Kohus Kohtunik Otsuse kuupäev Tsiviilasja number Tsiviilasi Tsiviilasja hind Menetlusosalised, esindajad Menetluse liik
Harju Maakohus Nele Atonen 10.01.2019, Tallinn 2-18-108394 R V hagi A V vastu elatise saamiseks 1 838,71 eurot Hageja R V (isikukood xxx) Kostja A V (isikukood xxx), lepinguline esindaja Vahur Kõlvart Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada osaliselt.
2.Välja mõista kostjalt A V hageja R V kasuks elatis ajavahemiku 19.04.2018-12.08.2018 summas 750,97 eurot.
3.Perioodil 19.04.2018-12.08.2018 kostja A V poolt hageja R V ülalpidamiseks tasutud elatise summad kuuluvad väljamõistetud elatisega tasaarvestamisele. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Juhul kui apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses. Menetluskulude jaotust ja suurust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja suurus kindlaks määrati. Menetluse käik
1.Hageja esitas 19.04.2018 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse elatise nõudes. 23.04.2018 tegi Pärnu Maakohus kostjale makseettepaneku, millele kostja esitas 08.05.2018 vastuväite. 22.05.2018 lõpetas Pärnu Maakohus maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõude elatise saamiseks üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 18.06.2018 esitas hageja Harju Maakohtule hagiaalduse ja 18.06.2018 täiendatud hagiavalduse. 19.06.2018 kohtumäärusega võttis kohus hagi menetlusse. 09.07.2018 esitas kostja hagile vastuse, millega tunnistas nõuet osaliselt ja palus endalt välja mõista elatis hageja kasuks 200 eurot kuus alates hagi esitamisest kuni hageja täisealiseks saamiseni, s.o 12.08.2018. 20.07.2018 esitas hageja ema kohtule enda sissetuleku
tõendi. 16.11.2018 kohtumäärusega määras kohus pooltele tõendite, kirjalike seisukohtade ja taotluste esitamise tähtpäeva ning lahendi avalikult teatavaks tegemise tähtpäeva. Hagejate nõue ja asjaolud
2.Hageja palub hagiavalduses kostjalt välja mõista elatis miinimumsummas alates 01.01.2018 (tl 22, 25-26).
3.Hageja elab alaliselt oma ema juures alates 2007. Kostja tasus hageja ülalpidamiseks elatist hageja emale kuni detsember 2017. Alates 01.01.2018 keeldus kostja elatise tasumisest, selgitusega, et hageja viibib liialt tihti tema juures. Hageja viibis isa juures eelkõige seetõttu, et oli parem ligipääs linna. Samal ajal hageja kulud (trenn, riided, vaba aeg, kooliga seotud kulud jne) kattis hageja ema ning hageja alaline elukoht oli ema juures. Isa juures viibis hageja kahel õhtul nädalas peale trenni ning vahest nädalavahetusel, kui soovis pikemaks ajaks linna jääda. Hageja kulud ühes kuus on: eluasemekulud 125 eurot, kulutused toidule 150 eurot, kulutused transpordile 20 eurot, kulutused hügieenitarvetele 25 eurot, kulutused lapse koolikohustuste täitmiseks 20 eurot, kulutused riietele ja jalanõudele ja muu inventar (sporditarbed, tehnika jms) 200 eurot, trennikulu 23 eurot, vaba aeg, võistlusreisid, muu 60 eurot. Kokku 623 eurot. Kostja vastus
4.Kostja tunnistab hageja esitatud nõuet osaliselt. Kostja ei tunnista hageja nõuet elatise väljamõistmisele tagasiulatuvalt alates 01.01.2018, kuivõrd kostja on kandnud pidevalt hageja kulusid ja põhjusel, et hageja elas eelmine aasta enamus ajast kostja juures ning kostja ei ole selle perioodi eest elatist saanud, kuigi see õigus ja võimalus, elatise nõudmiseks hageja emalt, on kostjal ka tagasiulatuvalt eelmise aasta eest olemas. Hageja ei ole kostjalt käesoleva aasta algusest alates tagasiulatuvalt elatist nõudnud ega selle maksmise vajalikkust põhjendanud ega tõendanud. Kostja on toetanud hagejat rahaliselt vastavalt tema vajadustele ka kogu käesoleva aasta jooksul. Kostja vaidleb vastu ka edasiulatuva elatise maksmise osas, elatishagis nõutud elatise suurusele. Kostja leiab, et tema suhtes kehtivad mõjuvad põhjused, mis annavad aluse elatise vähendamiseks alla miinimummäära. Kostja ülalpidamisel on peale hageja veel kaks last. Kostja leiab, et kostja kaks last jäävad varaliselt vähem kindlustatuks, kui elatist nõudev laps. Kostja teistel lastel on samuti erinevaid lisakulusid, treeningute ja huvialaringide näol, mida tuleb kostjal toetada. Hageja on eelmisel aastal elanud enamuse aja kostja juures ja viimane on kandnud hageja kulusid. Hageja õpib x. Kostjale teadaolevalt on hagejal tahe elada Tallinnas, kostja juures, kus tema jaoks on ka logistiliselt parem ja tagatud on nii eluase kui ka ülalpidamine. Hageja ema ei luba aga hagejat enam kostja juurde, kuna soovib kostjalt saada elatist.
