Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

2-18-12678 Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Menetluskulud jätta kostja kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul peale kohtuotsuse kättesaamist otse Tallinna Ringkonnakohtule.

HAGEJA NÕUE

Hageja palub kostjalt mõista välja hageja N G kasuks igakuine elatis 250 eurot muutuva suurusena sõltuvalt Vabariigi Valitsuse kehtestatud miinimummäärast kuus alates hagi esitamisest 24.08.2018 kuni N G täisealiseks saamiseni. Hageja palub mõista kostjalt välja ka elatise maksmata jätmisega hagejale tekkinud kahju tagasiulatuvalt perioodi eest 01.01.2018 kuni 23.08.2018 ühekordse summana 1070.48 eurot. Ühtlasi esitas hageja seaduslik esindaja taotluse nõuda kostjalt välja tõendid tema varalise seisundi ja sissetulekute kohta, sh. kostja pangakonto väljavõte alates 01.01.2018 ja tööandja tõend töötasude kohta ning andmed vara kohta.

KOSTJA SEISUKOHT

Kostja palub jätta hageja nõue tagasiulatuvas osas rahuldamata. Kostja on osaliselt ja vabatahtlikult täitnud elatise tasumise kohustust. Kostja on seisukohal, et hagejal puudub nõue kostja vastu tagasiulatuvalt, kuna viimane on täitnud osaliselt elatise tasumise kohustust ning hageja ei ole tõendanud, et ta oleks kostjalt kui kohustatud isikult nõudnud elatise tasumise kohustuse täitmist. Kostja ei vaidle vastu, et tal on seadusest tulenev kohustus tasuda hagejale elatist. Kostja esitas kohtule taotluse kohtuotsuse koostamisel arvestada ka asjaoluga, et hageja seaduslik esindaja saab Sotsiaalkindlustusametist lastetoetust. Kuna lastetoetus on ette nähtud lapse kasvatamiseks siis tuleb seda kindlasti arvestada ka lahuselava vanema poolt tasutava elatise suuruse määramisel. Kostja pakkus hagejale kohtumenetluse lõpetamiseks kompromissi, mille kohaselt kostja tasub elatist alaealisele lapsele N G kuni tema täisealiseks saamiseni igakuuliselt 80% seadusega määratud elatise miinimummäärast.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg-le 1 menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS § 232 lg 1 kohaselt. Perekonnaseaduse (PKS) § 96 ja 97 kohaselt on vanemad kohustatud andma ülalpidamist oma alaealisele lapsele. PKS § 100 ja 101 sätestavad, et ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega ja vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette. Igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.

2-18-12678 Elatise nõue Hageja palub kostjalt välja mõista hageja kasuks igakuise elatise 250 eurot muutuva suurusena sõltuvalt Vabariigi Valitsuse kehtestatud miinimummäärast kuus alates hagi esitamisest 24.08.2018 kuni hageja täisealiseks saamiseni. Kostja on nõus maksma igakuist elatist, kuid leiab, et elatise suuruse määramisel peaks kohus arvestama ka asjaoluga, et hageja seaduslik esindaja saab Sotsiaalkindlustusametist lastetoetust. Kuna lastetoetus on ette nähtud lapse kasvatamiseks siis tuleb seda kindlasti arvestada ka lahuselava vanema poolt tasutava elatise suuruse määramisel. Kohus märgib, et Riigikohus on oma 3-2-1-174-16 lahendi punktis 14 leidnud, et PKS-i sätetest ei tulene, nagu võiks kohus PKS § 101 lg-s 1 sätestatud miinimummääras väljamõistetavat elatist üksnes seetõttu vähendada, et elatist saama õigustatud lapsel on RPTS § 5 alusel õigus saada lapsetoetust. Kui seadusandja eesmärgiks oleks olnud alati vähendada PKS § 101 lg-s 1 sätestatud elatise miinimummäära poole lapsetoetuse võrra, siis oleks see selliselt ka sätestatud, sest lapsetoetust makstakse kõigile teatud vanuses lastele olenemata nende tegelikust vajadusest. Eeltoodust tulenevalt ei kuulu elatis vähendamisele üksnes seetõttu, et laps saab ka lapsetoetust. PKS § 101 lg 1 järgi ei või elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära so. käesoleval ajal 250 eurot. Seega peab kohus põhjendatuks rahuldada hagi ning mõista kostjalt V G välja hageja N G kasuks igakuine elatis 250 eurot muutuva suurusena sõltuvalt Vabariigi Valitsuse kehtestatud miinimummäärast kuus alates hagi esitamisest 24.08.2018 kuni N G täisealiseks saamiseni xxxx. Tagasiulatuva elatise nõue Hageja palub mõista kostjalt välja ka elatise maksmata jätmisega hagejale tekkinud kahju tagasiulatuvalt perioodi eest 01.01.2018 kuni 23.08.2018 ühekordse summana 1070.48 eurot. PKS § 108 kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Kostja ei ole hageja suhtes täitnud ülalpidamiskohustust nõuetekohaselt ja ei ole taganud hagejale seaduses ettenähtud miinimummääras elatise maksmist. Kuni 31.12.2017 tasus kostja hageja ülalpidamiseks elatist regulaarselt, kuid edaspidi on selle jätnud nõuetekohaselt tasumata. Kostja on tasunud 2018.a. hagejale ülalpidamiseks elatist alljärgnevalt: 25.02.2018.a. 27.02.2018.a. 03.04.2018.a. 04.05.2018.a.

KOKKU:

- 80.00 €; - 185.00 €; - 250.00 €; - 350.00 €. - 865.00 €.

Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus vastava nõude ja mõistab kostjalt V G välja hageja N G kasuks elatise maksmata jätmisega hagejale tekkinud kahju tagasiulatuvalt perioodi eest 01.01.2018 kuni 23.08.2018 ühekordse summana 1070.48 eurot.

2-18-12678 Kohus selgitab, et välja mõistetav elatise maksmata jätmisega hagejale tekkinud kahju on arvestatud tagasiulatuvalt perioodi eest 01.01.2018 kuni 23.08.2018 järgmiselt: (250 x 7 + 250 : 31 x 23 – 865 = 1070,48). Seega arvestab kohus seda summat, mida kostja on tõepoolest tasunud. Kostja vastuväide, et hagejad ei ole tagasiulatuva elatise nõuet varem esitanud, ei ole kohtu hinnangul asjakohane, kuivõrd lapse ülalpidamise kohustus on kostjal seadusest tulenevalt olenemata sellest, kas lapsele seda mingi eraldi nõudega nõutud on või mitte. Juhul, kui hageja on kostjalt kohtumenetluse kestel saanud veel elatist, kuuluvad saadud summad väljamõistetud elatisega tasaarvestamisele. Taotlus tõendite väljanõudmiseks Juhindudes PKS § 104 palub hageja seaduslik esindaja nõuda kostjalt välja tõendid tema varalise seisundi ja sissetulekute kohta, sh. kostja pangakonto väljavõte alates 01.01.2018 ja tööandja tõend töötasude kohta ning andmed vara kohta. Nimetatud tõendid on hageja seadusliku esindaja hinnangul vajalikud kostjalt väljamõistetava elatise kindlakstegemisel. Kohus leiab, et hageja taotlus tuleb jätta rahuldamata, kuivõrd antud vaidluse kontekstis on kostja majandusliku olukorra selgitamine ja tõendamine kostja ülesanne ja tõendamiskoormis, kui kostja sellele tugineks. Antud juhul ei ole kostja esitanud isegi sellekohast vastuväidet hagile, mistõttu on hageja taotlus ka asjassepuutumatu. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega jäävad menetluskulud kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 174 lg 4 sätestab, et kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Kohus ei määra antud hetkel kindlaks menetluskulude suurust tulenevalt kohtupraktikast, mille kohaselt peab maakohus menetluskulud uuesti kindlaks määrama juhul, kui otsus kaevatakse edasi ja menetluskulude jaotus muutub. Eeltoodust tulenevalt on leitud, et menetluskulude suurust on menetlusökonoomikast tulenevalt mõistlik kindlaks määrata alles peale lõpplahendi jõustumist. Seega ei määra kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks kohtuotsuses vaid määrab

2-18-12678 menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras.

/digitaalselt allkirjastatud/ Viktor Bome Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.