lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-18-13964/7

Perekonnaõigus › Abielulahutus

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tallinna kohtumaja · 10.10.2018

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
2-18-13964/7
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Perekonnaõigus › Abielulahutus
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
10.10.2018
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
915
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Kohtutoimik 2-18-13964

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Raivo Einula

Kohtuotsuse kuupäev

10. oktoober 2018

Kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht

10. oktoober 2018 Tallinna kohtumaja (Lubja tn 4, 10115 Tallinn)

Kohtuasja number

2-18-13964

R L versus E L abielulahutuse nõudes

Tsiviilasi

Kohtuistung

9. oktoober 2018

Menetlustoiming

Lõpplahend

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja R L (isikukood xxx) Kostja E L (isikukood xxx)

Kohtutoimik 2-18-13964

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada hagi R L vs E L abielulahutuse nõudes.
2.Lahutada R L (isikukood xxx) ja E L (isikukood xxx) milline

on

sõlmitud

juunil

Järva

abielu,

Maavalitsuse

perekonnaseisuosakonnas, abieluakt nr xx. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata, esitades motiveeritud apellatsiooni Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Menetluskulude jaotus Kooskõlas TsMS § 164 lg 1 jätta kummagi poole menetluskulud tema enda kanda. Asjaolud

Sarnased lahendid

Perekonnaõigus
  • 10.09.20262-25-9159/12Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 08.09.20262-25-22997/49Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
  • 08.09.20262-26-10102/13Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
  • 04.09.20262-26-113624/8Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 04.09.20262-26-15077/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 03.09.20262-26-13086/11Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
18.septembril 2018 esitas R L kohtule hagi E L vastu abielulahutuse nõudes. Hagiavalduse kohaselt poolte abielulised suhted lõppesid faktiliselt 7. jaanuaril 2017, mil hageja koos poolte ühiste lastega lahkus poolte ühisest kodust. Sellest ajast elavad pooled eraldi. Hageja palub lahutada tema ja kostja vahel 26. juunil 2004 sõlmitud abielu. Kohus võttis määrusega hagi menetlusse 25. septembril 2018. Perekonnaseaduse (PKS) § 65 lg 1 kohaselt võib abielu lahutada kohtuotsusega ühe abikaasa hagi alusel teise abikaasa vastu. PKS § 67 lg 1 alusel võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Kohus peab abieluasjas pooled ära kuulama (TsMS § 346 lg 2). Kohus kuulas pooled ära kohtuistungil 9. oktoobril 2018. Hageja R L kinnitas, et ta välistab leppimise kostjaga. Ta jäi haginõude juurde ja palus kohtul lahutada abielu. Hageja seletas, et poolte abielusuhted on purunenud ja nende taastamine ei ole enam võimalik. Kostja E L kinnitas kohtule, et ta ei nõustu abielulahutusega, kuid kinnitas poolte abielusuhete lõppemist 7. jaanuaril 2017, mil hageja koos lastega poolte ühisest kodust lahkus. Kostja ei esitanud taotlust ega avaldanud soovi hagejaga leppida. Kohtuotsuse põhjendused PKS § 63 kohaselt abielu lõpeb, kui abielu lahutatakse. PKS § 65 lg 1 kehtestab, et abielu võib lahutada kohtuotsusega ühe abikaasa hagi alusel teise abikaasa vastu. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt abielu lahutatakse kohtus, kui abikaasad

