele, vitamiinidele 25 eurot; -kulutused lapse vabaajale 25 eurot; -kulutused lapse harrastustele (raamatud, kino, teater, ekskursioonid) 25 eurot;

2-18-11320 -kulutused haridusele 50 eurot; -kulutused telefonile ja internetile 20 eurot; -muud kulud 25 eurot; Hageja nõuab kostjalt ülalpidamist Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärast poole ulatuses kuus kuni täisealiseks saamiseni. 22.10.2018 menetlusdokumendis hageja selgitab, et hageja elukohta isa juures on korterisse sisse kirjutatud ja elavad alaliselt kaks inimest: hageja ja tema isa, mida tõendab elanike registri tõend. Seega jagatakse kõik eluruumi kulud kaheks. Asjaolu, et kostja lahkus 2018 septembris töölt ning registreeris end töötuks, pole põhjuseks, et oma kohustusi lapse ülalpidamisel täitmata jätta lapse eluvajaduste rahuldamiseks vajalikus mahus. Hageja pole nõus elatisega 120 eurot kuus, kuna selline summa on enam kui kaks korda madalam määratud miinimumist ja ei kata isegi mitte kõige hädavajalikumaid kulusid lapsele. Hageja tõi hagiavalduses ära kõige hädavajalikumad kulud lapsele, tuues ära ka lapse vajadused. Inimene vajab elamiseks toitu, riideid, jalanõusid ja hügieenitarbeid ning et nende ostmiseks on vaja raha, on üldtuntud asjaolu, mida TsMS § 231 lg 1 kohaselt tõendada ei ole vaja. Kostja esitas esimesena nõude lapsele ülalpidamise maksmiseks isa poolt. Oma nõudes tõi ta ära, et alimendid peaksid moodustama vähemalt poole miinimum töötasust. Lapse isa võttis rohkesti laene, kuid tasus nõutava summa, vaatamata sellele, et tal oli ka teine laps, kellele maksis elatist vabatahtlikult. Kostja poolne lapsele tehtavate miinimumkulude vaidlustamine on kostja püüdlus hoiduda kõrvale oma seaduslike kohustuste täitmisest. Hageja isa tasub kostjale kohtutäituri kaudu ka lapse alimentide võlgnevust, mille jääk on 161,24 eurot (täitemenetlus nr 022/2017/1597). Lapse isa kulud ei võimalda tal üksi last ülal pidada, millega seoses peab kostja osalema lapse ülalpidamises seadusega määratud minimaalses ulatuses. Hageja on nõus lahendama vaidluse kompromissiga, mille kohaselt kostja tasub alates 16.07.2018 lapsele elatist summas 200 eurot kuus, st 80% seadusega määratud miinimumtasust. Kuu kohase töötasu miinimumi muutmise korral, muutub ka lapse elatise summa vastavas proportsioonis, so 80% määratud miinimumist. Kostja kompromissist keeldumise korral palub hageja välja mõista kostjalt alates 16.07.2018 elatis summas 250 eurot kuus, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära, kuni hageja täisealiseks saamiseni, so 20.01.2022. Elatise summa muutub koos Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära muutumisega. Kostja seisukohad Vastuses hagile selgitab kostja, et alates 04.09.2018 puudub kostjal sissetulek. Kostja tööleping on lõppenud 04.09.2018, kuna kostja oli sunnitud töölt lahkuma tervise tõttu (09.08.2018 oli kostjal operatsioon ning kuna tegemist on tööst tingitud tervise probleemiga, ei saa kostja samale töökohale tagasi naasta, endine töö on tervise tõttu vastunäidustatud). Alates 11.09.2018 on kostja Töötukassas arvel. Seisuga 16.09.2018 ei ole teada, millist hüvitist kostjale Töötukassa määrab. Eeldatavalt kostja saab Töötukassalt otsuse hüvitiste osas mitte varem kui septembri lõpus. Kuna hageja vahetab elukohta 5 aasta jooksul viiendat korda ning tegemist on neljanda-viienda kohtumenetlusega elatise asjas, oli kostja pakkunud hageja seadusliku esindajale lahendada asja kompromissiga (kohtuväliselt), nimelt palus kostja hageja seadusliku esindajat tuua välja hageja kulude nimekirja. Hageja seaduslik esindaja keeldus kompromissi sõlmimast. Hageja ei ela kostjaga koos alates 16.07.2018 ning hetkeseisuga tasub kostja hagejale elatist summas 100 eurot kuus (konto väljavõte). Kostja taotleb välja mõista miinimumelatisest väiksema elatise, mistõttu tuleb hinnata lapse vajadusi. Kostja vaidleb vastu hageja kulude nimekirjale. Ei ole eluliselt usutav, et hageja seaduslik esindaja tasub hageja õpingute eest (kulutused haridusele summas 50 eurot), kuna hageja ei käi lisatundides ega huviringides. Toidukulud 150 eurot ei vasta tõele. Eesti Konjunktuuriinstituudi (EKI) teatel 2018 teises kvartali toidukorv on 76,23 eurot, mis teeb ühe inimese kohta 19,06 eurot nädalas, ehk 2,7 eurot päevas, ning 83,7 eurot kuus (31 p) ja 81 eurot. Kostja arvab, et on eluliselt usutav, et hageja toidukulud kuus on maksimaalselt 100 eurot. Lisaks ei vasta tõele lapse kulud korteriüürile, elektrile ja kaabeltelevisioonile summas 150 eurot. Kostja on arvamusel, et korteri kommunaalkulude

