Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Kaija Kaijanen ja Tiit Kollom
Otsuse tegemise aeg ja koht
28.08.2015, Tallinn
Kohtuasja number
2-14-55094
Kohtuasi
AO hagi AO vastu võlgnevuse ja kahjuhüvitise saamiseks ning valduse rikkumise lõpetamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 20.04.2015 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
AO apellatsioonkaebus
Apellatsioonkaebuse hind
3599,83 eurot
Menetlusosalised, nende esindajad
Hageja (apellatsioonimenetluses apellant): AO (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXXXXXX XXX-X, XXXXX XXXXX), lepinguline esindaja Anu Toomemägi Kostja (apellatsioonimenetluses vastustaja ): AO (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXXXXXXX X-X XXXXX XXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Anne Nurmi
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta Harju Maakohtu 20.04.2015 otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.
Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid.
Menetlusabi taotlemise selgitus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja menetluse käik
1.AO esitas 29.07.2014 Harju Maakohtule hagi AO vastu ning 21.08.2014 hagiavalduse täpsustuse. Hageja palus kostjalt välja mõista võlgnevuse 1 976 413,80 krooni (126 315,86 eurot) ning kohustada kostjat lõpetama hageja valduse rikkumine ja lubama hagejal kasutada Tallinnas XXXXXXXX XX-XX asuvat korteriomandit koos selle juurde kuuluva garaažiboksi/panipaigaga. Samuti palus hageja välja mõista kostjalt hageja valduse rikkumisest saamatajäänud kasutuseeliste väärtuse alates 2014. aasta maikuust kuni käesolevas asjas kohtuotsuse jõustumiseni igakuiselt summas 800 eurot. Valduse rikkumise lõpetamise nõudele alternatiivselt palus hageja kostjalt välja mõista igakuiselt valduse rikkumisest saamata jäänud kasutuseeliste väärtuse summas 800 eurot ning kohustada kostjat seda tasuma hageja eluaja jooksul igakuiselt 1. kuupäevaks hageja pangakontole. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.
2.Kostja vaidles hagile vastu, palus jätta selle rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Kostja ei ole hagejalt laenu saanud. Kinnistu soetas kostja enda ja oma ema ER rahaliste vahenditega, mitte hageja rahaliste vahenditega. Kostja ei ole teinud hagejale mingeid takistusi elamisõiguse kasutamiseks korteriomandis.
3.Harju Maakohtu 20.04.2015 otsusega jäeti hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.
4.Maakohus mõistis hagejalt kostja kasuks menetluskuludena välja 3599,83 eurot (koos käibemaksuga) ning jättis menetluskulud hagejalt välja mõistmata 1025,99 euro ulatuses. Kostjale on õigusabi osutatud 29,5 tundi, tunnihinnaga 156 eurot, kokku summas 4625,82 eurot (koos käibemaksuga).
5.Maakohus märkis, et arve nr 14-2015 (31.03.2015) esitamine pärast kohtu poolt määratud tähtaega (23.03.2015) oli lubatav, kuivõrd kulud tekkisid kostjal hiljem seoses hageja poolt 23.03.2015 esitatud taotluse ja 27.03.2015 avaldusega. Alusetu on hageja väide, et arvelt ei tulene üheselt mitu tundi on lepinguline esindaja kostjale õigusabiteenuseid osutanud. Arvel on selgelt näha, et ajakulu kokku on 1,5 tundi. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Seega määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks vajalikus ja põhjendatud ulatuses isegi ilma menetlusosalise taotluseta, seda nii menetluskulude nimekirja kui ka asja materjalide põhjal. Vaidlusaluse arve osas on kostja poolt esitatud lisaks arvele ka menetluskulude nimekiri 30.03.2015 menetlusdokumendis.
6.Maakohtu hinnangul on antud juhul tegemist tavapärasest keerulisema õigusliku vaidlusega, arvestades hageja nõuete, taotluste ja asjaolude rohkust, mis vajasid korduvalt täpsustamist. Samuti toimus asjas kaks kohtuistungit ja praeguseks on kohtuasja materjale kolme köite jagu. Tsiviilasja menetlus kestis 265 päeva.
