Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Hagihind
02.novembril 2018.a, Tallinnas
Menetlusosalised esindajad
Menetluse liik
ja
2-17-11972 V T hagi A T vastu elatise nõudes 2 115 eurot
nende Hageja: V T (isikukood xxx, elukoht xxx) Hageja seaduslik esindaja N T (isikukood xxx, elukoht xxx; epost: xxx) Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Yulia Zaitseva (Aavik & Partnerid Advokaadibüroo, Liivalaia 45, 10145 Tallinn; e- post: [email protected]) Kostja: A T (isikukood xxx, elukoht xxx) Kirjalik menetlus
Resolutsioon
1.Rahuldada V T hagi A T vastu elatise nõudes.
2.Välja mõista A T’ilt V T (sünd. 30.10.2012.a) ülalpidamiseks igakuine elatis alates 10.08.2017.a Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära pooles ulatuses kuni V T täisealiseks saamiseni, s.o kuni 30.10.2030.a. Elatise summa muutub koos Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära muutumisega. 2017.a oli elatise alammäär 235 eurot kuus ja 2018.a on elatise alammäär 250 eurot kuus.
3.A T’il tuleb tasumisele kuuluv igakuine elatis tasuda iga kuu eest ette kuu 10.kuupäevaks N T arvelduskontole nr. xxx, märkides maksekorralduse selgitusse „elatis ning kuu mille eest elatist tasutakse“.
Jätta menetluskulud menetlusosaliste enda kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Hageja nõue ja põhjendused
1.V T esitas Harju Maakohtule 10.08.2017.a hagi A T vastu elatise nõudes. Kohtule esitatud hagiavalduse kohaselt ei täida kostja oma ülalpidamiskohustust. Algselt oli kostjaga suuline kokkulepe elatise tasumiseks, kuid kostja ei ole seda alati täitnud. Hageja palub kostjalt välja mõista elatise alates 10.08.2017.a poole Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärast. Kostja vastuväited ja põhjendused
2.Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja ei keeldu elatise tasumisest. Kostja oli ligikaudu pool aastat töötu. Alates 2018.a märtsikuust hakkab kostja elatist tasuma summa ulatuses, mis jääb sissetulekust üle. Kostja sissetulekuks on 500 eurot, millest 300 eurot läheb eluasemele ja 150 eurot kommunaalkuludele ja toidule. Kostja palub menetluskulud jätta hageja kanda. Kohtu seisukoht ja põhjendused
3.Kohus, tutvunud poolte seisukohtade ja toimiku kõigi materjalidega, on seisukohal, et hagi kuulub rahuldamisele. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 järgi menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 järgi rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.
4.Menetlusosalised on nõustunud asja lahendamisega kirjalikus menetluses ning kohus on 08.05.2018.a kohtumäärusega määranud lahendada käesolev tsiviilasi kirjalikus menetluses (t/l 4, 68).
5.TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.
6.Vaidlust ei ole pooltel selle üle, et kostjal on hageja ülalpidamiskohustus (t/l 5) ning et hageja elab emaga. Vaidluse all on asjaolu, kas kostjal on kohustus tasuda elatist igakuiselt seadusjärgses miinimummääras.
7.Perekonnaseaduse (PKS) § 97 p 1 järgi on alaealine laps õigustatud saama ülalpidamist. PKS § 99 lg 1 kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes ja lg 2 kohaselt arvestatakse ülalpidamise kindlaksmääramisel õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi.
8.PKS § 100 lg 2 kohaselt täidab alaealise lapse vanem lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides.
9.Hageja palub kostjalt välja mõista elatise alates 10.08.2017.a summas 235 eurot, kuid mitte vähem kui 1/2 Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärast kuni hageja täisealiseks saamiseni (t/l 3, 41). Kostja nimetatule sisuliselt vastuväiteid esitanud ei ole (t/l 63, 64).
10.PKS § 102 lg 1 kohaselt vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. PKS § 102 lg 2 kohaselt vanemad ei vabane lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt.
11.Riigikohus on 13.02.2018.a kohtuotsuses tsiviilasjas nr. 2-16-2343 punktis 13 leidnud, et eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel. Vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike (vt Riigikohtu 24. oktoobri 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12, p 15).
12.Hageja on kohtule esitanud N T palgatõendi, millisest nähtub, et perioodil november 2017.a kuni aprill 2018.a on viimane saanud töötasu kokku summas 6 994,91 eurot (t/l 71). Kostja oma sissetulekute ja vara osas tõendeid kohtule esitanud ei ole, kuigi kohus on seda 08.05.2018.a kohtumäärusega palunud teha (t/l 68).
13.Kuna kostja ei ole kohtule ise esitanud tõendeid oma varandusliku olukorra kohta, siis kooskõlas TsMS § 230 lg 3 ja lg 5 on kohus ise teinud järelpäringud avalikesse registritesse (t/l 77-79). Registripäringutest nähtub, et kostjale registrisse kantavat vara ei kuulu.
14.Kohus leiab, et tõendeid selle kohta, et kostja ei ole suuteline tasuma hagejale seaduses sätestatud määras ülalpidamist, kohtule esitatud ei ole. Hageja seadusliku esindaja N T poolt kohtule esitatud kontoväljavõttest nähtub, et kostja on tasunud hageja ülalpidamiseks 09.09.2016.a 200 eurot, 11.09.2016.a 35 eurot, 10.10.2016.a 200 eurot, 12.10.2016.a 16 eurot, 16.12.2016.a 200 eurot, 30.12.2016.a 50 eurot, 13.01.2017.a 200 eurot, 22.02.2017.a 300 eurot, 11.04.2017.a 250 eurot (t/l 13-26).
15.Kuivõrd kostja on varasemalt tasunud hagejale elatist summas 200-300 eurot kuus, siis leiab kohus, et kostja on suuteline hagejale tasuma seadusest tulenevas määras elatist. Kohus leiab, et tõendeid selle kohta, et elatise tasumisel hageja poolt taotletud määras raskeneb kostja majanduslik olukord, kohtule esitatud ei ole.
16.Eeltoodu alusel kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele igakuine elatis alates 10.08.2017.a Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära pooles ulatuses kuni V T täisealiseks saamiseni, s.o kuni 30.10.2030.a.
17.TsMS § 445 lg 1 esimese lause kohaselt võib kohus otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse viivitamata või et otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga. PKS § 100 lg 4 kohaselt makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette.
18.Hageja on palunud kohtule esitatud hagiavalduses tasuda väljamõistetav elatis hageja seadusliku esindaja N T arveldusarvele nr. xxx iga kuu 10.kuupäevaks, märkides maksekorralduse selgitusse „elatis“ (t/l 3, 41).
19.Sellest tulenevalt leiab kohus, et kostjal tuleb kohtuotsusega väljamõistetud elatis tasuda iga kuu eest ette 10. kuupäevaks hageja seadusliku esindaja N T arvelduskontole.
20.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine
21.TsMS § 442 lg 2 p 51 kohaselt märgitakse kohtuotsuse sissejuhatuses tsiviilasja hind. Tulenevalt TsMS § 122 lg 1 ja § 129 lg 2 on tsiviilasja hinnaks 2 115 eurot. Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine
22.Tulenevalt TsMS § 162 lg 1 jäävad menetluskulud kostja kanda. Kooskõlas TsMS § 174 lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse.
23.Kohus on 25.09.2017.a kohtumääruse resolutsiooni punktis 6 palunud menetlusosalistel esitada kohtule 14 päeva jooksul menetluskulude nimekiri ja nimekirja tõendavad tõendid
(t/l 45-46).
24.Kuivõrd hageja ei ole taotlenud menetluskulude kindlaksmääramist, jäävad käesoleva tsiviilasja kõigi menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Ann Meriluht Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.