Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi S L ja A La tsiviilasja hind
02.novembril 2018.a, Tallinnas
Tsiviilasja hind D La
900 eurot
Menetlusosalised esindajad
Menetluse liik
ja
2-17-9748 K L hagi S L, A La, D La vastu elatise vähendamise nõudes 2 700 eurot
nende Hageja: K L (isikukood xxx, elukoht xxx) Hageja lepinguline esindaja Aleksei Smelov (Õigusbüroo Companion, Ahtri 8, Tallinn; epost: [email protected]) Kostjad: S L (isikukood x, elukoht x) A La (isikukood x, elukoht x) A La seaduslik esindaja J Z (isikukood x, elukoht x) D La (isikukood x, elukoht x) D La seaduslik esindaja J K (isikukood x, elukoht x) Kirjalik menetlus
Resolutsioon
1.Rahuldada K L hagi S L, A La, D La vastu elatise vähendamise nõudes osaliselt.
2.Muuta Viru Maakohtu Narva kohtumaja 24.07.2015.a kohtuotsusega tsiviilasjas nr. 2-159856 S L’i ja A La kasuks väljamõistetud elatise suurust alljärgnevalt:
2.1.Välja mõista K L’ilt poja S L’i (sündinud x) ülalpidamiseks igakuine elatis alates 22.06.2017.a summas 200 eurot kuni S L’i täisealiseks saamiseni, s.o kuni 04.05.2018.a.
2.2.Välja mõista K L’ilt tütre A La (sündinud x) ülalpidamiseks igakuine elatis alates 22.06.2017.a summas 200 eurot kuni A La täisealiseks saamiseni, s.o kuni 19.04.2019.a.
3.Jätta K L hagi D La vastu elatise vähendamise nõudes rahuldamata.
4.Jätta menetluskulud menetlusosaliste enda kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige
esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja põhjendused
1.K L esitas 22.06.2018.a Harju Maakohtule hagi S L, A La, D La vastu elatise vähendamise nõudes. Kohtule esitatud hagiavalduse kohaselt on hagejalt kostjate kasuks välja mõistetud elatis. Hageja esimesest abielust saadud lastele on välja mõistetud elatis miinimumulatuses PKS § 101 lg 1 mõttes Viru Maakohtu 24.07.2015.a otsusega tsiviilasjas nr. 2-15-9856. Hageja pole olnud kohtuotsuse tegemisest alates võimeline korrapäraselt oma kohustust täitma, mistõttu on algatatud hageja suhtes täitemenetlus täiteasjas nr. 022/2015/3561 ning hagejal oli 12.09.2016.a seisuga elatise võlgnevus summas 28 201,43 eurot. Hageja lapsele D La mõistis Pärnu Maakohus maksekäsu kiirmenetluses tsiviilasjas nr. 2-15-114260 10.08.2015.a välja igakuise elatise summas 200 eurot. Hageja suhtes on algatatud kostja III poolt täiteasi ning kostja III ees on hagejal elatise võlgnevus 08.05.2017.a seisuga 3 669,80 eurot. Hagejal on veel üks alaealine laps A L ja hageja elab faktiliselt hagiavalduse esitamise seisuga koos A Liga ning lapse emaga J Laga. Lapse ema J La on töövõimetuspensioni saaja ning tal on tuvastatud töövõime piiratus 80 % ulatuses. Hageja teenib elatist läbi juhutööde tegemise ehitusobjektidel. Hageja majanduslik olukord on kasin ning kõik oma vabad vahendid kulutab hageja lastele elatise tasumiseks. Arvestades, et alaealiste laste ülalpidamiseks kulub hagejal igakuiselt vähemalt 905 eurot ning asjaolu, et hageja leibkonnas on ainsaks püsivaks sissetulekuks hageja abikaasa töövõimetuspension, on selge, et hageja ei ole võimeline tasuma oma endistest abieludest saadud lastele elatist ja samal ajal pidada üleval hageja noorimat last A Li. Hageja palub muuta Viru Maakohtu 24.07.2015.a otsusega tsiviilasjas nr. 2-15-9856 K Lilt laste S Li ja A La ülalpidamiseks väljamõistetud elatise suuruse summat ja mõista välja K Lilt S Li kasuks igakuise elatisrahana 100 eurot kuus alates hagiavalduse esitamise päevast 22.06.2017.a kuni S Li täisealiseks saamiseni 04.05.2018.a ja välja mõista K Lilt A La kasuks igakuise elatisrahana 100 eurot kuus alates hagiavalduse esitamise päevast 22.06.2017.a kuni A La täisealiseks saamiseni 19.04.2019.a. Samuti palub hageja muuta Pärnu Maakohtu 10.08.2015.a kohtumäärusega tsiviilasjas nr. 2-15-114260 K Lilt lapse D La ülalpidamiseks väljamõistetud elatise suuruse summat ja mõista välja K Lilt D La kasuks igakuise elatisrahana 100 eurot kuus alates hagiavalduse esitamise päevast 22.06.2017.a kuni A La täisealiseks saamiseni 23.09.2027.a. Kostja D La vastuväited ja põhjendused