7.Maakohus leidis, et esindaja toimingud olid kostja esindamiseks vajalikud ja toimingute ajakulu vastab tsiviilasja sisule ja mahule ning on põhjendatud 23 tunni
ulatuses, sh hagiavalduse analüüs ja vastus hagile 3 tundi (arve nr 38-2014); hagi materjalidega tutvumine ja õiguslik analüüs 1 tund, hageja seisukohtadega kostja vastusele koos lisatud tõenditega tutvumine 1 tund, 21.01.2015 kohtu eelistungi ettevalmistus 1,5 tundi ja 20.01.2015 (arvele märgitud 19.01.2015) menetlusdokumendi koostamine ja esitatavate tõendite analüüs 1 tund, 21.01.2015 kohtuistungil osalemine 2,5 tundi (arve nr 03-2015); 09.02.2015 kohtunõude täitmiseks hageja selgituste ja taotluste õiguslik analüüs 2 tundi ning kostja seisukohtade kujundamine ja koostamine 4 tundi (arve nr 08-2015); kliendiga kohtumine 02.03.2015 kohtuistungi ettevalmistuseks 1 tund ja kohtuistungil osalemine 4,5 tundi (arve nr 09-2015); hageja 23.03.2015 taotlus(t)ega ja 27.03.2015 avaldusega tutvumine ja õiguslik analüüs 0,667 tundi, kliendiga arutelu lõpliku seisukoha kujundamiseks 0,167 tundi ning 30.03.2015 seisukoha koostamine 0,667 tundi (arve nr 14-2015).
8.Maakohus märkis, et arvel nr 03-2015 märgitud kahe esimese toimingu (s.o korduv hagi materjalidega tutvumine ja õiguslik analüüs ning hageja seisukohtadega kostja vastusele, sh lisatud tõenditega, tutvumine) vajalik ajakulu on selgelt ülepaisutatud. Eelmisel arvel nr 38-2014 ja menetluskulude nimekirjas märgitud 3 tundi sisaldab muu hulgas juba hagi materjaliga tutvumist (vastasel juhul ei oleks kostja esindaja saanud ka vastust hagile koostada). Arvestades kostja 11.09.2014 vastuse sisulist mahtu ja keerukust, on selle dokumendi koostamisele põhjendatud ajakuluks 1 tund. Seega ülejäänud ajakulu (2 tundi) moodustab hagi materjaliga tutvumine. Kuivõrd esindaja on juba materjaliga tutvunud, ei ole põhjendatud uuesti materjaliga tutvumiseks kulunud aeg üle 1 tunni, mida kohus pidas mõistlikuks ja vajalikuks. Sama arve (nr 03-2015) teise toimingu osas ei ole põhjendatud hageja poolt 24.09.2014 esitatud menetlusdokumentidega tutvumiseks kulunud aega samuti üle 1 tunni, arvestades hageja esitatud dokumendi mahtu ja sisu ning lisatud tõendite tähtsust. Samale hageja menetlusdokumendile oli lisatud ka Exceli tabel tehingute osapoolte kohta, mille kohta kostja esindaja avaldas 21.01.2015 toimunud istungil, et vaatab tabeli üle ja siis annab seisukoha, mis viitab sellele, et esindaja ei olnud eelnevalt dokumendiga tutvunud või ei teinud seda piisava põhjalikkusega.
9.Maakohus leidis, et arvel nr 13-2015 nimetatud toiming (23.03.2015 seisukohtade koostamine) ei ole põhjendatud. Kohtul on alust TsMS § 175 lg 1 järgi menetluskulusid kandma kohustatud menetlusosaliselt välja mõista teise menetlusosalise lepingulise esindaja kulu üksnes juhul, kui esindamine on kohtumenetluses esitatud menetlusdokumentidelt nähtav. 23.03.2015 menetlusdokument on kohtule esitatud kostja poolt, kes ka isiklikult allkirjastas seisukoha. Nimetatud menetlusdokumendist ei ole nähtav, et esindaja oleks selle koostanud. Maakohtu hinnangul ei piisa 23.03.2015 seisukoha koostamise osas õigusabikulu hüvitamiseks kostjale 23.03.2015 väljastatud arvest nr 13-2015 summas 702 eurot (koos käibemaksuga) ning vastavast osutatud teenuse kirjeldusest. 23.03.2015 esitatud dokumendilt ei nähtu lepingulise esindaja õigusabi osutamisena tehtud toimingut. Seega ei kuulu kostja õigusabikulu summas 702 eurot hüvitamisele. Viidatud osas õigusabikulu hagejalt väljamõistmine oleks antud juhul ka ebaõiglane, sest tegemist oleks kulutustega, mille tekkimist ja hüvitamise kohustust ei saanud ta ette näha.
