Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja
Kohtunik
Liisi Vernik
Otsuse tegemise aeg ja koht
10.12.2018.a Tallinn
Tsiviilasja number
2-18-101332
Tsiviilasi
A K hagi A L vastu elatise nõudes 2250 eurot
Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: A K (isikukood xxx) Hageja seaduslik esindaja AK Hageja lepinguline esindaja Pille Martin (e-post xxx) Kostja: A L (isikukood xxx, e-post xxx) kirjalik menetlus
Menetluse liik
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2). Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud 20.03.2018 esitatud hagiavalduse kohaselt on A K (hageja) vanemateks A K ning A L (kostja). 2008 jättis kostja poja koos emaga maha ning ei ole poja vastu huvi tundnud ega osalenud tema kasvatamises. Kostja maksis hagejale elatist alates 10.11.2016 kuni 19.04.2017 summas 200 eurot kuus. Alates 05.05.2017 kuni 01.12.2017 maksis kostja elatist igakuiselt 235 eurot. Alates 02.12.2017 ei ole kostja elatist tasunud. Hageja ülalpidamiskulud kannab antud ajal tema ema. Hageja igakuised kulud on järgnevad: toidukulu 157,50 eurot; riided ja jalatsid 70 eurot; haridus (muusikaõpe, s.h transpordikulu muusikakooli ja tagasi viimiseks) 114,25 eurot; vaba aeg, üritused, sünnipäevad 20 eurot; taskuraha 40 eurot; kulud tervisele, ravimitele 10 eurot; eluasemekulud 262,36 eurot. Eeltoodu alusel on hageja ülalpidamiskulud kokku 674,11 eurot. Seega palus hageja kostjalt välja mõista igakuiselt elatise summas 340 eurot. 30.07.2018 esitas hageja avalduse hagist osaliseks loobumiseks. Hageja loobus igakuisest elatise nõudest summas 340 eurot ja palus kostjalt välja mõista elatis poole Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammääras alates hagiavalduse esitamisest. Kostja vastus Kostja tõi oma vastuses välja, et peale lapse sündi ostsid kostja ja hageja esindaja korteri, mille eest kostja maksis sissemaksu. Kostja ja hageja esindajal oli suuline kokkulepe, et kostja teeb korteri kinkelepingu ja edaspidi elatist ei maksa. Seega kostja täitis oma kohustusi täies ulatuses.
Kostja kolis oma perega Hispaaniasse oktoobris 2017. Kuni märtsi keskpaigani oli kostja Hispaania töötuskassas arvel. Käesoleval ajal kostja töötab ja saab töötasu 1⁄4 Hispaania miinimum töötasust, s.o 206,25 eurot. Kostja ja tema pere igakuised kulud on: kulud toidule 100 eurot; kulud laste mänguasjadele ja riietele 30 eurot; kulud koolitusele 80 eurot; üür 400 eurot; elekter 100 eurot; vesi 60 eurot; bensiin 50 eurot; ravimid 40 eurot. Seega kokku pere peale keskmiselt 860 eurot kuus, kostja kulud sellest 286,66 eurot (peres kolm liiget). Kostja kasvatab veel tütart, kes elab temaga koos. Kostja palub vähendada elatist summani 140 eurot kuus. Kohtu põhjendused
osas, mille eest see vanem vastutab, st arvestada tuleb ka teise vanema kohustust last ülal pidada ning teise vanema sellise kohustuse ulatust. PKS § 105 lg 3 järgi täidavad mitu sama astme sugulast ülalpidamiskohustust osavõlgnikena ning iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades tema ning ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid. Eelduslikult peavad vanemad täitma lapse ülalpidamiskohustust võrdselt (PKS § 116 lg 1). Kohus on pooltele 08.05.2018 kohtukirjas (kd I lk 175-176) selgitanud menetluslikku olukorda ning poolte tõendamiskohustust. Samuti on kohus kostjale 03.07.2018 kirjaga täiendavalt selgitanud kohtule esitatud võõrkeelsete dokumentide tõlgete esitamise kohustust (kd II lk 57).
kohustusest. Kostja ei ole tõendanud vastupidist, s.o suulise kokkulepe olemasolu. Samuti märgib kohus, et see, kes on tasunud nimetatud korteri sissemakse, korteriühistu võlgnevused või laenulepingust tulenevad võlgnevused (kd I lk 155-173, 199-200, kd II lk 1-8), ei oma elatise nõude lahendamisel tähtsust ning ei kinnita võimalikke kokkuleppeid elatise tasumise osas.
