Perekonnaõigus › Abielulahutus

Hagi õigeksvõtul põhinev osaotsus

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Piret Randmaa

Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht

Kohtuotsus avaldatakse 14.11.2018.a. avaliku e-toimiku kaudu

Tsiviilasja number

2-18-6468

Kohtuasi

P. P.-M.`i hagi R. A. G. M.`i vastu abielu lahutamiseks ja ühisvara jagamiseks

Menetlusosalised

Hageja: P. P.-M. (isikukood xxxx, elukoht xxxx) Hageja lepinguline esindaja: advokaat Helen Hääl Kostja: R. A. G. M. (isikukood xxxx, elukoht xxxx)

Kohtuistungi toimumise aeg Resolutsioon

Kostja lepinguline esindaja: advokaat Klen Laus 06.11.2018.a. Lahutada P. P.-M.`i ja R. A. G. M.`i abielu, mis on registreeritud xxxx Tallinna Perekonnaseisuametis. Jätta poolte menetluskulud abielu lahutamise hagis poolte endi kanda.

Tsiviilasja hind

3500.- eurot

Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hagi aluseks olevad asjaolud, hageja nõue ja menetluse käik. 25.04.2018.a. kohtule esitatud hagiavalduses palus hageja lahutada tema ja kostja vahel sõlmitud abielu ja jagada poolte ühisvara. Kostja seisukoht esitatud hagi suhtes. Kohtu korraldaval istungil 06.11.2018.a. taotles kostja esindaja teha abielu lahutamise hagis osaotsus. Kostja saatis kohtule kirjaliku kinnituse, et ta soovib samuti poolte abielu lahutada ja palus nimetatud avaldust käsitleda TsMS § 346 lg 2 mõistes tema ärakuulamisena. Hageja seisukoht osaotsuse tegemise suhtes. Hageja esindaja kinnitas kohtu korraldaval istungil, et hagejal ei ole vastuväiteid osaotsuse tegemisele. Kohtuotsuse põhjendused. PkS § 67 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Kohtu hinnangul on poolte kinnitustega abielu lahutamise soovist tõendatud, et poolte abielusuhted on lõppenud ja nende taastamist pooled ei soovi. Nimetatust tulenevalt kuulub poolte abielu lahutamisele. Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine. Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind, TsMS § 123 sätestatust, mille kohaselt võetakse tsiviilasja hinna arvestamisel aluseks hagi esitamise aeg ning TsMS § 132 lg 1 sätestatust, mille kohaselt eeldatakse, et mittevaralise nõude puhul on hagihind 3500.- eurot. Tulenevalt eeltoodust ning sellest, et hageja esitas kohtusse hagi abielu lahutamiseks, mis on mittevaraline nõue, on käesoleva tsiviilasja hinnaks 3500.- eurot. Menetluskulude jaotamine. Juhindudes PkS § 164 lg 1 sätestatust, mille kohaselt kannab kumbki pool hagilises abieluasjas oma menetluskulud ise, jäävad poolte menetluskulud nende endi kanda. Tulenevalt nimetatust puudub kohtuotsuses vajadus menetluskulusid rahaliselt kindlaks määrata. /digitaalselt allkirjastatud/ Piret Randmaa kohtunik