N J hagi S J vastu ühisvara jagamiseks. S J vastuhagi N J vastu ühisvara jagamiseks.
Tsiviilasja hind
7 000 eurot (hagi hind 3 500 eurot ja vastuhagi hind 3 500 eurot)
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja N J (isikukood xxx), lepinguline esindaja A B
Viimase kohtuistungi aeg
18.09.2018
Kostja S J (isikukood xxx), lepinguline esindaja R M
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada N J hagi ühisvara jagamiseks osaliselt.
2.Rahuldada S J vastuhagi ühisvara jagamiseks osaliselt.
3.Lõpetada N J ja S J ühisomand kinnisasjale asukohaga xxx (registriosa nr xxx) ning jätta kinnisasi N J ainuomandisse.
4.Kohustada S J andma nõusolek (kinnistusraamatuseaduse § 341 lg 1 tähenduses) ühisomandis oleva kinnistu registriosa numbriga xxx jagamiseks selliselt, et kinnistu jääb N J ainuomandisse.
Kohustada S J andma nõusolek (kinnistusraamatuseaduse § 341 lg 1 tähenduses) kinnistu registriosa numbriga xxx teise jao omanikukande, mille kohaselt N J ja S J on kinnistu ühisomanikud, kustutamiseks ja uue kande tegemiseks, millega kantakse kinnistu omanikuna kinnistusraamatusse N J.
6.Jagada N J ja S J ühisvaraks olev N J, S J ja N B AB Eesti filiaali vahel 23.05.2014 sõlmitud laenuleping xxx selliselt, et jätta laenulepingust tulenevad kohustused 59 577,15 eurot N J kanda. Tuvastada S J nõusolek laenulepingu nr xxx ümber vormistamiseks N J nimele.
7.Tuvastada, et N J ja S J pangakontodel 26.10.2016 seisuga olnud raha kokku 265 eurot oli poolte ühisvara. Jagada N J ja S J pangakontol olnud raha võrdsetes osades selliselt, et hagejale jääb 132,50 eurot ja kostjale 132,50 eurot.
8.Välja mõista N J S J kasuks hüvitis enamsaadud ühisvara eest summas 4818,99 eurot.
9.Mõista S J välja N J kasuks riigilõiv 150 eurot. Jätta ülejäänud menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavalduse asjaolud ja vastuväited
1.N J (hageja) esitas 22.02.2017 hagiavalduse S J (kostja) vastu ühisvara jagamiseks. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled abielu 26.07.2008 ja lahutasid abielu 26.10.2016. Abielu kestel on pooled omandanud järgmise ühisvarasse kuuluva vara: korteriomand asukohaga xxx. Korteriomandile on seatud hüpoteek N B AB Eesti filiaali kasuks summas 86 346 eurot. Korteri turuväärtus on 01.12.2016 eksperthinnangu järgi 69 000 eurot. Korteriomandi soetamiseks võtsid pooled laenu. Selleks sõlmisid pooled 23.05.2014 laenulepingu N B AB Eesti filiaaliga, lepingu nr xxx. 01.02.2017 seisuga oli laenujääk 62 489,41 eurot. Hageja palub jagada ühisvara selliselt, et korteriomand väärtusega 69 000 eurot ning laenulepingust tulenev kohustus jääb hageja ainuomandisse ning hageja hüvitab kostjale omandi kaotuse eest hüvitise 3255,29 eurot. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Hageja märgib, et korteriomand oli perekonna eluase kuni poolte lahutuseni. Poolte alaealine laps (praegu xx-aastane) jäi elama hagejaga. Ema ja laps olid sunnitud üürima endale uue eluaseme. Laps käib koolis, mis asub endise elukoha lähedal, seal elavad ka lapse sõbrad ning seal lähedal on ka lapse treeningud. Lapsele tekitas uude elukohta kolimine suurt stressi. Laps oli harjunud elama oma kodus. Samuti nagu hageja oli selleks sunnitud, saab ka kostja korteri hagejale jätmise korral üürida endale uue eluaseme või, kasutades hüvitist sissemaksuks, uue korteri osta. Hageja hinnangul ei ole kostja ka suuteline kandma korteriga seonduvaid kulutusi (laenusumma, kommunaalarved) üksinda. Kui korteriomand jääb hagejale, suudab hageja kanda korteriga seonduvaid kohustusi. Pank on andnud nõusoleku vormistada laenuleping ümber selliselt, et laenujääk jääb hageja kanda. 16.02.2018 seisuga oli kostjal elatisevõlgnevus üle 770 euro poolte ühise lapse ees 16.11.2017 otsuse alusel tsiviilasjas nr xxx. Selles asjas väitis kostja, et tal on halb majanduslik seis ning ta ei saa lapsele elatist maksta. Seega ei ole kostja võimeline ka hagejale omandi kaotuse eest hüvitist maksma.