seal, olles eelnevalt arvel olnud Hispaania töötukassas. Kostja on märkinud sissetuleku suuruseks märtsis 64,05 eurot, aprillis 149,43 eurot ning mais 163,66 eurot (kd I lk 197). Vastuses hagile on kostja märkinud, et saab töötasu 1⁄4 Hispaania miinimum töötasust, s.o 206,25 eurot. Kostja on esitanud oma võimalike tulude ja kulude kohta loetamatuid ning võõrkeelseid dokumente (kd I lk 126-128; 133-144, 155-173, kd II lk 16, 19-52). Kohus on kostjale 03.07.2018 kirjaga selgitanud kohtule esitatud võõrkeelsete dokumentide tõlgete esitamise kohustust (kd II lk 57). Kohus jätab võõrkeelsed menetlusdokumendid tähelepanuta. Kohus selgitab, et võõrkeelsetest dokumentidest nähtub küll eeldatavasti teatud kulude olemasolu (s.o nt esitatud veearved, elektriarved, kütus, ravi), kuid kostja ei ole esitanud tõendeid (s.h tõlgituna) oma sissetulekute kohta (nt välisriigi pangakonto väljavõte, tööleping vms). Kohus on teinud ka ise päringud Eestis tegutsevatele krediidiasutustele ning Maksu- ja Tolliametile (kd II lk 64). Päringute vastuste kohaselt kostjal rahalised vahendid puuduvad ning sissemakseid (m.h töötasu) ei ole kostjale laekunud. Tsiviilasjas eelnenud maksekäsu kiirmenetluses on kostja esitanud kohtule võlgniku andmete loetelu sissetuleku, vara ja majandusliku seisundi kohta (kd I lk 30). Nimetatud loetelu kohaselt kostjal sissetulek puudub, kuid igakuised kulutused temal ja tema perekonnaliikmetel ületavad 1000 eurot. Seega jääb selgusetuks, mille arvelt kulusid kaetakse ning ei ole usutav, et kostjal sissetulekud üldse puuduksid. Kostja ainukeseks varaks loetelu kohaselt on sõiduauto Renault Laguna. Samas nähtub äriregistrist, et kostja on osanik ja juhatuse liige A G OÜs. Seega ei saa väita, et kostja oleks täielikult varatu. Samuti ei ole kostja kohtule selgitanud, milline on kostja haridus, kvalifikatsioon ning varasem töökogemus, et kohus saaks hinnata, kas kostja teeb lapse ülalpidamiseks kõik endast oleneva. Samuti ei ole kostja esitanud tõendeid, et ta oleks töövõimetu ega välja toonud asjaolusid, et laste ülalpidamiskohustuse täitmisel kahjustuks kostja enese tavaline ülalpidamine. Kohus peab vajalikuks m.h selgitada ka, et vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel (vt selles osas ka Riigikohtu lahend nr 3-2-1-118-12). Tsiviilasjas nr 3-2-1-21-15 on Riigikohus selgitanud, et vanema osa arvestamisel lapsele elatise andmisel tuleb mh hinnata selle vanema võimalusi sissetulekut saada, mitte aga vähendada tema osa selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et see on liiga väike. Tsiviilasjas nr 3-2-1-19-07 märkis Riigikohus, et vanem on kohustatud lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks tegema kõik endast oleneva ning vajadusel müüma ka temale kuuluvaid esemeid ülalpidamiskohustuse täitmiseks vajalike vahendite saamiseks, kuid ka siinjuures tuleb säilitada kohustatud vanemale minimaalne toimetulek ja minimaalselt vajalik elustandard. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et võimalik väike sissetulek ei ole käesoleval juhul aluseks elatise suuruse vähendamisel. 9.2 Teiste laste olemasolu annab alust elatise vähendamiseks alla seaduses sätestatud alammäära üksnes juhul, kui elatise väljamõistmine alammääras tooks kaasa laste ebavõrdse olukorra. Kohus on kostjale 08.05.2018 selgitanud, et vanemal, kes tugineb laste
ebavõrdsele olukorrale, tuleb esile tuua, millised on kohustatud vanema iga lapse vajadused ja võimalused neid vajadusi rahuldada, sh milliste vahendite arvel neid vajadusi rahuldatakse. Sealjuures tuleb arvestada ka teise vanema panust laste ülalpidamisse (vt ka Riigikohtu lahend nr 3-2-1-17-16, p 11 ja 12). Käesoleval juhul nähtub tsiviilasja materjalidest, et kostjal on veel üks alaealine laps (kd I lk 145, kd II lk 15). Kostja ei ole esitanud kohtule aga tõendeid, et miinimumelatise väljamõistmisel satuks tema teine laps ebavõrdsesse olukorda. Juhul, kui kostjal ei ole piisavat sissetulekut, on ta kohustatud leidma töö, millisega oleks kindlustatud mõlema lapse vajadused võrdselt. 9.3 Kohus on seisukohal, et kostja ei ole välja toonud ega esitanud tõendeid mõjuvast põhjusest, mis takistaksid temapoolset ülalpidamiskohustuse täitmist seadusega sätestatud miinimummäära ulatuses ning käesoleval juhul ei esine asjas erandlikke asjaolusid, mis annaksid aluse elatise vähendamiseks alla miinimummäära. Samuti ei ole käesoleval juhul välja toodud asjaolusid ega tõendeid, mis annaksid aluse kõrvale kalduda elatise tasumise proportsioonist (kohus arvestab siinkohal ka hageja seadusliku esindaja konto väljavõttega, kd I lk 82-111).
/allkirjastatud digitaalselt/ Liisi Vernik kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.