5.Hageja ema on esitanud tõendamata umbkaudse kuluarvestuse hageja vajaduste katmiseks. Samuti ei ole hageja nimetatud kulusid tõendanud. Kostja on veendunud, et lapsel ei kulu 200 eurot riietele ja jalanõudele. Ühistransport on noortele, kuni 19 aastastele, alates juuli 2018.a tasuta. Samuti on see tasuta Tallinnas. Kostja on veendunud, et hageja ülalpidamiseks vajalikud kulud ei ületa seaduses sätestatud miinimummäära, vaid jäävad sellest madalamaks. Hageja seaduslikule esindajale makstakse ka lapsetoetust. Kostja on võimeline katma oma kõigi laste ülalpidamiskulusid võrdselt ja ühetaoliselt 200 euro ulatuses, kahjustamata seejuures ka enda toimetulekut. Kostja palub jätta menetluskulud poolte endi kanda. Kohtuotsuse põhjendused
6.Kohus, tutvunud kohtule esitatud poolte kirjalike seisukohtadega ning esitatud tõenditega, on seisukohal, et hagi on põhjendatud osaliselt ja tuleb rahuldada osaliselt.
7.Tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega
neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 6 tulenevalt ei ole kohus esitatud asjaolude ja seisukohtadega seotud perekonnaasjas. TsMS § 436 lg 7 järgi kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.
8.Kohtuotsuse tegemisel käesolevas vaidluses juhindub kohus perekonnaseaduse (PKS) § 96 ja § 97 p 1 sätetest, mille kohaselt on alaealine laps õigustatud saama ülalpidamist oma täisealiselt esimese astme ülenejalt sugulaselt, kelleks kostja oma lapsele on. PKS § 100 lg 2 kohaselt täidab alaealise lapse vanem lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. PKS § 101 lg 1 kohaselt, igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. PKS § 101 lg 2 kohaselt võib kohus elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatisesumma suuruse arvutamise alused.
9.Kohus on 16.11.2018 kohtumääruses pooltele selgitanud, et kohus ei mõista alaealise lapse kasuks elatist välja kauemaks kui tema täisealiseks saamiseni. PKS § 97 p 2 järgne täisealiseks saanud õppiva lapse elatisenõue on iseseisev nõue (vt Riigikohtu lahend kohtuasjas nr 3-2-1-119-15, p 13). Seega saab käesolevas asjas kohus mõista alaealisele lapsele elatise välja kuni tema täisealiseks saamiseni, s.o 12.08.2018.
10.Hageja palub kostjalt välja mõista igakuine elatis miinimumsummas alates 01.01.2018. Kohus, tutvunud hagimaterjalidega, leiab, et hageja oli õigustatud hagi esitama. Kuna elatise nõue on esitatud alammääras, siis lähtudes Riigikohtu seisukohast kohtuasjas nr 3-2-1-120-14, ei pea hageja seaduslik esindaja lapse vajadusi tõendama. Hageja on kostja laps (tl 28), seega on ta õigustatud kostjalt elatist saama. Riigikohus on kohtuasjas nr 3-2-1-33-11 märkinud, et elatise väljamõistmise eesmärk on lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja lapse arenguks piisavate materiaalsete vahendite tagamine. Seadusega ettenähtud minimaalne elatis on ligilähedane lapse minimaalsete vajaduste osas tegelikkuse statistilise uurimuse tulemusega, ei ole ülemäära suur ja arvestab lapse huvisid saada ülalpidamist piisavas ulatuses ka siis, kui vanemad elavad lahus. Vanemal on kohustus hoolitseda selle eest, et laps saab kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise. Lähtudes eeltoodust ei saa pidada miinimumsummas elatise maksmise nõuet ülemäärase ja luksusliku elulaadi võimaldamise nõudeks.
