Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtunik
Raivo Einula
Otsuse kuupäev
22. november 2018
Tsiviilasja number
2-18-3820
Tsiviilasi
I S vs K S abielulahutuse nõudes
Menetlusosalised, esindajad
Hageja: I S (sündinud xxx, Eesti Vabariigi isikukood xxx, elukoht xxx) Hageja lepinguline esindaja: Julia Kotta (Stabimer Õigusbüroo OÜ, e-post: [email protected] ) Kostja: K S (sündinud xxx, Eesti Vabariigi isikukood xxx, elukoht xxx )
Menetluse liik
ärakuulamised 16.05.2018 ja 27.09.2018
Asjaolud ja menetluse käik
2-18-3820
I S esitas 12.03.2018 Harju Maakohtule hagi K S vastu abielu lahutamiseks. Hageja ja kostja on abiellunud 20.06.2012 Eesti Vabariigis Tallinna Perekonnaseisuametis ning abiellumist tõendab samal päeval koostatud abielukanne nr xxx. Pooled elavad lahus vähemalt alates 2017 septembrist ja käesoleval ajal eri riikides, seega ei ole abielu võimalik lahutada perekonnaseisuametis. Kohus võttis hagi menetlusse 05.04.2018. Kohus määras lähtudes TsMS § 346 lg 2 kuulata pooled ära. Hageja kuulati ära kohtuistungil Harju Maakohtus 16.05.2018. Hageja kinnitas, et jääb hagiavalduse juurde, ei soovi leppida ja palub abielu lahutada. Poolte viimane ühine elukoht oli T , E . Poolte abielusuhted on lõppenud 2017 septembris ja pooled ei ela sellest ajast abikaasadena koos. Kohus esitas 29.06.2018 taotluse Poola Vabariigi pädevale kohtule kuulata kostja ära EL Nõukogu määruses 1206/2001 liikmesriikide kohtute vahelise koostöö kohta tõendite kogumisel tsiviil- ja kaubandusasjades sätestatud korras teise riigi kohtu abil. Kostja kuulati ära 27.09.2018 Poola Vabariigi pädeva kohtu (Lomzy rajoonikohtu) poolt. Kostja kinnitas, et on nõus abielu lahutamisega. Poolte viimane ühine elukoht oli T , E ja pooled ei ela koos alates 2016.a, abielusuhted lõppesid 2013.a. Kostja ei soovi leppida. Kohtu põhjendused Perekonnaseaduse (PKS) § 63 kohaselt abielu lõpeb, kui abielu lahutatakse. PKS § 65 lg 2 kohaselt, abielu lahutatakse kohtus, kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise või lahutusega seotud asjaolude üle või kui perekonnaseisuasutus ei ole pädev abielu lahutama. PKS § 66 p 2 kohaselt lõpeb abielu kohtus abielu lahutamise korral päeval, millal kohtuotsus jõustub. PKS § 67 lg 1 sätestab, et kohus võib abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. PKS § 67 lg 2 kohaselt, abielusuhete lõppemist eeldatakse, kui abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 346 lg 2 kohaselt, abieluasjas kohustab maakohus pooli isiklikult kohtusse ilmuma ja peab nad ära kuulama, välja arvatud juhul, kui poolel on kohtusse ilmumata jäämiseks mõjuv põhjus. Hageja elukoht on Eestis ja ta on Eesti Vabariigi kodanik. Kostja on Poola Vabariigi kodanik ja elab P . Kohtualluvust ja kohtuotsuste tunnustamist kohtuasjades, mis on seotud abieluasjade ja vanemliku vastutusega, reguleerib nõukogu määruse (EÜ) nr 2201/2003, mis käsitleb kohtualluvust ning kohtuotsuste tunnustamist ja täitmist kohtuasjades, mis on seotud abieluasjade ja vanemliku vastutusega, ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1347/2000, artikkel 3. Nimetatud määruse artikli 3 lg 1 punkt a sätestab, et abielulahutuse, lahuselu ja abielu kehtetuks tunnistamisega seotud asjad on selle liikmesriigi kohtu alluvuses, kelle territooriumil oli abikaasade viimane alaline elukoht, kui üks neist veel elab seal, või on hageja alaline elukoht, kui ta on seal elanud vähemalt aasta vahetult enne taotluse esitamist. Kuna abikaasade viimane alaline elukoht oli Eesti Vabariigis ning Eestis on ka hageja alaline elukoht käesoleval ajal, siis saab hageja ja kostja abielu lahutada Eesti kohus. Kohus on asja lahendamisel kohaldanud kohtu asukohariigi (Eesti Vabariigi) õigust vastavalt Nõukogu määruse (EL) nr 1259/2010 artikli 8 punktile d, mille kohaselt, kui sama määruse artiklist 5 tulenev poolte valikuvõimalus jäetakse kasutamata, kohaldatakse abielulahutuse suhtes
2-18-3820 selle riigi õigust, kus kohtusse pöördutakse. Kohus on pooled isiklikult ära kuulanud. Hageja soovib abielu lahutada. Kostja on abielulahutusega nõus. Kohus leiab, et on võimalik lahendada asja sisuliselt, kuna hagi aluseks olevad asjaolud on kohtu arvates sellise otsuse tegemiseks piisavalt välja selgitatud. Lähtudes PKS § 67 lg 1 ja lg 2 saab kohus asuda käesolevat haginõuet menetledes seisukohale, et poolte abielusuhted on pöördumatult lõppenud ning pooltel ei ole mingit soovi või kavatsust neid taastada. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada ning poolte abielu tuleb lugeda lõppenuks, st abielu lahutada. Menetluskulud Vastavalt TsMS § 164 lg 1 kannab hagilises abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. TsMS § 148 lg 1 kohaselt, asja läbivaatamise kulud tasub kohtu määratud ulatuses ette menetlusosaline, kes esitas taotluse, millega kulud kaasnevad. Lähtudes eeltoodust jätab kohus menetlusdokumentide tõlkekulud hageja kanda ja muud poolte menetluskulud poolte endi kanda. Tulenevalt TsMS § 177 lg 1 p 2 määrab kohus tõlkekulud kindlaks pärast otsuse jõustumist eraldi määrusega. /allkirjastatud digitaalselt/
Raivo Einula kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.