2.Kostja vaidleb hagile vastu.
Kostja ei ole nõus hagi rahuldamisega ning leiab, et korteriomandi hagejale jätmine ei ole õiglane. Hageja ei proovinud enne kohtusse pöördumist lahendada vaidlusküsimust poolte vaheliste läbirääkimistega. Seega tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. Hageja kolimine uude elukohta oli hageja enda otsus ning kostja ei ole takistanud hagejal ning lapsel ühises elukohas elamist. Ka ei ole hagis toodud kogu ühisvara koosseisu. Korteriomandi väärtus on suurem, kui eksperthinnangus kirjas. Kostja esitatud hindamisakti järgi on korteri väärtus 72 000 eurot. Laenukohustuse jagamisel tuleb lähtuda jagamise päeva seisust, laenujääk väheneb ajas. Kostja pakkus kompromissina, et korteriomand ja muu ühisvara ning laenukohustus jääb hageja omandisse ning hageja tasub kostjale hüvitise. 14.02.2018 leidis kostja, et soovib ikkagi ise elada edasi vaidlusaluses korteris. Asja edasine menetlus
3.Harju Maakohus rahuldas 19.02.2018 otsusega hagi ja vastuhagi osaliselt. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 17.04.2018 otsusega 19.02.2018 otsuse ning saatis asja uueks menetlemiseks Harju Maakohtule. Harju Maakohus andis 28.06.2018 menetlusosalistele tähtajad uute seisukohtade ja täiendavate tõendite esitamiseks, samuti tähtaja vastuhagi esitamiseks. Vastuhagi asjaolud ja vastuväited
4.Kostja esitas 11.07.2018 vastuhagi ühisvara jagamiseks. Vastuhagi kohaselt elab kostja pikemat aega pooltele kuuluvas korteris ning hageja koos lapsega elab pikemat aega mujal. Kostja on tasunud igakuiselt nii korteriga seonduvaid laenumakseid kui ka kommunaalmakseid. Pooled vastutavad solidaarselt panga ees laenukohustuse täitmise eest. Hagejal puuduvad kohesed vahendid kostjale hüvitise tasumiseks. Hageja ei ole pärast korterist lahkumist tundnud kordagi huvi korteri kasutamise vastu ega osalenud selle hooldamisel. Kostja on ainuisikuliselt tegelenud korteri hooldamise ja säilitamisega ning kandnud vastavad kulud. Kuna hageja pole korterit kasutanud, ei ole tal ilmselt ka emotsionaalset sidet kinnistuga. Kinnistul on kostja jaoks eriline väärtus, s.o mälestused ja tunded seoses lapse ja tema kasvatamisega. Kostja soovib kaasomandi lõpetamist selliselt, et korteriomand jääb kostja omandisse ning kostja kohustub hagejale tasuma hüvitise 4518,12 eurot. Alternatiivselt taotleb kostja müüa korteriomand avalikul enampakkumisel, tasuda korteri müügist pangalaen ning jagada üle jääv raha poolte vahel võrdsetes osades. Sel viisil selgub korteriomandi turuväärtus ja panga nõue saab rahuldatud võimalikult suures ulatuses. Ka enampakkumisel on võimalik müüa vara omavahel kohtutäituri kontrolli all või notaris. Kostja taotleb ka jagada poolte ühisvara selliselt, et hageja pangakontol olev raha jagatakse võrdselt poolte vahel ning kostja pangakontol olev raha samuti võrdselt poolte vahel. Kostja taotleb ka tasaarvestada kostja nõuded (kommunaalmaksete ja pangalaenu tagasimaksete osas) hageja hüvitise nõudega. Ajavahemikul 01.01.2017-02.07.2018 tasus kostja ainuisikuliselt laenumakseid kogusummas 2483,47 eurot, millest 50% pidanuks tasuma hageja. Seega on kostjal nõudeõigus hageja vastu summas 1241,74 eurot. Kostja on ainuisikuliselt tasunud ka kommunaalmakseid, selle arvelt on hageja säästnud 1502 eurot ning kostja nõue hageja vastu on seega 751 eurot. Kostja arvestab vastuhagi esitamisel kinnistu väärtuseks 69 000 eurot.