2.Kostja vaidleb hagile vastu ja palub jätta esitatud hagiavalduse rahuldamata. Hageja ei ole maksunud kostjale kohtu poolt määratud summat. Kostja käib teises klassis ning tal on kulutused erinevatele huvialaringidele, millised peab tasuma kostja ema üksinda. Kostjate S L’i ja A La vastuväited ja põhjendused
3.Kostjad S L ja A La omapoolset sisulist seisukohta esitatud hagiavalduse osas kohtule esitanud ei ole (t/l 36, 46, 47). Kohtu seisukoht ja põhjendused
4.Kohus, tutvunud poolte seisukohtade ja toimiku kõigi materjalidega, on seisukohal, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 järgi menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 järgi rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.
5.Menetlusosalised on nõustunud asja lahendamisega kirjalikus menetluses ning kohus on 24.04.2018.a kohtumäärusega määranud lahendada käesolev tsiviilasi kirjalikus menetluses (t/l 43, 45).
6.TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.
7.Vaidlust ei ole pooltel selle üle, et hagejal on kostjate ülalpidamiskohustus (t/l 5-6, 7) ning et kostjad elavad hagejast lahus. Samuti ei ole vaidluse all asjaolu, et Viru Maakohtu Narva kohtumaja 24.07.2015.a kohtuotsusega tsiviilasjas nr. 2-15-9856 on hageja kohustatud tasuma J Z kostja S L’i ülalpidamiseks igakuise elatusraha 195 eurot kuus (kuid mitte vähem kui PKS § 101 lg 1 määratud alammäär ühe lapse kohta kuus) alates 30.06.2015.a kuni poja täisealiseks saamiseni 04.05.2018.a ja A La ülalpidamiseks igakuise elatusraha 195 eurot kuus (kuid mitte vähem kui PKS § 101 lg 1 määratud alammäär ühe lapse kohta kuus) alates 30.06.2015.a kuni tütre täisealiseks saamiseni 19.04.2019.a (t/l 5-6).
8.Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakonna 10.08.2015.a kohtumäärusega (maksekäsk) tsiviilasjas nr. 2-15-114260 on hagejat kohustatud tasuma J La’le kostja D La ülalpidamiseks igakuise elatusraha 200 eurot kuus alates 01.07.2015.a kuni D La täisealiseks saamiseni 23.09.2027.a (t/l 7).
9.Pooled on erimeelt selles, kas hagejal on kohustus tasuda kostjatele elatist eelpoolviidatud lahendites sätestatud määras. Hageja palub eelpool väljamõistetud elatist vähendada selliselt, et hagejal on kohustus tasuda igale lapsele igakuiselt elatis summas 100 eurot.
10.TsMS § 459 lg 1 kohaselt pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada.
11.Hageja on kohtule esitatud menetlusdokumendis märkinud, et hageja majanduslik olukord ei võimalda kohtulahenditega väljamõistetud elatist kostjatele tasuda. Hageja abikaasa on töövõimetu 80 % ulatuses ning hagejal on kohustus ülalpidada ka A L’i. Kohtule hageja poolt esitatu kohaselt teeb viimane juhutöid ehitusobjektidel ning hagejal puudub kindel igakuine sissetulek (t/l 2-3).
12.Perekonnaseaduse (PKS) § 97 p 1 järgi on alaealine laps õigustatud saama ülalpidamist. PKS § 99 lg 1 kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes ja lg 2 kohaselt arvestatakse ülalpidamise kindlaksmääramisel õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi.
13.PKS § 100 lg 2 kohaselt alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides.
