Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

2-18-12221 Edasikaebamise kord ja tähtaeg Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Hageja nõue, kostja vastuväited Hageja S S oma seadusliku esindaja T S kaudu esitas 15.08.2018.a hagiavalduse I A vastu alammääras elatise saamiseks alates hagi esitamisest ja tagasiulatuva elatise saamiseks perioodil 01.02.2018.a kuni 14.08.2018.a summas 1612,90 eurot. Kostja I A kirjalikus vastuses hagile tunnistas hagi osaliselt. Kostja kinnitas, et on nõus alammääras elatise tasumisega, kuid ei ole nõus tagasiulatuva elatise tasumisega. Kostja leidis, et tagasiulatuva elatis nõue on ebamõistlik, kuna tagasiulatuvalt ei saa lapse vajadusi katta ja nõude rahuldamine paneb kostja keerulisse olukorda ning võib muuta kohtulahendi täitmise raskendatuks. Kohtu põhjendused ja järeldused Kohus, olles uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid leiab, et hagi elatise väljamõistmiseks tuleb rahuldada. Perekonnaseaduse (PKS) § 96 kohaselt ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. PKS § 97 p 1 kohaselt on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps. PKS § 99 lg 1 kohaselt ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes ning lg 2 kohaselt ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. PKS § 101 lg 1 kohaselt igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Hageja seaduslik esindaja on nimetanud lapse vajadused ühes kuus alljärgnevalt: Eluasemekulu 40 eurot Toidukulu 200 eurot Transpordikulud 150 eurot Sidekulud 15 eurot Tervisekulud 35 eurot Hügieenitarbed 10 eurot Koolikohustuste täitmise kulud 20 eurot Riided-jalanõud 50 eurot Meelelahutuskulud (üritused, sünnipäevad) 35 eurot Kokku lapse kulud ühes kuus 555 eurot Hageja seadusliku esindaja poolt nimetatud lapse kulutused on mõistlikud hageja vanuses lapse kohta ning kohtupraktikaga kooskõlas. Kostja ei ole hageja kuludele vastu vaielnud. Hageja vanuses lapse transpordikulu on tavapäraselt 10-40 eurot, kui laps elab xxxx, kus on tasuta transport. Transpordikulu 150 eurot on kohtu arvates käesoleval juhul põhjendatud, kuna laps elab xxxx ja käib xxxx koolis, s.o oma elukohast u. 22 kilomeetri kaugusel. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks alammääras elatis välja mõista.

2-18-12221 Kostja kinnitas, et on nõus tasuma alammääras elatist, kuid tagasiulatuva elatise nõudega pole nõus. PKS § 108 kohaselt võib õigustatud isik võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Hageja nõuab tagasiulatuvat elatist perioodi 01.02.2018.a kuni 14.08.2018.a summas 1612,90 eurot. Kostja on esitanud tagasiulatuva elatise nõudele vastuväited ja palub nimetatud nõude jätta rahuldamata. Hageja seaduslik esindaja edastas kohtule kirjaliku selgituse, et ei ole kostjaga suutnud alates 2018.a kevadest kokku leppida elatise tasumises, kuid on küsinud alates veebruarist 2018.a rahalist abi lapse ülalpidamiseks nii e-kirja, telefoni kui ka sõnumite vahendusel. Hageja esitas tõendina 5 e-kirja kostjale, milles palub abi lapse kulude kandmisel. Vaidlus puudub, et pärast hageja seadusliku esindaja ja kostja kooselu lõppemist ei ole kostja hageja ülalpidamiseks elatist tasunud. Kostja on viidanud, et tagasiulatuva elatise väljamõistmine paneb ta keerulisse olukorda ja võib muuta kohtulahendi täitmise raskendatuks, kuid kostja ei ole nimetatud väidet mingilgi viisil tõendanud ega esitanud kohtule asjaolusid, mis tingiksid tagasiulatuva elatise suuruse vähendamise. Kohtule nähtub, et kostja pole lapse ülalpidamises osalenud, hageja seaduslik esindaja on korduvalt temalt elatist küsinud ja kostja on olnud teadlik, et ta on kohustatud hagejat üleval pidama. Eeltoodud asjaoludel tuleb kostjalt hageja kasuks tagasiulatuv elatis välja mõista. 2018.a on elatise alammäär 250 eurot. Hageja vajadused olid tagasiulatuva elatise perioodil samasugused kui praegu. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja perioodi 01.02.2018.a kuni 14.08.2018.a eest elatise summas 1612,90 eurot (veebruar kuni juuli eest 6 x 250 = 1500 eurot ja augusti 14 päeva eest (250 / 31) x 14 = 112,90 eurot). TsMS § 445 lg 1 kohaselt kohus võib otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva. PKS § 100 lg 1 kohaselt tasutakse elatist iga kuu eest ette. Kohus määrab, et elatis tuleb tasuda iga kuu eest ette vastava kuu 15. kuupäevaks T S kontole. Menetluskulude jaotus Kuna kohus rahuldab hagi, tuleb menetluskulud tulenevalt TsMS § 162 lg-st 1 jätta kostja kanda. Juhindudes TsMS § 174 lg-test 1 ja 2 ning § 177 lg 1 p-st 1 määrab kohus menetluskulud kindlaks hageja menetluskulude nimekirja ja kohtutoimiku materjalide põhjal. Hagiavalduse esitamise hetkel kehtinud riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg 1 p 2 kohaselt ei nõutud elatise hagi läbivaatamise eest riigilõivu. Hageja ei ole taotlenud menetluskulude kindlaksmääramist. Seega käesolevas tsiviilasjas puuduvad menetluskulud, mille rahalist suurust saaks kohus kindlaks määrata. /allkirjastatud digitaalselt/ Haide Rimmel kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.