KÜ XXXhagi OÜ XXXvastu võlgnevuse väljamõistmise nõudes
Tsiviilasja hind
939,33 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
hageja KÜ XXX(registrikood XXX, asukoht XXX); hageja lepinguline esindaja vandeadvokaadi abi Kalju Hanni (e-post [email protected]); kostja OÜ XXX(registrikood XXX, asukoht XXX, e-post
XXX);
kostja lepinguline esindaja Oksana Smirnova (e-post: [email protected]).
Menetluse liik
lihtmenetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi.
2.Mõista kostjalt OÜ XXX hageja KÜ XXX kasuks välja põhivõlgnevus 748,17 eurot (seitsesada nelikümmend kaheksa eurot ja 17 senti) ja alates 13.02.2015 viivis 0,07% päevas põhivõlgnevuse (748,17 eurot) tasumata osast, kuid kokku rohkem kui 645,59 eurot. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
5.Mõista kostjalt OÜ XXX hageja KÜ XXX kasuks välja menetluskulud 817 (kaheksasada seitseteist) eurot.
2-15-642 Edasikaebamise kord Kohus ei anna TsMS § 442 lg 10 kohast luba kohtuotsuse edasikaebamiseks.
I Hageja nõue
1.KÜ XXX(hageja) esitas 15.01.2015 hagiavalduse OÜ-lt XXX(kostja) 22.08.2011 sõlmitud töövõtulepingust (10-12) tulenevalt kahju hüvitamise nõude 750 eurot ja lisanduvate viiviste nõude. Hagiavalduse kohaselt oli kostjal kohustus tagada töölepingu alusel teostatud töödele garantii kestusega 36 kuud, mida kostja on rikkunud, keeldudes garantiitöösid teostamast. Kuna pooled ei jõudnud garantiitööde teostamise osas kokkuleppele, siis sõlmis hageja lepingu (tl 1923) kolmanda isikuga XXX OÜ summas 750 eurot (tl 24). Hageja on 20.02.2015 menetlusdokumendis välja toonud, et kostja ei ole selgitanud, millisest kokkuleppest tulenevalt oli kostjal alus oma kohustuste täitmisest keeldumiseks. Kostjale pakuti pärast kolmandatelt isikutelt hinnapakkumiste saamist veelkord võimalust ise garantiitööd teostada. Hageja luges kostja 12.02.2015 makse arvelt tasutuks viivisenõude 98,17 eurot ja põhinõude 1,83 eurot, seega on hageja täpsustatud põhinõue 748,17 eurot ja edasiulatuvate viiviste nõue. Hageja on 16.03.2015 menetlusdokumendis selgitanud, et kolmandalt isikult OÜ XXX on tellitud töid üksnes mahus, milles kostja oleks pidanud tegema garantiitööd. Hageja on teinud kõik võimaliku, et garantiitööd teostaks kolmanda isiku asemel siiski kostja ise. Hageja esitatud detailses tööde aktis (tl 87-90) on loetletud tehtud tööde täpne maht, mis ei ületa garantiitööde mahtu. 24.03.2015 menetlusdokumendis on hageja täpsustanud, et tööd, mis ei pruugi olla garantiikohustusega kaetud, on marginaalses ulatuses ja sisuliselt olematud, kuna need ei olnud põhitöö käigus vaid teostati nö muuhulgas. Vastava asjaolu kohta on ka kolmas isik XXX OÜ esitanud kinnituse (tl 102). II Kostja vastuväited
2.Kostja on esitanud 12.02.2015 vastuse hagile, milles tunnistab hagiavaldust osaliselt 100 euro ulatuses ja on esitanud tõendi vastava summa tasumise kohta (tl 63). Kostja toob välja, et hageja tegutses kostja suhtes mitteõiguspäraselt, millega tekitas kostjale teatud kahju, hageja ei ole kostjale tasunud lumekoristustööde eest. Kostja ei vaidlusta asjaolu, et garantiiajal ilmnenud puudused vajasid tema poolt parandamist, hageja ei andnud kostjale võimalust likvideerida töövõtulepingust tulenevaid garantiitöid. Hageja tahtis tellida kostjalt korraga parandustööde teostamise, kuid kostja ei soovinud teostada tasuta lisatöid. Kostja ei ole nõus tasuma tööde eest, mis olid suunatud kvaliteedi parandamisele, kuna neid ei saa lugeda garantiitöödeks. Osa hagejapoolsetest dokumentidest olid koostatud