14.Kostja D La poolt kohtule esitatud elatise võlgnevuse arvestusest nähtub, et hageja täidab oma ülalpidamiskohustust kaootiliselt ning hagejal on elatise võlgnevus seisuga 20.09.2017.a summas 3 165 eurot (t/l 32). Hageja elatise mittetasumist D Lale tõendab ka hageja poolt esitatud täiteasja nr. 034/2017/968 täitmisteade (t/l 8). Tõendeid kostjatele S L’ile ja A Lale tasumise või mittetasumise osas kohtule esitatud ei ole.
15.PKS § 102 lg 1 kohaselt vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. PKS § 102 lg 2 kohaselt vanemad ei vabane lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.
16.Rahvastikuregistri andmetest nähtub, et hageja on käesoleval ajal kokku kolme alaealise lapse isa, hagiavalduse esitamise ajal oli hagejal neli alaealist last (t/l 58). Seega asub kohus seisukohale, et hageja kõikidele alaealistele lastele tuleb tagada võrdne kohtlemine ja võrdses suuruses elatis.
17.Riigikohus on 13.02.2018.a kohtuotsuses tsiviilasjas nr. 2-16-2343 punktis 10 märkinud, et teiste laste olemasolu annab alust elatise vähendamiseks alla seaduses sätestatud alammäära üksnes juhul, kui elatise väljamõistmine alammääras tooks kaasa laste ebavõrdse olukorra.
18.Kohtule esitatud 24.07.2015.a kohtuotsusest tsiviilasjas nr. 2-15-9856 nähtub, et hagejalt on välja mõistetud elatis S L’i kasuks 195 eurot kuus ja A La kasuks 195 eurot kuus, kuid mitte vähem kui PKS § 101 lg 1 määratud alammäärast ühe lapse kohta kuus ning 10.08.2015.a kohtumäärusest tsiviilasjas nr. 2-15-114260 nähtub, et hagejalt on välja mõistetud elatis D La kasuks summas 200 eurot alates 01.07.2015.a kuni tema täisealiseks saamiseni (t/l 5-6, 7). Seega leiab kohus, et kõik kostjad on õigustatud hagejalt saama ülapidamist samaväärses suuruses.
19.Riigikohus on 13.02.2018.a kohtuotsuses tsiviilasjas nr. 2-16-2343 punktis 13 leidnud, et eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel. Vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike (vt Riigikohtu 24. oktoobri 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12, p 15).
20.Hageja on esitanud kohtule 17.07.2017.a enda Swedbank AS-i ja AS-i SEB Pank pangakontode väljavõtted. Hageja Swedbank AS-i pangakonto väljavõttest nähtuvad tehtud tehingud perioodil 01.01.2009.a kuni 05.04.2009.a ja AS-i SEB Pank kontoväljavõttest nähtub üksnes asjaolu, et kontol on inkassonõue summas 51 823,67 eurot (t/l 22).
21.Kohus on oma 24.04.2018.a kohtumääruses teinud kostjate seaduslikele esindajatele, s.h hagejale ettepaneku esitada 6 kuu töötasutõendid, 6 kuu pangakonto(de) väljavõtted ning tõendid neile kuuluva vara osas (t/l 45). Menetlusosalised nimetatud kohtumääruses väljatoodud tõendeid kohtule esitanud ei ole (t/l 47, 50, 52).
22.Kuna hageja ei ole kohtule ise esitanud tõendeid oma varandusliku olukorra kohta, siis kooskõlas TsMS § 230 lg 3 ja lg 5 on kohus ise teinud järelpäringud avalikesse registritesse (t/l 53-55). Liiklusregistrist nähtub, et hagejale kuulub sõiduauto BMW 316I (ehitusaasta) 1994.a, millisele on erinevate kohtutäiturite poolt seatud keelumärked (t/l 55). Muud registrisse kantavat vara hagejale ei kuulu.
23.Kohus arvestab käesoleval juhtumil asjaoluga, et hageja suhtes on käimas täitemenetlused elatisvõlgnevuste tasumiseks. Samuti arvestab kohus sellega, et hagejal on 11.06.2015.a. sündinud poeg A, keda hageja peab ka ülal pidama (t/l 58).
24.Sellest tulenevalt leiab kohus, et muuta tuleb Viru Maakohtu Narva kohtumaja 24.07.2015.a kohtuotsusega väljamõistetud elatise suurust. Kohus arvestab seejuures asjaoluga, et käesoleva kohtuotsuse tegemise ajaks on kostja S L saanud täisealiseks ning samuti saab lähiajal täisealiseks ka kostja A La. Seega tuleb kohtu hinnangul hagejalt kostjate S L’i ja A La kasuks välja mõista elatis suuruses 200 eurot kummalegi lapsele alates 22.06.2017.a, s.o alates hagiavalduse esitamisest (t/l 1), sest sellisel juhul on tagatud kostjatele võrdses suuruses hageja poolt elatise tasumine.
