Kohtu nimetus
Harju Maakohus
Kohtuniku nimi
Liili Lauri
Määruse tegemise aeg ja koht
31. august 2015, Tallinn, Kentmanni Kohtumaja
Tsiviilasja number
2-15-6727
Tsiviilasi
XXXAS avaldus XXX pankroti väljakuulutamiseks
Menetlustoiming
Pankroti väljakuulutamine
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja/võlausaldaja XXXAS (registrikood XXX, asukoht XXX), lepinguline esindaja Krista Arraste (OÜ Julianuse Õigusbüroo, A. Weizenbergi 20, 10150 Tallinn, e-post [email protected]) Võlgnik XXX(isikukood XXX, elukoht XXX, e-post XXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Margus Lentsius (e-post [email protected]) Ajutine pankrotihaldur Andres Tootsman (asukoht Roseni 7, 10111 Tallinn, e-post [email protected]) 18.08.2015
Istungi toimumise aeg Istungil osalenud isikud
Võlausaldaja lepinguline esindaja XXX Võlgniku lepinguline esindaja vandeadvokaat Margus Lentsius Ajutine pankrotihaldur Andres Tootsman
Kohtumääruse resolutsioon
õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist. Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur.
Võlgnikule kuulub kinnisasi XXX, registriosa number XXX, mis on 1⁄2 kaasomandist ühisomandis. Kinnisasja kasutamine kaasomanike vahel on reguleeritud 2006 sõlmitud kasutuskorra kokkuleppega. Võlgnikule kuuluvale mõttelisele osale on seatud hüpoteek summas 274 181 eurot (4 290 000 krooni) AS SEB Pank kasuks. Lisaks kohtulik hüpoteek XXXAS kasuks summas 15 635,93 eurot. XXXon paarismaja uuselamurajoonis, millest võlgnikule kuulub pool ja mille väärtuseks teatas võlgniku 31.07.2015 saadetud vastuses ca 150 000 eurot, kuid 12.08.2015 saadetud vastuses hindas võlgnik kinnisasja väärtuseks juba 200 000 eurot. Ühtki hindamisakti oma väidete kinnituseks ei ole võlgnik esitanud. Ajutine haldur hindab kinnisasja väärtuseks siiski ca 150 000 eurot. Kahjuks tuleb märkida, et ilmselt ei saa XXXAS nõue rahuldatud ka pankrotimenetluse tulemusel, sest hüpoteegiga koormatud kinnisasja müügist jätkub arvatavasti vaid hüpoteegipidaja nõude osaliseks rahuldamiseks. Võlgnik on XXX OÜ, 12535574, ainuomanik. Võlgniku väitel sellel äriühingul viimastel aastatel majandustegevus puudus, samas 30.06.2015 võlgniku enda esitatud aastaaruande kohaselt oli XXX OÜ majandustegevuseks IT-konsultatsioonide ja -teenuste osutamine, müügitulu oli 69 913 ja kasum 42 159 eurot. XXX OÜ bilansis seisuga 31.12.2014 rahana 37 671 ja materiaalset põhivara 12 793 eurot ning omakapital 42 159 eurot. See äriühing võib aga olla väärtusetu, sest ilmselt on bilansis näidatud raha tegelikult kassas, mis tähendab, et seda pole olemas ja ilmselt ei olnud olemas ka seisuga 31.12.2014. XXX OÜ raha on võlgnik ilmselt kasutanud oma igapäevaste kulutuste katteks ehk teinud väljamakse endale kui füüsilisele isikule ja jätnud selle väljamakse EMTA-s deklareerimata. XXX OÜ-d ähvardab arvatavasti veel üle 10 000 euro suurune maksuvõlg, mida tasuma ei ole XXX OÜ ilmselt suuteline, kuna XXX OÜ turuväärtus vahemikus null kuni 10 000 eurot – täpsemad andmed selle äriühingu tänase majandusliku seisu kohta koos vastava tõendusmaterjaliga saab esitada vaid võlgnik ise. Võlgnikul puudub muu vara, sh puuduvad väärtpaberid ja sõidukid. Tema pangakontod on tühjad. Võlgniku pangakontodelt ei nähtu, et käesoleval aastal oleks temale üle kantud töötasu XXX OÜ-lt. Kui võlgniku pangakontodel ka oleks raha, siis tema sissetuleku arestimisvaba määr on 780 eurot, kuna võlgniku ülalpidamisel on 3 alaealist last. TMS § 132 lg 1 kohaselt ei saa arestida sissetulekut, kui see ei ületa ühe kuupalga alammäära, mis on tänase seisuga 390 eurot. Mittearestitava summa määr suureneb veel 390 euro võrra, sest see suureneb ühe kolmandiku võrra iga ülalpeetava kohta (TMS § 132 lg 2). Seega ei kuulu arestimisele sissetulek, mis jääb alla 780 euro. Võlgnik on liitunud kohustusliku kogumispensioniga ja temale kuulub LHV Pensionifond XL 49.387 osakut hetkeväärtusega 63.64 eurot. Neid osakuid ei saa arvata pankrotivarasse ega kasutada võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Ajutine haldur on tuvastanud võlgniku järgmised kohustused: nr Võlausaldaja Võlad, € Märkused
21 450,87
2979,44 Tarbijakrediidileping BIGBANK kiri
Andmed
Lisa 8:
193 321,86
2 laenulepingut – vt. SEB Pank kiri