5.Hageja vaidleb vastuhagile vastu.
Vastuhagi on tõendamata. Kui kostja soovib raha jagamist arvelduskontol ja taotleb hagejalt kontoseisu esitamist, siis tuleb kostjal esitada ka enda konto seis vastaval kuupäeval. Hageja kontol oli abielu lahutamise (26.10.2016) seisuga 240,07 eurot, väärtpaberid hagejal puuduvad. Ka ei ole taotletud vastuhagis laenukohustuse jagamist. Laenukohustuse jagamata jätmist ei pea hageja õiglaseks. Kostja ei ole tõendanud, et pank on nõus laenukohustuse kostja nimele ümber vormistama. Elatise vaidluses kinnitas kostja, et tema majanduslik seis on halb. Tõele ei vasta, et kostja on tegelenud korteri hooldamise ja säilitamisega. Kostja ei ole teinud mingeid kulutusi korteri remondile ning selle seisukord ei ole paranenud peale hageja väljakolimist. Isa külastav laps on hagejale kinnitanud, et korter vajab tihti koristamist. Hagejale teadaolevalt üüris kostja ühe toa välja võõrale noormehele ning korteris toimuvad sagedasti ka naabrite rahu häirivad pidustused. Kui pooled lahutasid, keeldus kostja mujale kolimast. Kuna pooled ei saanud enam koos elada, pidi hageja koos lapsega lahkuma. Hagejal on korteri üürimisega tekkinud igakuised kulutused, üür 350 eurot kuus ja kommunaalkulud 70-100 eurot kuus. Kostja väited emotsionaalse seose kohta tulenevalt ühistest mälestustest lapse kasvatamisest ei ole veenvad, kuivõrd isa ei ole lapsega kohtunud mitu kuud. Samas oli korter lapse pikaajaliseks elukohaks ning laps soovib sinna tagasi kolida. Hageja ei ole nõus ka ühisvara jagamisega alternatiivselt toodud viisil. Vastusena kostja tasaarvestusele leiab hageja, et on tasunud ajavahemikul 01.01.2017-02.07.2018 vaidlusaluse korteriga seonduvaid kommunaalkulusid kokku 1147,93 eurot, seega enam kui poole arvete kogusummast (1795,52 eurot). Hageja on tasunud korteriga seonduvad kulud täies ulatuses ka novembri ja detsembri 2016 eest. Samal ajavahemikul on hageja tasunud laenumakseid kokku 400,12 eurot. Hageja panustas kostjast väiksemas osas laenumaksete tasumisele seetõttu, et pidi samal ajal tasuma ka enda üüri ja kommunaalkulude eest, samuti tasuma kostja elukoha kommunaalkulusid. Seega ei pea hageja kostjale mingeid kulutusi hüvitama.
6.18.09.2018 toimunud eelistungil selgitas kostja esindaja, et kostja ei ole küsinud krediidivõimekuse hindamist, kuid kostja on kinnitud, et leiab vajalikud vahendid. Hageja kinnitas, et on võimeline hüvitise ühekorraga välja maksma ega taotle hüvitise tasumise täitmise ajatamist. Pooled nõustusid, et kinnisvara väärtuseks tuleb jagamise korral arvestada 69 000 eurot. Hageja kohustus esitama kohtule pangalaenu tasumise maksegraafiku ning kostja kohustus esitama laenumaksete ning kommunaalteenuste tasumise väljavõtted, samuti panga väljavõtte jäägiga 26.10.2016 seisuga. Hageja kinnitas, et kostjal ei ole eelistungi seisuga elatise võlgnevust ning kostja kinnitas, et käib tööl. Kostja täpsustas, et vastuhagi punktis 3.12 esitatud taotlust tuleb käsitleda menetlusliku tasaarvestuse avaldusena juhuks, kui kohus hagi rahuldab ja määrab hüvitise. Kostja täpsustas ka vastuhagi ning lisas nõude jätta panga ees laenulepingust nr xxx tulenev kohustus kostja kanda.