11.Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et hageja elab koos oma emaga ning, et kostja ei ole alates 01.01.2018 hageja emale hageja ülalpidamiseks elatist tasunud. Kostja palub elatise väljamõistmisel arvestada, et 2017 elas hageja enamuse ajast kostja juures ning, et kostja on pidevalt kandnud hageja kulusid. Samuti palub kostja elatise väljamõistmisel arvestada, et kostjal on lisaks hagejale veel kaks alaealist last.
12.Riigikohus on kohtuasjas nr 3-2-1-165-13 (p 12) asunud seisukohale, et kui laps viibib lahus elava vanema juures olulise osa ajast, sh kui lapsel on vahelduv elukoht, tuleb kohtul elatist välja mõistes arvestada asjaolu, et lahus elav vanem täidab vabatahtlikult ülalpidamiskohustust ajal, mil laps selle vanema juures viibib. Sellisel juhul peab kohus elatise suuruse määramisel tegema kindlaks, kui suured on mõlema vanema igakuised kulutused lapse vajaduste rahuldamiseks ning millised lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavad kulutused kannab lapsest lahus elav vanem ise sel ajal, mil laps viibib tema juures. Seejuures võib tekkida olukord, kus mõlemad vanemad täidavad vahetult ülalpidamiskohustust piisavalt ning elatist ei tulegi välja mõista.
13.PKS § 143 lg 21 kohaselt, vanemate lahuselu korral lepivad vanemad kokku lahuselava vanema ja lapse suhtlemises. Vanemate vaidluse puhul määrab vanema ja lapse suhtlemise korra vanema
nõudel kohus. Poolte vahel puudub vaidlus, et alates 01.01.2018 elab hageja emaga. Seega on kostjal kui lahus elaval vanemal PKS § 100 lg 2 tulenev kohustus hagejale elatist maksta. Riigikohus on kohtuasjas nr 3-2-1-7-05 märkinud, et on loomulik, et vanemate lahuselu korral on lapse elukoht ühe vanema juures. Lapsega koos elava vanema igapäevane hool lapse kasvatamisel on suurem kui lapsest lahuselaval vanemal ning et lapsega suhtlemine ei eelda lisaks elatise maksmisele tingimata täiendavate oluliste rahaliste kulutuste tegemist. Tuginedes Riigikohtu seisukohale kohtuasjas nr 3-21-66-08, märgib kohus, et lapse vajadused sellest, et laps viibib kokkulepitud ajal koos isaga, ei muutu ning lapse ülalpidamiseks tuleb tagada kindlate vahendite olemasolu vanemal, kelle juures laps elab, sõltumata võimalusest, et laps ei veeda faktiliselt kogu aega emaga. Samuti on kohus seisukohal, et lahus elavalt vanemalt lapse ülalpidamiseks elatise väljamõistmisega ei vähendata vanema materiaalseid võimalusi lapse eest otseselt hoolitseda.
14.Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul ei ole asjakohane kostja taotlus elatise vähendamiseks tulenevalt asjaolust, et hageja elas 2017 enamuse ajast isa juures ning, et kostja ei ole nimetatud aja eest hageja emalt elatist saanud. Käesolevas menetluses menetleb kohus hageja elatise nõuet perioodi 01.01.2018-12.08.2018 eest ning kostja ei ole tõendanud, et hageja veedaks olulise osa oma ajast isa juures, millest tulenevalt saaks vähendada elatist alla seaduses sätestatud miinimummära.
15.Kostja on elatise suuruse kindlaksmääramisel palunud arvestada hageja emale makstavat peretoetust. Riigikohus on kohtuasjas nr 3-2-1-174-16 asunud seisukohale, et perekonnaseaduse sätetest ei tulene, nagu võiks kohus PKS § 101 lg-s 1 sätestatud miinimummääras väljamõistetavat elatist üksnes seetõttu vähendada, et elatist saama õigustatud lapsel oli RPTS § 5 alusel õigus saada lapsetoetust. Kui seadusandja eesmärgiks oleks olnud alati vähendada PKS § 101 lg-s 1 sätestatud elatise miinimummäära poole lapsetoetuse võrra, siis oleks see selliselt ka sätestatud, sest lapsetoetust makstakse kõigile teatud vanuses lastele olenemata nende tegelikust vajadusest.