37,39
teenustasuvõlgnevused
teadmata
leping S020000301, käendus
Kohustused KOKKU
õppelaenu
218 478,56
Peale ülaltoodute ei ole haldur muid kohustusi tuvastanud. Maksuvõlg puudub. Tänaseks teadaolevate võlgade suurus suureneb veelgi kuni pankroti väljakuulutamise hetkeni lisanduvate viiviste ja intresside võrra. Võlgade täpne suurus vajab veel täpsustamist, sest pole
teada lisanduvate kohtutäiturite tasude suurused ja põhjendatus. Kohtutäituritel on õigus teha põhitasu väljamõistmise otsus kohe menetluse alguses ja tavapäraselt tehakse see maksimumsummale. Kuid Kohtutäituri seaduse § 32 lg 5 kohaselt tuleneb kohtutäituri põhitasu suurus täitemenetluse käigus faktiliselt laekunud summast ja kui täitmisel olev rahaline nõue nõutakse sisse osaliselt, on kohtutäituril õigus saada põhitasu üksnes summas, mis on võrdeline sissenõutud summaga. Võlgade täpne koosseis selgub pankrotimenetluse edasises käigus nõuete tunnustamise tulemusena. Kuigi võlgnik seda ei tunnista, on võlgnik siiski püsivalt maksejõuetu - teadaolevate võlgade suurus on vähemalt 218 478 eurot, kuid vara, mille arvelt rahuldada võlausaldajate nõudeid ja katta menetluskulud on orienteeruvalt 150 000 euro väärtuses. Pankrotiseaduse §-s 22 lg 5 märgitud tähenduses on võlgniku maksejõuetuse põhjuseks „muu asjaolu“. Ajutise halduri esialgsel hinnangul viisid maksejõuetuseni võlgniku valearvestused, sealhulgas laenulepingutega võetud kohustused, mille tingimusi ta ei suuda tähtaegselt täita. Ajutise halduri esialgsel hinnangul tagasivõitmiseks ja tagasinõudmiseks võimalused puuduvad. Ajutisel halduril seni puuduvad andmed, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oleks kuriteo tunnustega tegu või raske juhtimisviga PankS § 28 mõttes. Kohtumääruse põhjendused Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja välja tuleb kuulutada võlgniku pankrot. Pankrotihalduriks nimetab kohus Andres Tootsmani. PankrS § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 1 kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Halduri hinnangul on võimalik kindlalt väita, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus ei ole ajutine ja põhjendatud on välja kuulutada võlgniku pankrot, kuivõrd võlgnik on maksejõuetu ja on esitanud kohtule taotluse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Ajutise halduri aruandest nähtuvalt on võlgniku teadaolevate võlgade suurus vähemalt 218 478 eurot, kuid vara, mille arvelt rahuldada võlausaldajate nõudeid ja katta menetluskulud on orienteeruvalt 150 000 euro väärtuses. Ajutise halduri hinnangul tagasivõitmiseks ja tagasinõudmiseks võimalused puuduvad. Ajutisel halduril puuduvad seni andmed et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oleks kuriteo tunnustega tegu või raske juhtimisviga PankrS § 28 mõttes. PankrS § 86 lg 1 kohaselt kohus võib kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Kohus on seisukohal, võlgnikku tuleb kohustada kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Pankrotivara moodustamise aluseks saavad PankrS § 109 kohaselt olla tagasivõitmise hagid. Tagasinõutavate ja tagasivõidetavate tehingute olemasolu haldur tuvastanud ei ole. Ajutine pankrotihaldur palub määrata ajutise halduri töötasuks 1080 eurot + käibemaks 216 eurot, kokku 1296 eurot. PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel pankrotihalduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Sama § lg 2 kohaselt tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete
täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot (PankrS § 23 lg 3). PankrS § 23 lg 4 kohaselt, kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Kohus leiab, et arvestades eeltoodut ning ajutise halduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskust on põhjendatud määrata ajutise pankrotihalduri tasuks 1080 eurot + käibemaks 216 eurot, kokku 1296 eurot, milline tuleb välja mõista võlgniku pankrotivarast. PankrS § 150 lg 1 ja 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse tasutakse ajutise halduri tasu pankrotivarast. PankrS § 23 lg 6 alusel võib kohus ajutise halduri tasu ja kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. /allkirjastatud digitaalselt/ Liili Lauri Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.