10.Arvestades Riigikohtu praktikat (Riigikohtu tsiviilkolleegium on pidanud mõistlikuks tunnitasu 120 eurot käibemaksuga või –maksuta - vt nt Riigikohtu 01.10.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-92-13; 02.10.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-13; 13.11.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-13; 09.12.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-145-13. 14.10.2013 tsiviilasjas nr 3-2-1-98-13 tehtud määruses luges Riigikohus tavapäraseks tunnitasu 147,49 eurot käibemaksuga ning 11.02.2015 tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14
tehtud määruses mõistlikuks ja põhjendatuks tunnitasu 153 eurot ilma käibemaksuta) ja asjaolu, et kostja esindajaks on vandeadvokaat, on kostja esindaja tunnitasu suurus ilma käibemaksuta 130 eurot ja koos käibemaksuga 156 eurot mõistlik ja põhjendatud.
11.Eeltoodust tulenevalt on kostja esindaja põhjendatud õigusabikulude rahaliseks suuruseks 2990 eurot (23 x 130), millele lisandub käibemaks 20%, seega kokku 3588 eurot. Esindaja õigusabikuludele lisanduvad kulud taksole, printimisele ja materjalide väljatrükile kokku summas 11,83 eurot (koos käibemaksuga; vt arved nr 03-2015 ja 08-2015), mida kohus peab samuti vajalikuks ja mõistlikuks. Apellatsioonkaebus
12.Hageja palub apellatsioonkaebuses tühistada maakohtu otsuse osas, millega jäeti kostja menetluskulud hageja kanda ning teha uus otsus, millega jätta kostja menetluskulud tema enda kanda. Juhul, kui kohus leiab, et kostja menetluskulude tema enda kanda jätmine terves ulatuses ei ole põhjendatud, siis jätta hageja kanda menetluskulud, mitte suuremas summas kui 2760 eurot.
13.Maakohus on rikkunud TsMS § 329 ning § 238 lg-t 4 ja ebaõigesti kohaldanud TsMS § 174 lg-t 1 ja § 175 lg-t 1. Maakohus määras tähtaja menetluskulude nimekirja esitamiseks hiljemalt 23.03.2015. Kostja esitas menetluskulude nimekirja, mille juurde lisatud arvete nr 38-2014 summa oli 468 eurot, 03-2015 summa oli 1414 eurot, 082015 summa oli 937,84 eurot, 09-2015 summa oli 858 eurot. Kostja taotles menetluskulude kindlaksmääramist ja hüvitamist kogusummas 4457,84 eurot, kuid menetlusdokumendile oli lisatud arveid õigusteenuste ja sellega seotud otsekulude kohta summas 3677, 84 eurot. Arve nr 13-2015 summas 702 eurot esitas kostja kohtule alles 27.03.2015 ning arve nr 14-2015 esitas kostja kohtule alles 31.03.2015. Kostja ei taotlenud arvete esitamisel menetlustähtaja ennistamist ning ka kohus ei teinud määrust arvete menetlusse võtmise kohta. Samuti ei esitanud kostja eraldi menetluskulude kindlaksmääramise taotlust arve nr 14-2015 (31.03.2015) kohta ning arve kohta käivat menetluskulude nimekirja. Pelgalt arve edastamisega ei saa arvet nr 14-2015 selliseks kuludokumendiks pidada, mille rahaline suurus tuleks kohtul kindlaks määrata ja seda isegi juhul, kui see kulu oleks põhjendatud suuruses.
