Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja
Kohtunik
Liisi Vernik
Otsuse tegemise aeg ja koht
11.01.2019.a Tallinn
Tsiviilasja number
2-18-6913
Tsiviilasi
T S hagi E L S vastu elatise vähendamise nõudes 900 eurot
Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja T S (isikukood XXX, e-post XXX) Kostja E L S (isikukood XXX) Kostja seaduslik esindaja L S (e-post XXX) Kohtu eelistung 28.09.2018, edasi kirjalikus menetluses
Viimase kohtuistungi aeg või viide asja lahendamisele kirjalikus menetluses
S
kanda ja jätta menetluskulude suurus
kindlaksmääramata menetluskulude puudumise tõttu. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu
otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2). Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud 03.05.2018 esitatud ja 27.05.2018 täpsustatud hagiavalduse kohaselt on T S (hageja) E L S (kostja) kasuks välja mõistetud elatis. Hageja perre on aga sündinud kaks ülalpeetavat, S S ja S S . Laste ülalpidamine on jagatud hageja ja tema elukaaslase vahel. Rahalised kulutused kannab elukaaslane. Laste hoidmine, nende vaba aja sisustamine, kodused majapidamistööd on hageja kanda. Hageja laps O M elab koos oma emaga ning tema igapäevase ülalpidamise eest kannab hoolt tema ema. Stabiilse sissetuleku puudumine ja suurenenud kulutused on tekitanud elatise võlgnevuse, mida nõuavad vastavalt Harju Maakohtu 03.05.2007 otsusele nr 2-07-14008 ja 13.07.2017 otsusele nr 2-17-8916 sisse kohtutäiturid. Seetõttu on arestitud hageja pangakonto Swedpangas. Hageja leiab, et väljamõistetud elatise ja võlgnevuse üheaegne tasumine on ebamõistlikult koormav ja hagejal ei ole võimalik toime tulla. Samuti ei ole sellisel kujul võimalik tagada kõigile oma lastele võrdseid võimalusi toimetulekuks ja arenguks ning neid võrdväärselt ülal pidada. Hageja leiab, et kostja on eelistatud seisundis. Kostja saab ka riigipoolset lapsetoetust. Hageja ei oma kinnisvara, vallasvarana on alles isiklikud tarbeesemed ja riided. Hageja on ainuosanik ettevõttes E OÜ, mille tegevus on algusjärgus. Nimetatud osaühingus töötab hageja abitöölisena osalise tööajaga ning täidab ka juhatuse liikme kohustusi. Töötasuks on kehtiv miinimumpalk. Juhatuse liikme tasu määratud ei ole. Eeltoodust tulenevalt palus hageja vähendada kostjale igakuist makstavat elatist 150 euro võrra. Kostja vastus Kostja hagi õigeks ei võtnud. Hageja on kostjat näinud kaks korda elus. Kostja kasuks on väljamõistetud elatis tagaseljaotsusega 03.05.2007 summas 159,78 eurot kuus ning suurendatud 13.07.2017 tagaseljaotsusega miinimummäärani. Hageja pidevalt hoidub kõrvale lapse elatise välja maksmisest ning elatise võlgnevus on vastuse esitamise seisuga 16 856,62 eurot. Kohtu põhjendused
või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
Samuti on hageja märkinud, et O M toetab ta rahaliselt 100 eurot kuus. Ühtegi tõendit ei ole aga hageja nimetatud kulude ega kulude kandmise kohta kohtule esitanud. Kohus peab vajalikuks märkida, et kohtute infosüsteemist nähtuvalt on samas juba 02.08.2018 tagaseljaotsusega tsiviilasjas nr 2-18-7491 rahuldatud S S ja S S hagid ning hagejalt välja mõistetud nende kasuks elatis miinimumsuuruses alates 14.maist 2018 kuni laste täisealiseks saamiseni. Samuti on pooleli kohtute infosüsteemi kohaselt menetlus O M hagis hageja vastu elatise välja mõistmises (tsiviilasi nr 2-18-6815). Nimetatud asjaolusid ei ole hageja ise kohtule välja toonud ning kohtu hinnangul võib nimetatud asjaoludest järeldada, et hageja ei täida vabatahtlikult oma laste ülalpidamiskohustusi. Elatise vähendamise korral käesoleval juhul võivad kohtu hinnangul saada kahjustada hoopis kostja huvid, arvestades, et kahele teisele hageja lapsele on miinimumelatis välja mõistetud ning seega satuks kostja teiste lastega ebavõrdsesse olukorda. Samuti selgitab kohus, et 13.07.2017 tagaseljaotsuse tegemise ajal oli T S lisaks E L S ka teine laps ning veel kaks last sündimas. Eeltoodut arvestades oli T S juba 10.07.2017 seisuga (s.o vastamise tähtaeg tsiviilasjas nr 2-17-8916) teadlik enda laste olemasolevatest ja võimalikest lähitulevikus tekkivatest ülalpidamiskohustusest ning tal oli võimalus esitada selle kohta vastavaid tõendeid, mida ta õigeaegselt ei teinud. Kohtu hinnangul ei ole üksnes laste arvule tuginemine piisav põhjus elatise vähendamise taotlemiseks. Kohus möönab, et sündimata laste täpsed ülalpidamiskulud ei olnud tagaseljaotsuse tegemise ajaks veel teada, kuid nimetatud asjaolud oleks kostja saanud eelnevas menetluses välja tuua. 8.4 Samuti ei ole