7.Hageja täiendas 11.10.2018 oma hagi nõuet selliselt, et palus tuvastada kostja kohustus anda nõusolek laenulepingu ümbervormistamiseks hageja nimele. Vastavalt panga selgitustele on nõusolek vajalik selleks, et hagi rahuldamise korral oleks kohtuotsus täidetav ka pangas. Laenukohutuse pooled on praegu nii hageja kui kostja ning kostja nõusolekuta ei saa laenukohustust ainult hageja nimele ümber vormistada. Hageja kinnitas ka, et 19.09.2018 seisuga on laenujääk 59 719,98 eurot ning ajavahemikus 01.07.2018-10.10.2018 on hageja tasunud laenumakseid summas 139,58 eurot ning vaidlusaluse korteriomandiga seonduvaid kommunaalmakseid kokku 140 eurot (arved kokku 255,46 eurot). Samas ei ole kostja tasunud septembris 2018 ei lapsele elatist, laenukohustust ega kommunaalarvet. Kohtu põhjendused
8.Kohus, hinnanud tsiviilasjas esitatud tõendeid kogumis leiab, et hagi ja vastuhagi tuleb rahuldada osaliselt.
9.Eseme kuulumine ühisvara hulka määratakse kindlaks eseme omandamise ajal kehtinud seaduse kohaselt. Ühisvara jagamisele kohaldatakse kehtiv perekonnaseadus. Ühisvara mõiste sätestab perekonnaseaduse (PKS) § 25, mis näeb ette, et varaühisuse puhul lähevad abikaasade ühisomandisse varaühisuse kestel omandatud esemed ning abikaasade muud varalised õigused. PKS § 37 lg 1 esimene lause sätestab, et varaühisuse lõppedes jagavad abikaasad ühisvara omavahel. Sama sätte lg 11 kohaselt määratakse kindlaks ühisvara koosseis varasuhte lõppemise seisuga. PKS § 35 p 3 näeb ette, et varaühisuse varasuhe lõpeb, kui abielu lahutatakse. PKS § 37 lg 3 alusel jagatakse ühisvara abikaasade vahel kaasomandi lõpetamise sätete kohaselt võrdsetes osades, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 77 lg 2 sätestab, et kui kaasomanikud ei saavuta kokkulepet kaasomandis oleva asja jagamise viisi suhtes, otsustab kohus hageja nõudel kas jagada asi kaasomanike vahel reaalosades, anda asi ühele või mitmele kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja nende osad rahas, või müüa asi avalikul või kaasomanikevahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele.
10.Kohus on tuvastanud, et pooled sõlmisid abielu 26.07.2008 ja lahutasid abielu 26.10.2016 (I kd, lk 4 ja 4 pöördel). Ühisvara koosseis määratakse kindlaks varaühisuse varasuhte lõppemise seisuga, mis lõppes PKS § 37 lg 11 ja PKS § 35 p 3 alusel abielu lahutamisega 26.10.2016. Pooled ei vaidle järgmiste asjas tähtsust omavate asjaolude üle: - ühisvarasse kuulub kinnisasi asukohaga xxx (I kd, lk 5) väärtusega 69 000 eurot, poolte ja N B AB Eesti filiaali vahel 23.05.2014 sõlmitud laenuleping nr xxx (hageja on läbivalt märkinud laenulepingu numbriks 092203063322, esitatud tõendite pinnalt leiab kohus, et tegemist on kirjaveaga) (II kd, lk 3 – 14); - Poolte arvelduskontodel abielu lahutamise seisuga olev raha oli poolte ühisvara. Pooled vaidlevad järgmiste asjaolude üle: - kellele jääb ühisvara jagamise tulemusel vaidlusalune korteriomand ning laenu tasumise kohustus; - ühisvara jagamisel väljamõistetava hüvitise suurus.