Kohtutoimik 2-18-13964 vaidlevad abielu lahutamise või lahutusega seotud asjaolude üle või kui perekonnaseisasutus ei ole pädev abielu lahutama. PKS § 66 p 2 kohaselt lõpeb abielu kohtus abielu lahutamise korral päeval, millal kohtuotsus jõustub. PKS § 67 lg 1 sätestab, et kohus võib abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt abielusuhete lõppemist eeldatakse, kui abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi. PKS § 67 lg 3 näeb ette, et kohus peab tarvitusele võtma abinõud poolte lepitamiseks, välja arvatud juhul, kui see on asjaoludest tulenevalt võimatu või ebamõistlik. Kohus võib anda pooltele kuni kuuekuulise leppimisaja. Hageja seletusega on leidnud kinnitust, et poolte kooselu jätkamine on võimatu, kuna poolte abielusuhted on pöördumatult katkenud juba pikema aja kestel ja hageja välistab täielikult mistahes leppimise kostjaga või katkenud abielusuhete taastamise. Pooled elavad faktiliselt lahus üks aasta ja üheksa kuud. Pooled on üritanud abielusuhet jätkata, kuid see pole õnnestunud. Kostja vaidles abielulahutusele vastu, kuid ei esitanud ühtki mõistlikku põhjendust, miks ta ei ole hagiga nõus. Siiski on ta kohtu hinnangul faktiliselt õigeks võtnud haginõude, kuna kinnitas, et abielusuhted on katkenud 7. jaanuaril 2017 ja kumbki pool elab sellest ajast eraldi. Seega ei ole kostja seisukoht, mille kohaselt ta ei soovi abielu lahutada, kohtu arvates arvestatav ega kooskõlas seadusega. Pooled ei ole avaldanud soovi leppida või püüda abielusidet taastada ja abielusuhet jätkata. Hageja on selle kindlameelselt ka välistanud. Poolte ärakuulamisel saadud teavet hinnates ja tuginedes oma siseveendumusele leiab kohus, et poolte abielu tuleb lahutada. Kohus tuvastas, et poolte abielusuhted on katkenud pöördumatult ja poolte abielu ei ole võimalik säilitada või pooli lepitada. Seepärast peab kohus ainuõigeks, et kumbki pool läheb edasi oma teed, teineteisest lahutatuna. Kui üks pool on jõudnud endas lõplikule selgusele, et olemasolev abielu on muutunud talle koormavaks ning kui poolte teravnenud suhted on muutunud väljakannatamatuks ja talumatuks koormaks, tuleb sellest koormast vabaneda, mis tähendab, et kohus ei pea abielu jätkamist enam võimalikuks ja abielu tuleb lahutada. Ka abielusuhtes säilitavad abikaasad vabaduse ise otsustada suhte kestuse ja võimaluste üle. Selles mõttes tuleb abikaasade valikuid austada. Poolte ärakuulamisel jõudis kohus kindlale veendumusele, et hageja ja kostja abielusidemed on pöördumatult katkenud ja abielu taastamine välistatud. Hageja on kategooriliselt leppimise vastu, mistõttu kohus ei pea võimalikuks asjas menetlust peatada pooltele leppimisaja andmisega. Leppimisaja andmist ei ole taotlenud ka kostja. Abieluline kooselu kohustab meest ja naist vastastikuseks lugupidamiseks ja toetuseks ning põhineb absoluutsel vabatahtlikkusel. Perekonnaseaduse mõtte

Kohtutoimik 2-18-13964 kohaselt on abielu mehe ja naise vabatahtlik liit. Sama vabatahtlik saab olla ka ühe või teise poole lahtiütlemine abieluleppest. Kohus leiab seepärast, et poolte abielu tuleb lugeda lõppenuks, see tähendab abielu lahutada ja seega haginõue rahuldada. Pooled on pikka aega elanud teineteisest lahus. Nad küll on proovinud abielusidemeid taastada, kuid kõik katsed on nurjunud. Seega ei ole abielu jätkamine kohtu hinnangul võimalik. Abielu ei ole võimalik säilitada ilma ühe poole vastava tahteta ja kui üks abikaasadest kindlasti ei soovi enam abielu (see tähendab abielulist kooselu) jätkata, on tal alati õigus astuda konkreetseid samme selle lõpetamiseks. Vastavalt TsMS § 164 lg 1 kannab hagimenetluses esitatud abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Menetluskulude jaotamisel juhindub kohus TsMS § 164 lõikest 1 ning § 173 lõigetest 1 ja 4 ning jätab menetluskulud poolte endi kanda. /digitaalallkiri/

Raivo Einula Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 02.09.20262-26-12506/11Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 02.09.20262-26-15230/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus