Pankrotiõigus › Füüsilise isiku võlgadest vabastamise menetlus

21 504,71 eurot, võlausaldaja Xxxx nõue summas 404,42 eurot ja võlausaldaja Xxxx AS nõue summas 2 979,44 eurot. Käesolevaks hetkeks on võlgniku E R kohustustest vabastamise menetlus kestnud 3 aastat. 17.07.2019 esitas võlgnik kohtule taotluse ennetähtaegseks kohustustest vabastamise menetluse lõpetamiseks ja enda kohustustest vabastamiseks. 03.09.2019 esitas võlgnik alternatiivse taotluse juhul, kui kohus ei pea võimalikuks võlgnikku kohustustest vabastada, lõpetada võlgniku kohustustest vabastamise menetlus ja jätta võlgnik kohustustest vabastamata. Eeltoodust tulenevalt tuleb kohtul otsustada võlgniku E R pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamine vastavalt Pankrotiseaduse (PankrS) § 175 lg-le 11. Taotluse kohaselt ei ole võlgniku suhtes algatatud kohustustest vabastamise menetlus olnud tulemuslik. Võlgnikul ei ole ega näe ka lähitulevikus võimalust võlgnevusi tasuda, kuna tema ülalpidamisel on kolm alaealist last. Võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise osas esitasid oma seisukohad järgmised võlausaldajad: •

Võlausaldaja AS Xxxx palub jätta võlgniku taotlus rahuldamata. Võlgnik ei ole võlausaldajale kogu kohustustest vabastamise menetluse jooksul midagi tasunud, seega ei ole ta oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud. Ei ole usutav võlgnik väide, mille kohaselt xxxx ei ole võimalik leida tööd, millest saadav tasu oleks miinimumpalgast suurem.

•

Võlausaldaja Xxxx AS palub võlgniku kohustustest vabastamise menetlus lõpetada, kuid jätta võlgnik kohustustest vabastamata. Võlausaldaja on seisukohal, et võlgnik on oma kohustused täitmata jätnud ja nendesse kergekäeliselt/pahatahtlikult suhtunud. Võlgnik ei ole kogu kohustustest vabastamise menetluse kestel võlausaldajale võlgnevuse katteks midagi tasunud. Võlgnik ei ole tegelenud mõistlikult tulutoova tegevusega ega seda otsinud. Võlgnik ei ole esitanud ka ühtegi pangakontoväljavõtet alates kohustustest vabastamise menetluse algatamisest. Seega puudub ülevaade, millega võlgnik tegelnud on, kas ta on teeninud töötasu või saanud kusagilt lisaks tulu. Samuti ei ole võlgnik esitanud tõendeid selle kohta, et on kandideeritud töökohtadelt saanud keelduvaid vastuseid. Võlgnik on xxxx enda xxxx xxxx ulatuses kuuluvas ettevõttes Xxxx OÜ, mille eest ta ilmselgelt töötasu saab. Ettevõtte kodulehel on viidatud võlgnikule kui xxxx ning osundatud tema pikaajalisele töökogemusele ja oskustele.

•

Võlausaldaja Xxxx AS palub jätta võlgniku taotlus rahuldamata. Võlgnik ei ole võlausaldajale kogu kohustustest vabastamise menetluse jooksul midagi tasunud. Seega ei ole võlgnik võlausaldaja nõudeid arvestavas ulatuses rahuldanud.

Võlausaldajad xxxx M L ja Xxxx AS ei ole kohtule omapoolseid seisukohti võlgniku kohustustest vabastamise menetluse ennetähtaegse lõpetamise ja kohustustest vabastamise osas esitanud. 05.09.2019 toimus Harju Maakohtu Tallinna kohtumajas võlgniku E R ärakuulamine. Ärakuulamisele ilmus võlgnik koos vandeadvokaadist esindajaga. Võlausaldajad ärakuulamisel osaleda ei soovinud. Võlgnik selgitas ärakuulamisel, et ta on proovinud saada võlausaldajatega kokkulepetele, kuid tal ei ole võimalik võlgnevust tasuda. Võlgnik soovib menetluse lõpetada ka juhul, kui ta jäetakse kohustustest vabastamata. Kohus võttis 05.09.2018 toimunud ärakuulamisel võlgnikult PankrS § 175 lg 4 alusel võlgniku vande. Kohtumääruse põhjendused PankrS § 175 lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. PankrS § 175 lg 11 kohaselt võib kohus oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku asjaolusid arvestades vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne viie aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses.

Käesolevaks ajaks on võlgniku E R kohustustest vabastamise menetlus kestnud 3 aastat, kuid võlgnik esitas kohtule 17.07.2019 taotluse ennetähtaegseks kohustustest vabastamise menetluse lõpetamiseks ja enda kohustustest vabastamiseks, alternatiivselt kohustustest vabastamata jätmiseks, mistõttu otsustab kohus võlgniku E R pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise vastavalt PankrS § 175 lg-le 11. Tulenevalt PankrS § 175 lg-st 3 kuulab kohus enne kohustustest vabastamise otsustamist ära usaldusisiku ja võlgniku, samuti võlausaldajad, kes on selleks soovi avaldanud. Võlgnik peab vande all andma kohtule teavet oma kohustuste täitmisest. Kui võlgnik kohtu määratud tähtaja jooksul teavet ei anna, keeldub kohus võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast (PankrS § 175 lg 4). Kohus kuulas 05.09.2019 ärakuulamisel võlgniku ära ning võttis võlgnikult PankrS § 175 lg 4 alusel võlgniku vande. Võlausaldajad ärakuulamisel osaleda ei soovinud. PankrS § 175 lg 2 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos või kui võlgnik on rikkunud süüliselt oma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Nimetatud säte eeldab võlausaldajate nõuete rahuldamise takistamisele suunatud tegevust. Samuti eeldab PankrS § 175 lg 2 p 2 kohaldamine võlgniku süülist käitumist – kas tahtlust või rasket hooletust. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 104 lg 4 kohaselt on raske hooletus käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine. VÕS § 104 lg 5 järgi on tahtlus õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel. PankrS § 173 lg 1 sätestab, et võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. PankrS § 173 lg 2 sätestab, et võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. PankrS § 173 lg 3 sätestab, et võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. PankrS § 173 lg 4 sätestab, et käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tulust peab usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra. Kohus, tutvunud toimiku materjalidega ja hinnanud asjas esitatud tõendeid kogumis, leiab, et E R’u pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetlus tuleb ennetähtaegselt lõpetada. Kohus leiab, et käesoleval juhul on võlgnik rikkunud PankrS § 173 lg’s 1 nimetatud kohustust, jättes täitmata kohustuse tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega ning kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsida. Võlgnik on kogu või suurema osa kohustustest vabastamise menetluse perioodil olnud töötu. Võlgniku väidete kohaselt õnnestus tal 2018. aasta alguses leida töö, millest saadav töötasu on miinimumpalga lähedal, kuid võlgnik ei ole sellist väidet kuidagi tõendanud. Võlgniku väitel on ta aktiivselt kandideerinud mitmetele töökohtadele, kuid ei ole nendele sobiv olnud, nii kvalifitseerituse kui ebapiisava hariduse (keskharidus) tõttu. Samas ei ole võlgnik esitanud ühtegi tõendit selle kohta, mida ta on teinud tasuvama töökoha otsimiseks, sh tõendeid kandideerimiste, töökohale mittesobivuse osas. Kohus leiab, et ei saa pidada mõistlikuks, et võlgnik ei pinguta piisavalt leidmaks tasuvamat tööd. PankrS § 173 mõtte kohaselt peab võlgnik ise olema aktiivne ning otsima tööd, mille eest saadav sissetulek võimaldaks lisaks enda igapäevavajaduste katmise ka tasuda võlausaldajate nõudeid. Kohus on seisukohal, et kui võlgnik oleks aktiivselt tasuvama töö võimalust otsinud, oleks see tal ka õnnestunud. Sellega, et võlgnik ei ole aktiivselt otsinud tasuvamat tööd, mis võimaldanuks lisaks enda ja enda ülalpeetavate igapäevavajaduste katmisele tasuda ka võlausaldajate nõudeid, on võlgnik kohtu hinnangul kahjustanud võlausaldajate huve ja takistanud nende nõuete arvestatavas ulatuses rahuldamist. Kohtu hinnangul ei ole võlgnik tõendanud ka mingeid asjaolusid, mis õigustaksid tema võimatust töötada või tasuvamat tööd otsida. Võlgnik on toonud esile, et tasuva töö leidmist takistab muuhulgas tema ebapiisav haridus. Kohus leiab, et eeltoodud väide ei ole asjakohane, kuna võlgnik ei ole toonud esile asjaolusid ega esitanud ühtegi tõendit, millest nähtuks, et võlgnik oleks otsinud tasuvamat töökohta, kuid ebapiisava hariduse tõttu ei ole ta selleks sobilik. Kohus juhib tähelepanu, et võlgnikul on keskharidus, millega on võimalik tänapäeval Eestis märkimisväärset karjääri teha. Võlgniku pahatahtlikkust võlausaldaja nõuete rahuldamisel näitab ka asjaolu, et võlgnik ei ole kogu