ilma kostja juuresolekuta, seega tekib põhjendatud kahtlus nende usaldusväärsuses. Hageja ei ole esitanud tõendeid, millest nähtuks garantiitööde tegelik maht ja selle maksumus. Hageja ei andnud puuduste kõrvaldamiseks tähtaega ja keelas faktiliselt tööde tegemise 2013. aasta septembris. Kostja on 01.04.2015 menetlusdokumendis märkinud, et asjas puudub vaidlus selle üle, et kostja pidi teostama hageja objektil garantiitööd, kuid lahkarvamuste tõttu ei saanud pooled saavutada kompromissi lisatööde maksumuse osas ning hageja pole esitanud nõuetekohaselt garantii ajal ilmnenud puuduste nimekirja eraldi ilma lisatöödeta. Kostja hinnangul ei saa XXX
2-15-642 OÜ esindaja seletuskiri olla antud menetluses tõendiks. Kostja ei ole kunagi kõrvale hoidnud tööde teostamisest, kostja poolt garantiitööde mittetäitmine tähtaja 30 päeva jooksul ja hiljem on tingitud objektiivsetest asjaoludest, mis olid provotseeritud hageja enda käitumisega. Garantiitöid, mille teostamist hageja nõusid, tõepoolest ei olnud palju. Kostja ei saanud iseseisvalt ilma hageja nõusolekuta teostada garantiitöid, kuna see on seotud juurdepääsuga hageja ruumidesse. III Kohtu põhjendused
3.Tsiviilasja menetlemine toimub lihtsustatud korras. Lihtsustatud korras hagi menetlemisel võib TsMS § 405 lg 1 p 6 ja 9 kohaselt kalduda kõrvale menetlusdokumentide kättetoimetamise ja menetlusosaliste esitatavate dokumentide vorminõuete kohta seaduses sätestatust, välja arvatud hagi kostjale kättetoimetamisel, ja teha asjas otsuse kirjeldava ja põhjendava osata. TsMS § 232 lg 1 kohaselt hindab kohus seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte, arvestades muu hulgas poolte kokkuleppeid tõendamise kohta. Pooled vaidlevad selle üle, kas hageja kulutuste hüvitamise nõue sisaldab töid suuremas ulatuses kui pooltevahelise 22.08.2011 lepinguga garantiitöödena ette nähtud.
4.Kohtu hinnangul on hageja 20.02.2015 menetlusdokumendis oma nõuet täpsustades TsMS § 429 lg 1 tulenevalt loobunud osaliselt oma algsest põhinõudest 1,83 euro ja viivisenõudest 98,17 euro osas, kuna kostja on hageja nõude osaliselt rahuldanud. Eeltoodust tulenevalt on kohtu hinnangul hagihind TsMS § 136 lg 1 kohaselt ja hageja 20.02.2015 menetlusdokumendi alusel (748,17 + 748,17 x 365 x 0,07%) 939,33 eurot.
5.Hageja on esitanud VÕS § 646 lg 5 alusel kulutuste hüvitamise nõude. Kulutustena on hageja käsitlenud XXX OÜ poolt 27.01.2014 töövõtulepingu nr 7 alusel teostatud remonditööde maksumust ja kulu (tl 19-24). Hageja on esitanud detailse ülevaate XXX OÜ poolt teostatud töödest (tl 87-90). Kostja vaidleb hageja nõudele vastu, kuna kolmanda isiku poolt teostatud tööd sisaldasid ka lisatöösid, mis ei kuulunud garantiitööde alla, mistõttu puudub kostjal kohustus vastavaid kulutusi hüvitada. Lepingujärgsete tööde valmimisel ja tööde hagejale üleandmisel ei olnud töö kohtule teadaolevalt puudustega, puudused ilmnesid garantiiperioodil. Asjas puudub vaidlus selle üle, et kostja kohustus 22.08.2011 töövõtulepingu nr 17-11 alusel tegema trepikodade remonttöid aadressil XXX ja XXX ning tagama teostatud töödele garantii 36 kuud (tl 10-12). Samuti ei vaidle pooled selle üle, et teostatud tööd on hageja poolt vastu võetud, hageja on teavitanud ilmnenud puudustest ning garantiitööde teostamise vajadusest lepingus sätestatud tähtaja jooksul 2012. aastal ja 2013. aastal ja kostja on rikkunud oma kohustust garantiitöösid teostada. Poolte vahel on vaidlus selle üle, millises ulatuses oli kostjal kohustus garantiitöösid teostada.