kohtu hinnangul hageja majanduslik seis, s.h sissetulek võrreldes 2017 aastaga sedavõrd muutunud, et see annaks aluse elatise vähendamiseks. Hageja on ise kinnitanud, et töötab abitöölisena osalise tööajaga OÜ-s E alates 04.02.2015. Seega ei ole hageja sissetulek võrreldes 2017 aastaga muutunud. Kohus selgitab täiendavalt, et Riigikohus on oma lahendis nr 3-2-1-118-12 (p 15) rõhutanud, et vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel. Vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike. /---/ See tähendab, et vanema osa arvestamisel lapsele elatise andmisel tuleb muu hulgas hinnata selle vanema võimalusi sissetulekut saada, mitte aga vähendada tema osa üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et see on väike. Juhul kui vanema sissetulek ja varaline seisund ei võimalda pidada last ülal ilma vanema enda tavapäraste vajaduste rahuldamist kahjustamata, peab vanem oma vajadusi piirama ning kasutama PKS § 102 lg 2 teise lause järgi tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Hageja ei ole välja toonud asjaolusid, millest kohus saaks järeldada, et hagejal ei ole võimalik muud tööd, sh lisatööd leida (nt tervislikud põhjused). Samuti nähtub, et hageja
on juhatuse liige ja osanik E OÜ-s (tlk 76) ning täisosanik Täisühingus T & T I (tlk 77). Seega ei saa väita, et kostja oleks varatu või ei saaks läbi oma ettevõtte sissetulekut teenida. Kohus märgib, et 15.10.2018 kirjaga andis kohus hagejale ka tähtaja andmaks selgitusi selle kohta, kuidas on hageja olukord pärast elatise väljamõistmist muutunud. Hageja ei ole selgitanud ega esitanud tõendeid oma majandusliku seisu muutumise kohta. 8.5 Samuti peab kohus vajalikuks märkida, et ka kostja igakuised vajadused ja kulutused ei ole vähenenud võrreldes 2017 aastaga. Arvestades kostja 15.10.2018 esitatud dokumendis välja toodud kostja igakuiste kuludega, on kulud olnud ajas kasvavad ning eeldus nende vähenemise osas, mis oleks aluseks elatise vähendamiseks, ei ole täidetud. Hageja ei ole nimetatud kuludele ega kulude suurusele vastuväiteid esitanud. 8.6 Kohtu hinnangul ei ole hageja välja toonud ega tõendanud ka muid asjaolusid, mis annaksid aluse elatise vähendamiseks, m.h. ei ole hageja esitanud kohtule tõendeid, et ta ei oleks suuteline elatist kostjale tasuma. Kostja poolt kohtule esitatud tsiviilasja 2-18-8956 protokollist nähtuvalt on hageja ise kinnitanud, et on nõus kostjale tasuma elatist 300 eurot kuus (tlk 73-74). 8.7 Riigikohus on oma lahendis nr 3-2-1-35-17 p-s 20.3 märkinud, et lapse vajaduste kaetuse hindamisel saab kogumis muude asjaoludega arvestada ka selleks mõeldud riiklike vm lapsetoetustega. PHS §-de 15 ja 16 kohaselt on peretoetuste, mille liigiks on mh lapsetoetus, eesmärgiks tagada lastega peredele laste hooldamise, kasvatamise ja õppimisega seotud kulutuste osaline hüvitamine (erinevalt nt sama seadusega reguleeritud vanemahüvitisest, mille eesmärgiks on säilitada varasem sissetulek isikule, kelle tulu väheneb seoses laste kasvatamisega (§ 32 lõige 1). Samuti on Riigikohus leidnud, et kohus saab asjaolu, et osa lapse vajadustest võib olla kaetud peretoetustega, arvesse võtta juhul, kui menetlusosaline sellele tugineb (vt nt lahendid nr 3-2-1-37-11, punkt 16; nr 3-2-1-17416, punkt 11). Hageja on viidanud, et kostja emale laekub lastetoetus. Kohus selgitab, et iseenesest ei ole välistatud nimetatud asjaolu arvesse võtmine elatise vähendamisel. Siiski on kohtul võimalik vähendada alaealisele lapsele väljamõistetavat elatist alla seaduses sätestatud miinimumsuuruse üksnes kostja taotlusel ja juhul, kui kostja esiletoodud ning tõendatud asjaolud seda võimaldavad. PKS-i sätetest ei tulene, nagu võiks kohus PKS § 101 lg-s 1 sätestatud miinimummääras väljamõistetavat elatist üksnes seetõttu vähendada, et elatist saama õigustatud lapsel on RPTS § 5 alusel õigus saada lapsetoetust. Kui seadusandja eesmärgiks oleks olnud alati vähendada PKS § 101 lg-s 1 sätestatud elatise miinimummäära poole lapsetoetuse võrra, siis oleks see selliselt ka sätestatud, sest lapsetoetust makstakse kõigile teatud vanuses lastele olenemata nende tegelikust vajadusest. Lastetoetuse laekumine emale ei ole käesoleval juhul aga selliseks asjaoluks, mis oleks muutunud võrreldes 2017 aastal tehtud kohtuotsusega. Seega ei pea kohus käesoleval juhul põhjendatuks elatist peretoetuste arvel vähendada.
muutunud ning et hageja ei oleks suuteline käesoleval ajal elatist tasuma. Seega leiab kohus, et hagiavaldus tuleb jätta rahuldamata.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.