kohustustest vabastamise menetluse kestel võlausaldajatele hea tahte märgiks ühtegi makset võlgnevuse katteks teinud. Kohus leiab, et käesoleval juhul on võlgnik rikkunud ka PankrS § 173 lg’s 2 nimetatud kohustust, mille kohaselt peab võlgnik viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Äriregistri andmete kohaselt on võlgnik seotud viie äriühinguga, millest nelja xxxx on ta ka käesoleval hetkel. Nendest ühe, Xxxx OÜ, puhul on tegemist xxxx ulatuses võlgniku xxxxx kuuluva ettevõttega, mille 2018. majandusaasta kasum oli 55 053 eurot ja mille koduleheküljel on võlgnik märgitud xxxx iseloomustades teda järgmiselt: „Ei pikaajaline töökogemus erinevatel IT positsioonidel on andnud temale oskuse näha suurt pilti. E vastutab muuhulgas partnersuhete eest, et tagada klientidele parimad tingimused.“ Kohtu hinnangul ei ole eluliselt usutav, et võlgnik, kes on seotud 5 ettevõttega ja kes tegutseb enda abikaasa osalusega edukas ettevõttes tegevjuhina, ei saa selle eest tasu. Lisaks ei ole võlgnik täitnud korrektselt usaldusisiku aruande esitamise kohustusi, kuna on lisaks tööotsimist tõendavatele dokumentidele jätnud esitamata ka oma pangakontoväljavõtted, millest saaks hinnata võlgniku rahalist käitumist kohustustest vabastamise menetluse kestel. Kohus leiab, et eeltoodud käitumisega on võlgnik asunud oma saadud tulusid ja vara varjama. Kuivõrd PankrS 175 lg 2 p-i 2 kohaselt keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud süüliselt oma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve, analüüsib kohus järgnevalt võlgniku süülisust eelpool viidatud kohustuste rikkumisel. Vastavalt VÕS § 104 lg-le 2 on süü vormid hooletus, raske hooletus ja tahtlus. Hooletus on käibes vajaliku hoole järgimata jätmine (VÕS § 104 lg 3). Raske hooletus on käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine (VÕS § 104 lg 4). Tahtlus on õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel (VÕS 104 lg 5). Riigikohus on otsuses nr 3-2-1-19-16 selgitanud, et füüsilisest isikust võlgniku saab kohustustest vabastamise menetluse võimalusest ilma jätta, kui tema käitumises on PankrS § 175 lg 2 p-des 1 või 2 või lg-s 4 silmas peetud raskelt süülise käitumise tunnuseid. Seega on Riigikohus täpsustanud, et pelgalt hooletust käitumisest ei piisa ja võlgniku kohustuste rikkumine peab olema toimunud vähemalt raskelt hooletult. Kohtu hinnangul on võlgnik oma eelpool viidatud kohustuste rikkumisel käitunud süüliselt. Võlgnik ei ole usutavalt põhistanud oma kohustuste rikkumise vabandatavust ning asjas tõendamist leidnud asjaoludest nähtuvalt on võlgnik oma pankrotiseadusest tulenevate kohustuste täitmisel tegutsenud vähemalt raske hooletusega. Eeltoodud asjaoludest tulenevalt on kohus seisukohal, et E R ei ole andnud endast parimat võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ning on süüliselt jätnud oma kohustused täitmata, kahjustades sellega võlausaldajate huve. Kohus on tuvastanud, et võlgniku käitumine on käsitletav võlausaldajate nõuete rahuldamise takistamisele suunatud tegevusena ja süülise käitumisena. Võlgnik on tahtlikult rikkunud PankrS § 173 lg-s 1 ja 2 sätestatud kohustusi, mistõttu esineb alus võlgniku E R’u pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse lõpetamiseks ja tema kohustustest vabastamisest keeldumiseks PankrS § 175 lg 2 p 2 alusel. Kohustustest vabastamise võimalus on ette nähtud neile võlgnikele, kelle majanduslik olukord on eriti raske. Uue võimaluse saamiseks peab võlgnik kohustustest vabastamise menetluse kestel andma endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Seega on võlgadest vabastamise menetlus nähtud ette neile võlgnikele, kelle käitumine ei ole suunatud võlausaldajate huvide süülisele kahjustamisele. Kuivõrd E R ei ole andnud endast parimat võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ning on süüliselt jätnud oma kohustused täitmata kahjustades sellega võlausaldajate huve, tuleb E R’u kohustustest vabastamise menetlus lõpetada. Kohus keeldub võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisest. Lähtudes eelnevast, tuleb vastavalt PankrS § 175 lg 2 p-le 2 keelduda füüsilisest isikust võlgnikku E R tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast, kuna võlgnik on rikkunud süüliselt oma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Kohus jätab TsMS § 172 lg 7 teise lause alusel kohustustest vabastamise menetluse kulud võlgniku kanda.

Tulenevalt PankrS § 175 lg-st 7 avaldab kohus teate E R’u kohustustest vabastamata jätmise määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. /allkirjastatud digitaalselt/ Liili Lauri Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.