6.Kohtu hinnangul on pooltevahelise lepingu punktis 6.5 ja 6.6 sätestatud garantii VÕS § 650 kohane töövõtugarantii. Garantii andmise eesmärk on anda tellijale seaduses sätestatuga võrreldes soodsam seisund. Kohus peab põhjendatuks lähtuda pooltevahelisest võlaõiguslikust garantiikokkuleppest, mitte ehitusseaduse §-s 4 reguleeritud ehitise garantii sätetest, kuivõrd vastav kokkulepe sisaldub töövõtulepingus. Kohus märgib, et õigusteooria kohaselt on
2-15-642 töövõtugarantii eriline töövõtulepingust eraldiseisev õigussuhe, mistõttu kuulub töövõtugarantii puhul kohaldamisele mh VÕS § 650, § 230, § 231 ja § 155. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et töö osas ilmnesid puudused garantiiperioodi kestel, pooled on 2012. aastal vastavalt lepingu punktile 6.5 üle kontrollinud ilmnenud puudused (tl 15) ja kostja on 09.09.2013 e-kirjas vastanud, et enne kui (lumekoristuse) arve on kinni makstud, ei teosta kostja trepikodades garantiitööd (tl 13). Kohus jääb 05.03.2015 kohtukirjas avaldatud seisukoha juurde (tl 79-80), mille kohaselt trepikoja remondi garantiitööd ja lumekoristustööd ei ole omavahel piisavalt seotud, et kostjal oleks olnud võimalik VÕS § 110 lg 1 kohaselt keelduda oma lepingulise kohustuse (kõrvaldada garantiiajal ilmnenud puudused töös, mis on tekkinud töövõtja mittekvaliteetse töö tõttu) täitmisest. Kohus märgib, et võimalike lisatööde tellimine, mis pooltevahelisest kirjavahetusest nähtub (tl 66-68) ei vabasta kostjat lepingujärgsete garantiitööde tegemisest lepingus ette nähtud tähtaja 30 päeva jooksul. Kostjale pidi alates 26.10.2012 toimunud kohtumisest ja objekti ülevaatusest (tl 64) olema teada vähemalt mõningate garantiitööde teostamise vajadus. Kostja poolt 21.08.2013 e-kirjas pakutud tööde teostamise tähtaeg oktoobris-novembris 2013 ei vastanud lepingus sätestatud tähtajale 30 päeva. Kohtu hinnangul saab hageja 04.09.2013 e-kirjas (tl 66) antud tähtaega (garantiitööd tuleb teostada septembrikuu jooksul) pidada 22.08.2011 lepingu punktiga 6.5 üldiselt kooskõlas olevaks ja kostjal puudus alus garantiitööde teostamisest keeldumiseks.
7.Kohus leiab, et kuivõrd kostja hinnapakkumuses nr 9111/t-3 (tl 91-94) tehtud tööd sisaldasid seinte ja lagede ettevalmistamist maalritöödeks (pragude avamine, lubja neutraliseerimine), seinte ja lagede viimistlust, osalist krohvimist ja pahteldamist, metallkonstruktsioonide värvimist (torud, radiaatorid, elektrikilbid), tuulekoja puituste lihtremonti ja värvimist, üldkoristamist ja prahi äravedu ning lisatöödena treppide remonti, välisustepalede taastamist ja aknapalede taastamist, siis hõlmas 22.08.2011 töövõtuleping trepikodade seinte, lagede, metallkonstruktsioonide, treppide ja puituste remonti ja parandust. Kohtu hinnangul on samas ulatuses ja samade pindade osas esitatud kohtule kolmanda isiku poolt tehtud kvaliteedi paranduse remonditööde detailse loetelu (tl 87-90), mis on kolmanda isikuga 27.01.2014 sõlmitud lepingu (tl 19-22) punkti 2 kohaselt lepingu lisa. Kolmanda isiku poolt teostatud tööde kogumaksumus on 750 eurot, mille hageja tasus 18.07.2014 maksekorraldusega (tl 24). Kohtu hinnangul kostja poolt esitatud fotodest (tl 71-72) ei ole võimalik tuvastada, et trepikojas ilmnenud puudused olid sellised, mis väljuksid garantiitööde (mittekvaliteetse töö tagajärjel tekkinud puuduste) raamest. Kohus leiab, et pragude tekkimine, värvi koorumine jms on muuhulgas tingitud vastavate pindade ettevalmistustööde (pragude avamine, krohvimine, pahteldamine jt) kvaliteedist ja seetõttu on võimalik värvi koorumist ja pragude tekkimist pidada põhjuslikus seoses olevaks kostja 22.08.2011 lepingu alusel teostatud töö kvaliteediga. Ehitustööde eripärast tulenevalt võivad mittekvaliteetsusest tingitud puudused ilmneda hiljem kui töö üleandmise hetkel. Kohus märgib, et VÕS § 230 lg 4 tulenevalt ei tohi garantiist tulenevate õiguste teostamine olla tellijale ebamõistlikult koormav, mistõttu kohus peab eeltoodust tulenevalt tõendatuks, et kolmas isik XXX OÜ teostas remonditöösid, mille teostamine oli 22.08.2011 töövõtulepingu punkti 6.5 ja VÕS § 650 lg 1 kohaselt kostja kohustus.
8.Kohus on eelnevalt punktides 5, 6 ja 7 leidnud, et kostja on rikkunud garantiitööde teostamise kohustust ja XXX OÜ poolt teostatud remonditööde kõrvaldamine oli kostja töövõtugarantiist tulenev kohustus. Töövõtugarantii ei välista hageja õigust kasutada muid seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid (VÕS § 650 lg 1 ja § 230 lg 5).
2-15-642 VÕS § 115 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Kohus leiab, et kuna kostja ei ole teostanud garantiitöösid, hageja on teinud korduvalt kostjale pöördumisi garantiitööde teostamiseks ja garantiikohustuse rikkumisest tulenevalt on hagejal tekkinud kolmandast isikust töövõtja XXX OÜ teenuse kasutamisega seonduvad kulud, mis ei oleks tekkinud, kui kostja oleks oma kohustust täitnud, siis on põhjendatud rahuldada hageja kulude hüvitamise nõue VÕS § 115 lg 1 alusel 748,17 euro ulatuses. VÕS § 113 lg 1 alusel tuleb rahuldada hageja põhivõlgnevuselt arvestatav viivisenõue alates 13.02.2015 viivisemääraga 0,07% päevas.
9.Kostja ei ole 12.02.2015 menetlusdokumendis ja 12.02.2015 maksekorralduses (tl 63) märkinud, millise kohustuse eest vastav makse on tehtud, mistõttu kohtu hinnangul on põhjendatud hageja 20.02.2015 menetlusdokumendis esitatud VÕS § 88 lg 8 lähtuv võlgnevuse tasumise arvestus, st võlgnevus on esmalt tasutud viivise katteks summas 98,17 eurot ja seejärel põhinõude katteks 1,83 eurot.
10.Muud poolte poolt esitatud väited ei ole asjakohased. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
11.Hageja esitas 06.04.2015 kohtule menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on hagejale õigusabi osutatud 10:55 tunni ulatuses maksumusega 1052,92 eurot, millele lisandub käibemaks 210,58 eurot, kokku 1263,50 eurot. Hageja on 10.04.2015 esitanud seisukoha kostja menetluskuludele, milles leiab, et kostja õigusabidokumentide koostamiseks ei saa olla kulunud rohkem aega kui 6 tundi ja kostja tunnitasumäär on liialt kõrge, Tallinnas on õigusabibüroode keskmine tunnihind 75-80 eurot koos käibemaksuga. Hageja peab kostja esindaja põhjendatud tunnitasuks 65 eurot. Kostja on 08.04.2015 esitanud kostjale menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on õigusabiteenust osutatud ligikaudu 8 tunni ulatuses kogumaksumusega 650 eurot. Kohus leiab, et menetluskulud tuleb jätta TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda, kuna hagiavaldus rahuldati. Hageja on esitanud TsMS § 174 lg 10 kohase kinnituse. Hageja riigilõivu kulu on käesolevas asjas TsMS § 138 lg 2 ja § 168 lg 5 alusel põhjendatud summas 200 eurot. Käesolev tsiviilasi ei ole kohtu hinnangul tavapärasest keerulisem. Sarnaste tsiviilasjade kohtupraktikast lähtuvalt ja TsMS § 175 lg 1 alusel peab kohus hageja lepingulise esindaja materjalidega tutvumise ja hagiavalduse koostamise põhjendatud ajakuluks 2 tundi. Kohus lähtub menetlusosaliste lepinguliste esindajate kulude TsMS § 175 lg 1 kohasel hindamisel kohtupraktikas väljakujunenud seisukohast, et tavapäraselt kulub professionaalsel õigusteenuse osutajal asja materjalidega tutvumise ja vastavalt seisukoha loomisele kokku iga seisukoha lehekülje kohta ligikaudu üks tund. Eeltoodust tulenevalt on TsMS § 175 lg 1 kohaselt põhjendatud 20.02.2015 menetlusdokumendiga seotud ajakulu kokku 3,5 tunni
2-15-642 ulatuses, 16.03.2015 menetlusdokumendiga seotud kulu 1,5 tunni ulatuses ja 24.03.2015 menetlusdokumendiga seotud kulu 10 minuti ulatuses. Kokku on hageja õigusabikulud põhjendatud (2 + 3,5 + 1,5 + 1/6) 7 tunni ja 10 minuti ulatuses, seega (7 1/6 x 95) 680,83 eurot, millele lisandub käibemaks 136,17 eurot, kokku 817 eurot. Hageja õigusabikulude kindlaksmääramise taotlus tuleb jätta rahuldamata (1263,50 - 817) 446,50 euro ulatuses, sh käibemaks. Kokku on hageja põhjendatud menetluskulud (200 + 817) 1017 eurot. TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates.
/digitaalselt allkirjastatud/ Aleksandr Kondrašov kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.