11.Pooled vaidlevad selle üle, kellele jääb ühisvara jagamisel kinnisasi. Otsustamaks, kellele ühisomanikest jätta nendele kuuluv ese, on kohtul lai kaalutlusõigus. Kohus peab ühisomandi lõpetamisel kaaluma poolte huve, lähtudes õiglusest. Hageja on kogu menetluse kestel toonud välja, et poolte alaealisel lapsel on korteriga kui tema varasema elukohaga hingeline side. Hingeline side on ka hagejal. Korter asub poolte ühise lapse kooli lähedal, seal lähedal elavad ka lapse sõbrad ning toimuvad lapse treeningud. Kostja pakkus algselt kinnistu võõrandamist, kuna leidis, et ei saa oodata korteri hagejale jätmisel hüvitise saamist pika aja vältel. Kostja on ka välja toonud, et tema on korterit hooldanud ja säilitanud, samas kui hagejal on vastav huvi puudunud. Kui kostja jääks kinnisasjast ilma, ei oleks tal elukohta. Kostja on rõhutanud ka, et korterist välja kolimine oli hageja enda valik lahutuse järgselt. Hageja on toonud välja ka selle, et erinevalt kostjast on hagejal võimalik tasuda korteriga seonduvaid laenumakseid ning kommunaalmakseid. Kostja on jäänud kommunaalteenuste eest maksmisega korduvalt viivitusse ning on seda ka praegu. Samuti on hagejal praeguseks olemas vahendid kostjale hüvitise maksmiseks. Hageja esitatud tõendite kohaselt (II kd, tl 57-58) õpib laps L G asukohaga xxx ning käib trennis xxx. Korter asukohaga xxx jääb Google Maps kaardirakenduse (kättesaadav veebilehel
https://www.google.com/maps ) järgi koolist ja treeningpaigast vastavalt 0,85km ja 1,0km kaugusele. Kostja on menetluse alguses soovinud pigem korteri müüki ega ole varasemalt kinnitanud emotsionaalset seotust korteriga. Kohtu hinnangul on kokkuvõtlikult emotsionaalsest plaanist lähtudes alust eelistada hagejaga koos elava lapse huve.
12.Kohtu hinnangul on vajalik tuvastada ka korteri ühe poole omandisse jätmisel kõne alla tulevad majanduslikud aspektid. Kohtu hinnangul ei ole usutavad kostja väited piisava krediidivõimekuse kohta. Vaidlus puudub selles, et kuivõrd korterit kasutab kostja, on hageja üürinud endale ja lapsele eraldi korteri. Kohus leiab, et kostja ei ole õigustatud eeldama, et kuivõrd korter, milles kostja elab, kuulub ka hagejale, kannab hageja ka poole korteriomandiga seotud kommunaalmaksetest. Tõenditest nähtuvalt (I kd, II kd, tl 68-70 pöördel) on vaidlusaluse korteriga seotud kommunaalmaksetest tasunud hageja enam, kui poole, samas ei ole kostja tasunud ka mitte 50% kogu arvetest ning korteriühistu ees on tekkinud võlgnevus, 06.09.2018 seisuga oli tasumata sissenõutavaks muutunud võlgnevus 181,02 eurot (II kd, tl 70). On õiglane, kui selle ühisomaniku, kellele jääb ühisvara jagamisel kinnistu, kanda jääb ka laenukohustus. Kostja on kinnitanud endal vajalike vahendite olemasolu laenukohustuse täitmiseks. Tõendeid, millest peaks nähtuma piisavate vahendite olemasolu, kohtule esitatud ei ole. Kui võrrelda kostja esitatud kontoväljavõtet (II kd, tl 74-110) laenu tasumise maksegraafikuga (II kd, te 58 pöördel-62 pöördel), siis selgub, et kostja on korduvalt olnud viivituses laenu osamaksete tasumisega ega ole olnud suuteline tasuma laenu ilma hageja panuseta. Hageja apellatsioonimenetluses esitatud kinnituse kohaselt (I kd, tl 143) on hageja sissetulek keskmiselt 947,65 eurot kuus (töötasu väljavõte, I kd, tl 145), millele lisandub lapsetoetus 55 eurot ning kostja poolt makstav elatis. Hageja on esitanud ka tõendi (II kd, tl 63), mille kohaselt on ta suuteline tasuma kostjale väljamõistetava hüvitise ühekorraga. Ka nähtub esitatud kontoväljavõttest, et kostja igakuine töötasu ei ületa 400 eurot. Arvestades, et kostjal lasub ka igakuine elatise tasumise kohustus (I kd, tl 124-130) summas 220 eurot, pangaväljavõttest ei nähtu vara olemasolu, mille arvelt kohustust täita (kontojääk 12.10.2018 seisuga 128,28 eurot, II kd, tl 110) ning vastava vara puudumist on kinnitanud kostja ka elatise menetluses (I kd, tl 124-130), siis ei ole kohus veendunud, et krediidiasutus on nõus laenukohustuse kostja nimele vormistama. Vastavat kinnitust ei ole kostja kohtule ka esitanud. Hageja on esitanud kinnitused krediidiasutustelt (I kd, tl 24; II kd, 65-66), mis viitavad sellele, et krediidiasutud on nõus laenukohustuse ümber vormistama hageja nimele. Kohus märgib, et kui korter jääks kostjale ning pank ei oleks nõus laenukohustust ümber vormistama, ei oleks hagejal suure tõenäosusega laenukohustuse tõttu võimalik ka endale ja lapsele uut eluaset laenuga soetada.