2-18-11320 maksimaalne arve on ligi 120 eurot (talvekuudel), mida tuleks jagada korteris elavate inimeste arvuga. Ning hageja seaduslik esindaja ei ole välja toonud hagiavalduses, mitu inimest korteris elab, seega mitme peale jagatakse korteriarveid. Jääb arusaamatuks kuidas tekkisid korteril üürikulud arvestades, et korter on hageja seadusliku esindaja omandis. Seega ei vasta tõele ka hageja üürikulud. Samuti ei ole teada, millest koosnevad „muud kulud“. Lisaks kostja palub kohtul arvestada elatise väljamõistmisel asjaolu, et hageja saab perehüvitiste seaduse kohaselt lapsetoetuse summas 55 eurot kuus. Kostja ei ole lähtudes oma sissetulekust käesoleval ajal võimeline maksma hagejale elatist vähemalt miinimumsummas. Kostjal puudub kinnisvara, puudub alaline sissetulek ning terviseseisundi tõttu ei ole teada, millal kostja saaks uuesti tööle minna. Kostja palub kohtul kohustada hageja seaduslikku esindajat esitama palgatõendi. Ülaltoodut arvestades on kostja võimeline tasuma elatist hagejale summas 120 eurot kuus, arvestades, et hageja kulud on hagiavalduses toodud kuludest väiksemad ja kostja varalise seisundi tõttu ei ole kostja võimeline maksma elatist hagejale rohkem kui 120 eurot kuus. 16.11.2018 menetlusdokumendis avaldab kostja, et 25.10.2018 otsusega TVT/18/053636 määrati kostjale täielik töövõimetus. TVTS § 5 lg 2 alusel töövõime hindamisel võetakse arvesse isiku terviseseisundit ning sellest tulenevaid tegutsemise ja osalemise piiranguid, nende prognoosi ja eeldatavat kestust. Ning lõike 3 p 3 alusel töövõime hindamise tulemusena tuvastatakse isikul töövõime ulatus järgmiselt: puuduv töövõime, kui ta ei ole võimeline käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud asjaolusid arvesse võttes töötama. Töövõimetoetuse maksmine toimub kuni 21.04.2019, päevamäär 12,72 eurot, mis tähendab, et kostja keskmine sissetulek kuni 21.04.2019 on 381 eurot kuus. Kostja igakuised kulud on: toit (100 eurot), ravimid, taastusravi ja muud tervisega seotud kulud (50-60 eurot), transport (vähemalt 35 eurot), telefon (10 eurot), hügieenitarbed (10-20 eurot), rõivad (keskmiselt kuus 40-50 eurot), kommunaalkulud (50 eurot) ja elatis lapsele (100 eurot). Seega arvestades kostja sissetulekut ja töövõimetust, puudub kostjal võimalus tasuda elatist hagejale suuremas summa kui 100 eurot kuus. Käesoleval hetkel on kostja töövõimetu. Seega esineb mõjuv põhjus elatise vähendamiseks alla PKS § 101 lg 1 sätestatud määra. Hageja poolt pakutud kompromissiga kostja ei nõustu ülal toodud põhjustel. Kostja palub vähendada elatist ja mõista kostjalt välja hageja kasuks elatis summas 100 eurot kuus. Kohtu seisukoht Vastavalt TsMS § 5 lg 1 menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS § 232 lg 1 kohaselt. Kohtuotsuse tegemisel käesolevas vaidluses juhindub kohus perekonnaseaduse (PKS) § 96 ja § 97 p 1 sätetest, mille kohaselt on alaealine laps õigustatud saama ülalpidamist oma täisealiselt esimese astme ülenejalt sugulaselt, kelleks kostja oma lapsele on. PKS § 100 lg 2 kohaselt, alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. PKS § 101 lg 2 kohaselt võib kohus elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatisesumma suuruse arvutamise alused. PKS § 102 lg 2 kohaselt, vanemad ei vabane lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema

2-18-11320 töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Hageja palub kostjalt välja mõista igakuise elatise miinimumsummas. Hageja seaduslik esindaja on esitanud hageja igakuiste kulude loetelu, kuid ei ole kulusid tõendanud. Kohus, tutvunud hagimaterjalidega, leiab, et hageja olid õigustatud hagi esitama. Kuna elatise nõue on esitatud alammääras, siis lähtudes Riigikohtu seisukohast kohtuasjas nr 3-2-1-120-14, ei pea hageja seaduslik esindaja lapse vajadusi tõendama. Hageja on kostja laps, seega on ta õigustatud kostjalt elatist saama. Riigikohus on kohtuasjas nr 3-2-1-33-11 märkinud, et elatise väljamõistmise eesmärk on lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja lapse arenguks piisavate materiaalsete vahendite tagamine. Seadusega ettenähtud minimaalne elatis on ligilähedane lapse minimaalsete vajaduste osas tegelikkuse statistilise uurimuse tulemusega, ei ole ülemäära suur ja arvestab lapse huvisid saada ülalpidamist piisavas ulatuses ka siis, kui vanemad elavad lahus. Vanemal on kohustus hoolitseda selle eest, et laps saab kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise. Lähtudes eeltoodust ei saa pidada miinimumsummas elatise maksmise nõuet ülemäärase ja luksusliku elulaadi võimaldamise nõudeks. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et hageja elab alates 16.07.2018 koos isaga ja et hageja isa on hageja suhtes ülalpidamiskohustust täitnud. Hageja seaduslik esindaja on avaldanud, et tema töötasu on keskmiselt xxxx eurot kuus (neto). Kohtule on esitatud Xxxx AS 22.10.2018 tõend, mille kohaselt oli hageja isa sissetulek (neto) 2018 aprillist septembrini kokku xxxx eurot, sh aprillis xxxx eurot; mais xxxx eurot; juunis xxxx eurot; juulis xxxx eurot; augustis xxxx eurot ja septembris xxxx eurot. Kohus tegi TsMS § 230 lg 3 tulenevalt elektrooniliselt päringu äriregistrisse, kinnistusraamatusse ja autoregistrisse hageja isa varalise seisundi kohta. Kinnistusraamatu andmetel on hageja isa omandis korteriomand xxxx, mis on ka hageja elukohaks. Äriregistri andmetel ei ole hageja isal osalust äriühingutes. Autoregistri andmetel kuulub hageja isale sõiduauto xxxx (ehitusaasta 2000). Kohus tegi TsMS § 230 lg 3 tulenevalt elektrooniliselt päringu äriregistrisse, kinnistusraamatusse ja autoregistrisse kostja varalise seisundi kohta. Päringute vastustest nähtuvalt ei ole kostjal kinnistuid ja osalust äriühingutes. Autoregistri andmetel kuuluvad hageja emale sõiduautod xxxx (ehitusaasta 2007) ja xxxx (ehitusaasta 2000). Töötukassa andmetel on 11.09.2018 koostatud kostjale tööotsimiskava. Eesti Töötukassa 25.10.2018 otsusest nr TVT/18/053636 nähtub, et kostjal on tuvastatud puuduv töövõime ja et kostjale on määratud töövõimetoetus perioodiks 22.10.201821.04.2019 ning et töövõimetoetuse suurus ühe kalendripäeva eest on 12,72 eurot. Seega kostja keskmine sissetulek kuni 21.04.2019 on vähemalt 381 eurot kuus. AS Xxxx digiloo haigusjuhtumi kohaselt on kostjal diagnoositud xxxx, millele teostati kirurgiline ravi 09.08.2018 ning väljastati haigusleht 09.08.2018-03.09.2018. 11.09.2018 Töötukassa tööotsimiskavast nähtub, et kostja töölesaamist võib takistada asjaolu, et kostja ei saa teha parema käega füüsilist tööd, kuna käsi on opereeritud. Riigikohus on korduvalt märkinud, et elatisehagi rahuldamiseks tuleb tuvastada kohustatud isiku ülalpidamise kohustuse rikkumine, mis võib seisneda esmajoones ülalpidamise ebapiisavas või ebaregulaarses andmises (Riigikohtu otsused tsiviilasjades nr 3-2-1-57-04, 3-2-1-108-07). Seega saab elatisehagi rahuldada üldjuhul üksnes ülalpidamiskohustuse rikkumise korral. Samas juhib kolleegium tähelepanu, et juhul, kui on alust eeldada, et võlgnik ei täida kohustust õigel ajal, võib TsMS § 369 järgi esitada hagi ka tulevase nõude, sh pärast hagi esitamist sissenõutavaks muutuvate korduvate kohustuste täitmiseks. Aluse selliseks eelduseks annab esmajoones ülalpidamiskohustuse varasem rikkumine (Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-33-11, p 18), aga ka muud asjaolud, mis annavad alust eeldada, et ülalpidamist andma kohustatud isik keeldub suure tõenäosusega edaspidi regulaarselt elatist maksmast või ei tee seda piisavalt (p 14).

