Perekonnaõigus › Abielulahutus

Harju Maakohus

Kohtunik

Geete Lahi

Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number

20.11.2018, Tallinn, Tallinna kohtumaja kantselei

Tsiviilasi

K T hagi T T vastu abielu lahutamiseks

Tsiviilasja hind

3500 eurot

Menetlusosalised

Kohtuistungi toimumise aeg Resolutsioon

2-18-14501

Hageja K T (isikukood xxx, elukoht xxx, e-post: xxx), lepinguline esindaja advokaat Erki Siht (e-post: [email protected]) Kostja T T (isikukood xxx, elukoht xxx, e-post: xxx) 12.11.2018 Lahutada K T ja T Perekonnaseisuosakonnas abieluakti nr 82.

T

01.07.2001 Harjumaa registreeritud abielu,

Jätta poolte kantud menetluskulud poolte endi kanda. Tagastada K T ́le pool menetluses tasutud riigilõivust, s.o 50 eurot. Edasikaebamise kord

Pooled loobusid edasikaebeõigusest.

Hagi aluseks olevad asjaolud ja menetluse käik 27.09.2018 esitas K T (hageja) kohtule hagiavalduse T T (kostja) (koos nimetatuna pooled) vastu abielu lahutamiseks. Hagiavalduse kohaselt pooled abiellusid 01.07.2001. Pooltel on kooselu ja abielu jooksul sündinud kolm last. Seoses kostja truudusetusega lõpetas hageja 08.07.2017 abielulised suhted ja asus kostjast eraldi elama. Hageja on pärast lahkuminekut lugematu arv kordi pöördunud kostja poole palvega lahutada abielu kohtuväliselt, kuid kostja keeldub põhjendamatult abielu kohtuvälisest lahutamisest. Hageja tegi kohtule ettepaneku liita käesolev asi hagimenetluses oleva elatise hagiga tsiviilasjas 2-18-8650.

Harju Maakohus 04.10.2018 kohtumäärusega võttis hagi menetlusse. kohtumäärusega jättis kohus rahuldamata hageja taotluse hagide liitmiseks.

09.10.2018

Kostja kirjalikus vastuses hagile ei võtnud hagi õigeks. Hageja lahkus poolte ühisest kodust mitte kostja truudusetuse tõttu, vaid sellepärast, et asuda kokku elama oma armukesega, kellega neil oli see plaan juba ammu, olles poolte abielu ajal korduvalt kohtunud. Ka kostja on lugematu arv kordi soovinud hagejaga arutada abielulahutusega kaasnevat ja kokku leppida edaspidises, kuid hageja pole seda kordagi soovinud, väites et ta ei suuda kostjaga suhelda. Kostja on nõus hagejaga ära leppima ja hoolitsema selle eest, et ühised lapsed saaksid oma vanemate hoolt, armastust ja tuge igapäevaselt. Kostja arvates on võimalik asi lahendada kompromissiga. Hageja kirjaliku arvamuse kohaselt kostja etteheited hagejale ei vasta mitte üheski punktis tõele. Kostja soov leppida ei ole tõsiseltvõetav, kuna pooled elavad juba ca 1 aasta ja 4 kuud lahus ning nii hagejal kui ka kostjal on uus suhe ja uus elu. Ka hageja on valmis tsiviilasja kompromissiga lahendama selliselt, et abielu lahutatakse kompromissimäärusega ning hageja tasub poole hageja tasutud riigilõivust. Kohtuistungil selgitas kohus perekonnaseaduse sätteid (tl 30). Hageja palus abielu lahutada, abielusuhteid taastada ja leppida ei soovi. Pooled elavad lahus aasta ja viis kuud. Kostja oli abielu lahutamisega nõus, abielusuhteid taastada ja leppida ei soovi. Kostja sõnul hageja väidab, et pooled elavad lahus aasta ja viis kuud. Pooled loobusid edasikaebeõigusest. Hageja taotles poole riigilõivu tagastamist. Kohtuotsuse põhjendused Perekonnaseaduse (PKS) § 65 lg 1 kohaselt võib abielu lahutada kohtuotsusega ühe abikaasa hagi alusel teise abikaasa vastu. PKS § 67 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Tõendamist on leidnud, et poolte abielulised suhted on lõppenud ja pooled soovivad abielu lahutada. Kuna pooled on lahutusega nõus, saab sellest teha järelduse, et pooled kooselu ei taasta ning nende abielusuhted on lõppenud ning nende abielu kuulub lahutamisele. Menetluskulude jaotamine Juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 164 lg 1 sätestatust, mille kohaselt kannab kumbki pool hagilises abieluasjas oma menetluskulud ise, jäävad poolte kantud menetluskulud nende endi kanda. Kuna kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda, siis kohus menetluskulusid rahaliselt kindlaks ei määra. Lähtudes TsMS § 150 lg 2 punktist 3 tagastab kohus K Tle pool menetluses tasutud riigilõivust, s.o 50 eurot.