13.Arvestades nii emotsionaalseid kui ka majanduslikke aspekte jätab kohus kinnistu hageja ainuomandisse. Hagejalt tuleb PKS § 37 lg 3 ja AÕS § 77 lg 2 alusel välja mõista hüvitis kostja kasuks kinnistu omandiõiguse kaotamise eest kinnistu poole väärtuse ulatuses ehk 34 500 eurot (69 000 eurot : 2).
14.Kinnistusraamatust nähtuvalt kuulub kinnisasi xxx poolte ühisomandisse (I kd, lk 5). Hageja palub asendada kostja nõusolek kinnistusraamatu kande muutmiseks ja kinnistusraamatusse hageja ainuomanikuna sissekandmiseks. Kinnistusraamatuseaduse (KRS) § 34 lg 1 sätestab, et kande tegemiseks, muutmiseks või kustutamiseks on nõutav selle isiku nõusolek, kelle kinnistusregistriossa kantud õigust kanne kahjustaks (puudutatud isik), kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Sama sätte lg 5 kohaselt võib puudutatud isiku nõusolekut asendada jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend, millega on tuvastatud nõusoleku andmise kohustus. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg 5 näeb ette, et kui isik on kohustatud tegema kindla sisuga tahteavalduse, asendab tahteavaldust jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend, millega isikut kohustatakse sellist tahteavaldust andma.
Kuivõrd kohus jätab kinnistu hageja ainuomandisse, kohustab kohus kostjat TsÜS 68 lg 5 alusel andma nõusoleku kinnistu omanikukande osas uue kande tegemiseks, milles märgitakse, et hageja on eelviidatud kinnistu ainuomanik. Lisaks hageja nõusolekule kinnistusraamatu kande muutmiseks, on kostja kinnistu ainuomandi tekkimise eelduseks hageja nõusoleku asendamine asjaõiguslepingu sõlmimiseks, millega pooled lepivad kokku, et hageja osa kinnistu omandist läheb kostja ainuomandisse. Hageja sooviks on see, et ta kantaks kinnistu ainuomanikuna kinnistusraamatusse, ning ta palus asendada kostja nõusolek selle eesmärgi saavutamiseks. Kohus kohustab kostjat andma nõusoleku ühisomandis oleva kinnistu jagamiseks selliselt, et kinnistu jääb hageja ainuomandisse.
15.Poolte ühisvarasse kuulub ka hageja, kostja ning N B AB Eesti filiaali vahel 23.05.2014 sõlmitud laenuleping nr xxx lisadega. Laenulepingu alusel väljastas krediidiasutus pooltele laenu xxx kinnistu omandamiseks. Seega on laenuleping seotud vaidlusaluse kinnistuga. Kohus leiab, et laenulepingust tulenevad kohustused tuleb jätta hageja kanda, sest kinnistu jääb tema ainuomandisse.
16.Hageja poolt esitatud tõendist (II kd, lk 59) nähtub, et kohtuotsuse tegemise seisuga moodustab laenulepingu jääk 59 577,15 eurot (s.o enne 15.11.2018 makset). Seega hageja kanda tuleb jätta laenulepingujärgsed kohustused 59 577,15 eurot. Kuivõrd kohustused jäävad täies ulatuses hageja kanda ja kostja vabaneb kohustuste kandmisest nende jäägi poole ulatuses, tuleb mõista kostjalt hageja kasuks välja hüvitis PKS § 37 lg 3 ja AÕS § 77 lg 2 alusel summas 29 788,58 eurot (59 577,15 eurot : 2).
