2-15-11629/4 - Võlaõigus - Kahju õigusvastane tekitamine - Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja - lahend.ee

2-15-11629 astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumajale tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kajalt kautsjon Rahandusministeeriumi arvelduskontole EE571010220229377229 AS-is SEB Pank, EE062200221059223099 AS-is Swedbank, EE513300333522160001 Danske Bank A/S Eesti filiaalis või EE221700017003510302 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaalis. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi alus XxxOÜ juhatuse liikmena äriühingu võlausaldajale tekitatud kahju 1785,77 eurot (saamata jäänud töötasu 1736 eurot ja viivis 49,77 eurot). Kohtu selgitused Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 444 lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Hageja menetluskuluks on riigilõiv 225 eurot ja lepingulise esindaja kulu 450 eurot. Menetluskulude nimekirja ja spetsifikatsiooni kohaselt kulus hageja esindajal tunnihinnaga 100 eurot (käibemaksuta) materjalidega tutvumiseks, hagi koostamiseks, kohtupraktika analüüsiks, kostja vastu nõude adresseerimiseks 1,5 t ja hagiavalduse koostamiseks, sh kohtu nõude täitmiseks ja hagi menetlusse võtmise määrusega tutvumiseks 3 t. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. TsMS § 175 lg 11 sätestab, et kui menetluskulude jaotuse kohaselt teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude kandmiseks kohustatud menetlusosaline nimetatud kuludele vastu ei vaidle, võib kohus piirduda selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks suuremad käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud piirmäärast. Riigikohtu üldkogu lahendiga tunnistati põhiseaduse vastaseks ja kehtetuks TsMS § 175 lg 4 ning samuti Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määrus nr 137 „Lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad“ (vt sellekohaseid põhjendusi Riigikohtu üldkogu 26.06.2014 lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-153-13, p-d 70–76). Seega menetluskulude rahalise

2-15-11629 suuruse kindlaksmääramisel tuleb maakohtul kontrollida lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust esindamisele kulunud aja ja ühe tööühiku suhtes. Kohtu hinnangul on hageja esindaja tunnitasu ülepaisutatud. Hageja esindaja tunnihind on 100 eurot (käibemaksuta). Tegemist on keskmisest mõnevõrra kõrgema tunnitasuga. Arvestades hageja esindaja kvalifikatsiooni ning käesoleva tsiviilasja mahtu, keerukust ja kestust, on kohtu hinnangul põhjendatud tunnitasu käesolevas menetluses 75 eurot (käibemaksuta). Kohus möönab, et kliendil on õigus valida endale kvalifikatsioonilt ja hinnalt sobiv lepinguline esindaja, kuid vastaspoolelt väljamõistetavad menetluskulud peavad olema põhjendatud ja vajalikud. Ka Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-115-14 p-s 14 märkinud, et üldjuhul ei saa pidada põhjendatuks ja vajalikuks menetlusosalise lepingulise esindaja tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Käesolevas menetluses on põhjendatud esindaja tunnihind 75 eurot. Hageja esindaja on käesolevas menetluses osutanud õigusabi 4,5 t. Analüüsides hageja lepingulise esindaja ajakulu käesoleva menetluse raames, on kohus seisukohal, et osaliselt ei ole esindaja ajakulu põhjendatud. Kohtu hinnangul on käesoleva asja materjalidega tutvumiseks ja hagiavalduse koostamiseks kuluv põhjendatud ajakulu 2,5 t. Kohus selgitab, et kohtupraktika analüüsiks kuluvat ajakulu ning hagi menetlusse võtmise määrusega tutvumise ajakulu ei ole põhjendatud vastaspoolelt välja mõista. Kohus rahuldab hageja avalduse menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks osaliselt. Hageja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalik ajakulu on 2,5 t. Arvestades kohtu poolt põhjendatuks peetud tunnihinda 75 eurot (käibemaksuta), teeb hageja esindaja põhjendatud lepingulise esindaja kuluks 187,50 eurot. Hageja taotleb menetluskulude väljamõistmist käibemaksuta. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on vastavasisulise taotluse esitanud. TsMS § 178 lg 1 järgi menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.