25.Hageja nõue vähendada kostja D La kasuks väljamõistetud elatis kohtu hinnangul põhjendatud ei ole, kuivõrd kostja kasuks väljamõistetud elatis on juba niigi alla seaduses sätestatud miinimummäära.
26.Kohus arvestab hagejalt elatiste väljamõistmisel summas 200 eurot ühele lapsele sellega, et antud juhtumil ei ole hageja ise töövõimetu ning tal on võimalik soovi korral oma sissetulekuid suurendada. Kohtu ette toodud asjaolude kohaselt töötab hageja ehitusobjektidel (t/l 2 pöördel).
27.Tõendeid selle kohta, et kostjatele elatise tasumisel kokku summas 600 eurot (200 x 3), raskeneb hageja või hagejaga kooselava alaealise lapse olukord, kohtule esitatud ei ole. Samuti arvestab kohus sellega, et antud juhul ei ole hageja kohtule esitanud andmeid selle kohta, millised on viimase enda igakuised sissetulekud ning kulutused. Ka ei ole hageja oma nõudes välja toonud, millised on hageja kulutused temaga koos elavale alaealisele lapsele.
28.Hageja palub kohtule esitatud hagiavalduses arvestada elatise vähendamise nõude esitamisel ka sellega, et kostjatele laekub riiklik peretoetus.
29.Riigikohus on 28.03.2018.a kohtuotsuses tsiviilasjas nr. 2-16-11905 punktis 19 leidnud, et peretoetuste maksmise fakt iseenesest ei anna alust vähendada elatist alla miinimummäära, st riiklike peretoetuste maksmine võib olla mõjuvaks põhjuseks koostoimes muude asjaoludega (nt vanemate halva varalise seisundiga või kui pool on tõendanud, et laste vajadused on miinimummäärast väiksemad) (vt Riigikohtu 9. juuni 2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17, p-d 28.1 ja 28.2). Seega ei saa kohus vähendada elatist alla miinimummäära üksnes seetõttu, et elatist õigustatud saama lapse emal on õigus saada lapsetoetust.
30.Kohus leiab, et elatise nõude vähendamisel tuleb jätta arvestamata sellega, et kostjad saavad lapsetoetust, kuivõrd kohus on hagejalt kostjate kasuks väljamõistetud elatist vähendanud alla seaduses sätestatud miinimummäära.
31.Kõige eelpool toodu alusel asub kohus kokkuvõtlikult seisukohale, et hagi on põhjendatud osaliselt ja kuulub osalisele rahuldamisele. Muuta tuleb Viru Maakohtu Narva kohtumaja 24.07.2015.a kohtuotsusega tsiviilasjas nr. 2-15-9856 K L’ilt väljamõistetud elatise suurust selliselt, et K L’ilt kuulub S L’i kasuks väljamõistmisele igakuine elatis alates 22.06.2017.a summas 200 eurot kuni S L’i täisealiseks saamiseni, s.o kuni 04.05.2018.a ja A La ülalpidamiseks igakuine elatis alates 22.06.2017.a summas 200 eurot kuni A La täisealiseks saamiseni, s.o kuni 19.04.2019.a. Hageja hagiavaldus D La vastu elatise nõude vähendamiseks põhjendatud ei ole ning selles osas hageja nõue rahuldamisele ei kuulu.
32.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine
33.TsMS § 442 lg 2 p 51 kohaselt märgitakse kohtuotsuse sissejuhatuses tsiviilasja hind. Tulenevalt TsMS § 122 lg 1 ja § 129 lg 2 on S L’i ja A La tsiviilasja hinnaks 2 700 eurot ja D La tsiviilasja hinnaks 900 eurot.
Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine
34.TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda ja TsMS § 164 lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise.
35.Kooskõlas TsMS § 163 lg 1 ja § 164 lg 1 jäävad menetluskulud menetlusosaliste enda kanda, kuivõrd kohus rahuldab esitatud hagiavalduse osaliselt ning tegemist on elatise nõude vähendamisega. Kohus selgitab, et kuna menetlusosalised kannavad oma menetluskulud ise, siis puudub neil õigus nõuda kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist.
/allkirjastatud digitaalselt/ Ann Meriluht Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.