2-18-11320 Riigikohus on kohtuasjas nr 3-2-1-118-12 asunud seisukohale, et lapsele tuleb tagada tema igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavad materiaalsed vahendid. Vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike. Juhul kui vanema sissetulek ja varaline seisund ei võimalda pidada last ülal ilma vanema enda tavapäraste vajaduste rahuldamist kahjustamata, peab vanem oma vajadusi piirama ning kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Vanemate varalisi võimalusi hinnates tuleb tuvastada eelkõige vanemate sissetulek, millest vanemad saavad katta lapse ülalpidamiskulusid ning sissetuleku ebapiisavuse korral arvestada ka vanema muud vara, mille arvel saab lapsele ülalpidamist anda. Vanem peab hoolimata oma halvast varalisest seisundist üldjuhul andma lapsele ülalpidamist seaduses sätestatud miinimummääras ning üksnes PKS § 102 lg 2 teises ja kolmandas lauses sätestatud põhjustel võib kohus mõista välja ka PKS § 101 lg 1 sätestatud miinimummäärast väiksema elatise. PKS § 102 lg 2 kohaselt, mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kuna PKS § 101 lg 1 on sätestatud elatise miinimumsuurus, tuleb eeldada, et lapse ülalpidamiseks kulub kummagi vanema ülalpidamiskohustust arvestades kahekordne elatise miinimummäär. Samuti tuleb eeldada, et mõlemad vanemad suudavad lapsele anda ülalpidamist seaduses sätestatud miinimumsuuruses. PKS § 105 lg 3 kohaldamisel tuleb vanema osa arvestamisel lapsele elatise andmisel muu hulgas hinnata selle vanema võimalusi sissetulekut saada, mitte aga vähendada tema osa üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et see on väike. Riigikohus on kohtuasjas nr 3-2-1-1-174-16 (p 13) selgitanud, et PKS § 102 lg 2 kolmanda lause järgi võib kohus mõjuval põhjusel vähendada elatist alla PKS § 101 lg 1 sätestatud määra ning et PKS § 102 lg 2 teises lauses sätestatut arvestades ei ole mh välistatud vähendada elatist alla miinimummäära, arvestades kohustatud vanema varalist seisundit ja seda, millised on lapse tegelikud vajadused, kui asjas esile toodud asjaolud seda tingivad. Samuti ei ole iseenesest välistatud arvesse võtta ka seda, kui elatist taotleva lapse vajadused on tegelikult kaetud nt riiklike toetustega. Siiski on kohtul võimalik vähendada alaealisele lapsele väljamõistetavat elatist alla seaduses sätestatud miinimumsuuruse üksnes kostja taotlusel ja juhul, kui kostja esile toodud ning tõendatud asjaolud seda võimaldavad. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et hageja ja kostja elavad eraldi. Seega on kostjal kui lahus elaval vanemal PKS § 100 lg 2 tulenev kohustus hagejale elatist maksta vähemalt alates 16.07.2018. Kostja on arvelduskonto väljavõttega tõendanud, et ta on tasunud hagejale elatist 22.08.2018 100 eurot ja 10.09.2018 100 eurot. Alates 11.09.2018 on kostja Töötukassas töötuna arvel. Kostja on tõendanud, et töövõimetoetuse maksmine toimub kuni 21.04.2019, päevamäär 12,72 eurot, seega kostja keskmine sissetulek kuni 21.04.2019 on 381 eurot kuus. Hageja palub hagiavalduses kostjalt välja mõista elatise miinimumsummas alates 16.07.2018. Kostja on tõendanud, et ta oli alates 11.09.2018 töötu, kuid ei ole põhistanud ja tõendanud, millistel asjaoludel ta ei tasunud 2018 juulis-augustis elatist vähemalt miinimumsummas, mida hagejal oli õigus eeldada. PKS § 100 lg 4 kohaselt, elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette. PKS § 101 lg 1 kohaselt, igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Kohtu hinnangul