16.Kohus nõustub kostjaga selles, et osa tasumisele kuuluvast elatisest saab lugeda kaetuks riikliku peretoetusega, kuid leiab, et riiklikku peretoetust on põhjendatud arvestada tasumisele kuuluva elatise hulka siis, kui nõutav elatis on suurem kui PKS § 101 lg 1 sätestatud elatise miinimummäär või kui esineb mõjuv põhjus elatise väljamõistmiseks alla PKS § 101 lg 1 sätestatud määra. Samuti ei asenda riikliku peretoetuse maksmine vanema poolt ülalpidamiskohustuse täitmist.
17.Erandina saab alla seaduses sätestatud alammäära alaealisele lapsele elatise PKS § 102 lg 2 kolmanda lause järgi välja mõista mõjuval põhjusel. Mõjuvaks põhjuseks võib PKS § 102 lg 2 neljanda lause järgi olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel miinimummääras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kuna mõjuv põhjus on PKS § 102 lg 2 neljandas lauses sätestatud näidisloeteluna, saab kohus iga üksikjuhtumi asjaolusid arvestades hinnata, kas asjas esineb mõjuv põhjus miinimumelatisest väiksema elatise väljamõistmiseks (vt nt Riigikohtu 22. märtsi 2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-17416, p 13). Riigikohus on asunud oma lahendites seisukohale, et arvestada tuleb mõjuva põhjuse hindamisel esmajoones sellega, et ebaproportsionaalselt ei saaks kahjustada elatise maksmise eesmärk, st ka miinimumelatisest väiksema elatise maksmisel saaksid lapse igapäevased vajadused rahuldatud ja tema arenguks piisavad vahendid tagatud. Samas tuleb arvestada, et kohustatud vanemale tagataks elatise maksmise järel toimetulek ühetaoliselt lapsega. Samuti on Riigikohus leidnud, et mõjuvaks põhjuseks miinimumelatisest väiksema elatise väljamõistmiseks saab olla lisaks seaduses nimetatutele ka igasugune muu asjaolu, mida arvestatakse elatise suuruse määramisel, mh lapse miinimumist väiksemad vajadused (nt mastaabisäästu tõttu) või nende katmine muul viisil (nt vahetu ülalpidamisega lapsega suhtlemisel, kulude jooksva katmisega, lapsetoetusega), samuti vanema halb varaline seisund. Seda juhul, kui asjaolu on piisavalt kaalukas, arvestades samal ajal lapse õigustatud huve.
18.Kohus on seisukohal, et kuivõrd käesolevas asjas poolte poolt esitatud dokumentaalsete tõenditega on tõendatud, et kostjal on lisaks hagejale veel kaks alaealist last, poeg S V (sünd. x) ja M E K (sünd x) (tl 36), kelle ülalpidamise kohustus kostjal samuti on, on põhjendatud kostjalt välja mõista elatis alla seaduses sätestatud elatise miinimummäära summas 200 eurot kuus. Kohus on
seisukohal, et nimetatud summas elatise väljamõistmisel hagejale on kostja võimeline katma oma kõigi laste ülalpidamiskulusid võrdselt ja ühetaoliselt kahjustamata seejuures ka enda toimetulekut.
19.PKS § 108 kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Kohus on 16.11.2018 määruses selgitanud, et nimetatud sätte mõtteks on kaitsta ülalpidamiseks kohustatud isikut tagantjärgi esitatud ulatuslike ülalpidamisnõuete eest, mille rahuldamine ei täidaks enam õigustatud isiku ülalpidamise ülesannet ning paneks kohustatud isiku tõenäoliselt äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda. Riigikohus on 04.12.2013 kohtuotsuses tsiviilasjas 3-2-1-136-13 p 12 asunud seisukohale, et teatud juhtudel võib tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne nõude esitamist nõutud elatise väljamõistmine asetada isiku äärmiselt raskesse olukorda ning olla kohustatud isikule ebamõistlikult koormav, kui õigustatud isik ei ole nimetatud ajavahemikul kohustatud isikult kordagi enda ülalpidamist nõudnud.
20.Kohus on seisukohal, et kuivõrd hageja ei ole kohtule esitanud tõendeid selle kohta, et hageja on nõudnud kostjalt elatise maksmise kohustuse täitmist enne hagiavalduse esitamist, siis ei ole põhjendatud kostjalt mõista elatis välja perioodi 01.01.2018-18.04.2018 eest, s.o enne hagiavalduse esitamist.
21.Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hageja hagi osaliselt ning mõistab kostjalt välja hageja kasuks elatise alates 19.04.2018 määras 200 eurot kuus kuni hageja täisealiseks saamiseni, s.o 12.08.2018 ehk kogusummas 750,97 eurot (80+200+200+200+70,97). Menetluskulud
22.TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul tuleb poolte menetluskulud jätta poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Nele Atonen kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.