14.Kostja esindaja tunnihind ületab tavapärast ja mõistlikuks peetud tunnihinna määra, milleks on Riigikohtu praktikas peetud 120 eurot koos käibemaksuga ja ilma käibemaksuta. Juhul, kui vastaspool kulude mõistlikkuse ja põhjendatuse kahtluse alla seab, on maakohtul kulude põhjendatuse osas TsMS-st tulenevalt kontrolli kohustus ning seda saab eirata vaid väga põhjendatud juhtudel. Maakohtu otsusest selliseid põhjendusi, mis välistaks kohtule pandud menetlusosalise kulude põhjendatuse täiendava kontrolli vajaduse, ei nähtu. Kuna maakohus ei ole põhjendanud, et nimetatud tsiviilasi olnuks tavapärasest keerukam või mahukam, siis tuleks lähtuda tunnihinnast 120 eurot koos käibemaksuga.
15.Maakohus ei ole põhjendanud, miks ta jättis rahuldamata hageja taotluse kohaldada menetluskulude jaotusel TsMS § 162 lg-t 4. Tegemist on isa ja poja vaidlusega ning kohtule nähtavatest asjaoludest tulenevalt on ka vaatamata laenusuhte tõendamatusele ning kostja vastuväidetele tuvastatav siiski fakt, et korteriomand ning garaažiboksid on soetatud kostjalt saadud raha eest, mida tunnistas hageja ka vande all ja et korteri tasuta kasutusõigus oli enne kohtumenetlust takistatud. Vastustaja seisukoht
16.Kostja palus jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ning maakohtu otsuse muutmata.
Ringkonnakohtu põhjendused
17.Tsiviilkolleegium, tutvunud kirjalikus menetluses asja materjaliga, leidis, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohtu hinnangul ei rikkunud maakohus otsuse tegemisel menetlusõiguse norme ja kohaldas materiaalõiguse norme õigesti. Maakohus on oma seisukohti piisavas ulatuses põhjendanud.
18.Ringkonnakohus kontrollib TsMS § 651 lg 1 kohaselt maakohtu otsust üksnes osas, mille peale on kaevatud. Hageja esitas apellatsioonkaebuse üksnes osas, millega kostja menetluskulud hagejalt välja mõisteti.
19.Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist:
20.Kohus ei ole rikkunud menetlusnormi kui võttis 30.03.2015 vastu arve nr 14-2015 ja luges selle kostja põhjendatud kuluks. Tegemist oli kuluga, mille kostja kandis seoses vastuse koostamisega hageja poolt peale 23.03.2015 esiatud taotlustele. Kostja on seda põhjendanud oma 30.03.2015 vastuses ja lahti kirjutanud nimetatud õigusteenuse sisu ja mahu.
21.Asjakohatud on hageja väited seonduvalt kostja menetluskulu arvega nr 13-2015 summas 702 eurot, kuna selles osas jättis kohus kostja taotluse menetluskulude hüvitamiseks rahuldamata.
22.Ringkonnakohus ei nõustu hageja seisukohaga, et kostja lepingulise esindaja tunnihind on ülemääraselt kõrge ja läheb vastuollu Riigikohtu praktikaga.
23.Riigikohus on pidanud mõistlikuks ja põhjendatud hüvitamisele kuuluvaks lepingulise esindaja õigusteenuse osutamise tunnihinnaks 120 eurot, millele lisandub käibemaks, kuid Riigikohus ei ole pidanud seda fikseeritud töötunni hinnaks ega ka võimalikuks ülemmääraks. Kostja lepingulise esindaja tunnitasu oli 130 eurot, millele lisandub käibemaks, mis on tavapärane vandeadvokaadi õigusteenuse eest Eestis kehtiv turuhind, nagu ka maakohus on leidnud.
24.Apellandi taotlus TsMS § 162 lg 4 kohaldamiseks on põhjendamatu. Hageja esitas kostja vastu alusetu hagi, mis jäeti rahuldamata. Asjaolu, et tegemist on isa ja poja vahelise vaidlusega, ei muuda seadusest tulenevat menetluskulude jaotust ebaõiglaseks.
25.Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 4 ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid. Seega ei määra ringkonnakohus kindlaks apellatsioonimenetluses tekkinud menetluskulude jaotust ja rahalist suurust.
Gaida Kivinurm /allkirjastatud digitaalselt/
Kaija Kaijanen /allkirjastatud digitaalselt/
Tiit Kollom /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.