on kostja meditsiinidokumentidega ja Eesti Töötukassa 25.10.2018 otsusega nr TVT/18/053636 tõendatud, et kuigi kostjal on tuvastatud puuduv töövõime alates 22.10.2018, oli kostjal vähemalt alates 09.08.2018 tervise tõttu töötamine ja töövalik raskendatud. Kostja on esitanud enda igakuiste kulude loetelu, kuid ei ole kulusid tõendanud. Lähtudes eeltoodust ja arvestades kostja võimalust sissetulekut saada, on põhjendatud kostjalt välja mõista ajavahemikul 16.07.2018-10.09.2018 elatis 250 eurot kuus, so kokku 462,26 eurot (16.31.07.2018 128,96 eurot; augustis 250 eurot; 01.-10.09.2018 83,30 eurot). Kohtule esitatud

2-18-11320 arvelduskonto väljavõttelt nähtuvalt on kostja tasunud ajavahemikul 16.07.2018-10.09.2018 hagejale elatist 200 eurot, seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista vähem tasutud 262,26 eurot. Kohus leiab, et kohtul ei ole alust kahelda selles, et kostja täidab ka edaspidi oma ülalpidamiskohustust hageja ees nii mõistlikkust, seaduslikkust kui hageja heaolu ja kostja võimalusi arvestades piisaval määral, kuid pooled siiski kohtumenetluses kokkuleppele ei jõudnud. Tulenevalt eeltoodust on alust eeldada, et hageja vanemate vahel on ka edaspidi suure tõenäosusega eriarvamused elatise tasumisega seonduvas, mistõttu peab kohus põhjendatuks kostjalt elatis välja mõista. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul on riiklike toetustega arvestamine ja elatise vähendamine kostja taotlusel alla PKS § 101 lg 1 sätestatud määra põhjendatud. Kostja andmetel on tema sissetulek vähemalt kuni 21.04.2019 381 eurot kuus, millest lähtudes on kostja ülalpidamisvõime hageja suhtes 127 eurot kuus (381:3, hageja ja kostja). Kasutades tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt, kulub hageja enda ülalpidamiseks 1⁄2 sissetulekust, kuna lapse osas on ülalpidamiskohustus ka teisel vanemal. Kohtu hinnangul on Eesti Töötukassa 25.10.2018 otsusega nr TVT/18/053636 ja nimetatud otsuses sisalduva teabega tõendatud, et kostja tervislikust seisundist tulenevalt on kostjal piiratud võimalus töötada ning enda ja lapse ülalpidamiseks sissetulekut teenida. Lähtudes eeltoodust rahuldab kohus hagi osaliselt. Kohus on seisukohal, et alates 11.09.2018 on põhjendatud kostjalt välja mõista elatis alla PKS § 101 lg 1 sätestatud määra. Kohus peab lähtudes kostja ülalpidamisvõimest mõistlikuks mõista kostjalt välja 11.09.2018-30.04.2019 elatise summas 127 eurot kuus. Kuivõrd kohus mõistab elatise välja alla PKS § 101 lg 1 sätestatud määra, ei vähenda kohus väljamõistetavat elatist enam Perehüvitiste seaduse (PHS) § 17 lg 3 sätestatud lapsetoetuse võrra. Kuna hageja on pidanud võimalikuks kompromissi korral nõustuda elatisega, mis vastab 80% elatise miinimumsummast, siis peab kohus põhjendatuks alates 01.05.2019 elatis välja mõista summas, mis vastab 40% Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärale. Ülejäänud osas jätab kohus hagi rahuldamata. TsMS § 459 lg 1 kohaselt, pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui: 1) oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja 2) hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Kohus selgitab, et TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. TsMS § 163 lg 1 kohaselt, hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus rahuldas hagi osaliselt, millest lähtudes peab kohus põhjendatuks jätta menetluskulud poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/

Raivo Einula

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.