17.Kostja on vastuhagis taotlenud jagada ühisvarana ka poolte arvelduskontol olev raha 26.10.2018 seisuga. Hageja ei ole nõudele sisulisi vastuväiteid esitanud. Hageja kontol oli 26.10.2018 seisuga 240,07 eurot (I kd, tl 186) ning kostja kontol 24,93 eurot (II kd, tl 42). Vaidlus puudub selles, et poolte kontodel lahutamise aja seisuga (26.10.2016) olev raha, kokku 265 eurot, oli poolte ühisvara. Kohus leiab, et nimetatud ühisvara tuleb jagada võrdselt, s.o kummalegi jääb ühisvara jagamise tulemusel ((24,93+240,07) / 2) 132,50 eurot. Jagamise tulemusena tekib kostjal hageja vastu nõue (132,50-24,93) 107,57 euro ulatuses.
18.Järgnevalt käsitleb kohus poolte vastastikuseid rahalisi nõudeid teineteise vastu seoses ühisvara jagamisega. Kostjal on õigus nõuda hagejalt hüvitist 34 500 eurot (hüvitis kinnisasja omandiõiguse kaotamise eest) ja 107,57 eurot (raha arvelduskontol). Hagejal on õigus nõuda kostjalt hüvitist 29 788,58 eurot (hüvitis seoses hagejale jäänud laenukohustusega). Kohus tasaarvestab poolte vastastikused nõuded ja mõistab hagejalt kostja kasuks välja hüvitise enamsaadud ühisvara eest 4818,99 eurot (34 500 eurot + 107,57 – 29 788,58 eurot).
19.Seonduvalt vastuhagis esitatud tasaarvestusavaldusega märgib kohus järgmist. Kostja ei ole viidanud vastuhagis sellele, et on kasutanud oma lahusvara ühisvara arvel ega ole nõudnud nende kulutuste hüvitamist ühisvara arvelt. Kostja on kohtuistungil täpsustanud, et tegemist on vaid menetlusliku tasaarvestusavaldusega vastuhagi rahuldamise puhuks. Kuna kohus ei rahuldanud vastuhagi nõuet jätta kostjale kinnistu ja laenukohustus, ei anna kohus ka hinnangut tasaarvestusavalduse põhjendatusele. Kohus märgib siiski, et nõuded, mida kostja on menetluslikus tasaarvestuses soovinud tasaarvestada, ei ole suures ulatuses ka põhjendatud. Nimelt on viidanud kostja sellele, et tema on tasunud ainuisikuliselt nii laenu- kui ka kommunaalteenuste makseid. Kostja esitatud pangaväljavõttest (II kd, tl 74-110), hageja pangaväljavõttest (II kd, tl ), laenu tasumise graafikust (II kd, tl 58 pöördel-62 pöördel), KÜ xxx arvetest (I kd, tl 170 pöördel-180, tl 192 pöördel-193, II kd, tl 68-70) ning hageja maksete väljavõttest (I kd tl 187-192, II kd, tl 68 pöördel, 69 pöördel ja
70 pöördel) nähtub, et hageja on tasunud valdava osa kommunaalteenuste maksetest ning ka osa laenumaksetest. Arvestades, et hageja oli sunnitud samal ajal kandma ka endale ja lapsele üüritud korteri kulud ning kostja kasutas vaidlusalust korterit üksinda, ei oleks ilmselt hea usuga kooskõlas kohustada hagejat hüvitama lisaks laenumaksete osa tasumisele veel ka otseselt korteri kasutamisega seonduvaid kulusid, s.o kommunaalkulude osa ning juba tasutud kulud saaks tasaarvestada laenukohustusest tuleneva nõudega. Seega oleks kostja võimalik põhjendatud nõudeõigus hageja poolt tasumata laenu osamaksete osas ilmselt mitte kuigi suur summa. Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine
20.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 164 lg 1 sätestab, et hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Kohus võib jagada kulud erinevalt käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust, kui tegemist on abielu varavahekorral põhineva vaidlusega või kui kulude selline jaotus ei oleks õiglane, muu hulgas kui see kahjustaks ülemääraselt ühe abikaasa olulisi vajadusi (TsMS § 164 lg 2). Ühisvara jagamine on hagiline abieluasi. Kohus leiab, et õiglane on jätta poolte õigusabikulud poolte endi kanda ning kohustada kostjat tasuma hagejale 1⁄2 apellatsioonimenetluse riigilõivust, s.o 150 eurot. Selliselt on poolte tasutud riigilõivu jaotus võrdne. Ülejäänud menetluskulud jätab kohus poolte endi kanda. TsMS § 178 lg-st 1 nähtub, et menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.
/allkirjastatud digitaalselt/ Enely Sepp Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.