Perekonnaõigus › Abielulahutus

Harju Maakohus

Kohtunik

Geete Lahi

Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number

05.10.2018, Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasi

N M hagi K M vastu abielu lahutamiseks

2-18-10657

3500 eurot Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja N M (isikukood x, elukoht x, e-post: x) Kostja K M (isikukood x, elukoht x)

Kohtuistungi toimumise aeg

28.09.2018

Resolutsioon

Lahutada N M ja K M abielu, mis sõlmiti 04.11.1976.a. Leningradi linna Nevski Perekonnaseisuametis, kande number x, abielutunnistus II-AK nr x. Menetluskulud jätta poole endi kanda.

Menetluskulude jaotus Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Hagi aluseks olevad asjaolud ja menetluse käik 13.07.2018 esitas N M (hageja) kohtule hagiavalduse K M (kostja) (koos nimetatuna pooled) vastu abielu lahutamiseks ja täiendas hagiavaldust 13.08.2018 esitatud menetlusdokumendis. Hagiavalduse ja selle täienduse kohaselt poolte abielu sõlmiti 4.11.1976.a. Nevski Perekonnaseisuametis. Kostja elab ja käitub vastutustundetult, võtab üle jõu käivaid laene. Hageja ei soovi vastutada kostja võetud kohustuste eest. Abielulised suhted lõppesid 2008.a. Kostja on agressiivse iseloomuga. Hageja soovib, et kostja lahkuks nende ühisest kodust ja asuks eraldi elama. Abikaasad vaidlevad abielu lahutamise üle ning abielu ei ole siiani olnud võimalik lahutada kohtuväliselt. Kostja ja hageja abielulised suhted on lõppenud juba 10 aasta eest ning hageja on pöördunud kostja poole mitmel korral sooviga (viimati möödunud nädalal), et lahutada

abielu Perekonnaseisuametis, millest kostja aga ei huvitu. Hageja ei soovi abielu jätkumist kostjaga. Hageja palus poolte abielu lahutada. Kohtuistungi sekretär helistas kostjale kahel korral. Kostja vastas, et ta on kohtuistungist teadlik, kuid ta on pidevalt välismaal tööl. Kohtuistungile ilmuda ei kavatse ja lahutust ei soovi. Kohtuistungil palus hageja poolte abielu lahutada, abielusuhteid taastada ja leppida ei soovi. Hagejal oli see otsus ammu tehtud. Pooled elavad eraldi, igaüks oma toas ja sellest ei tule midagi välja. Abielusuhted lõppesid juba 10 aastat tagasi. Kostja tegevus on seotud riskiga, ta võtab laene, hageja võib kaotada korteri. Kostja leidis kaks aastat tagasi töö ja töötab praegu välismaal, Soomes või Rootsis. Mõnikord tuleb nädalaks Eestisse. Lahutusest ei taha kostja midagi kuulda. Kostja käib vahel x, kus tal on aadressil x maja. Kohtuotsuse põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 346 lg 2 sätestab küll abieluasjas kohtu kohustuse pooled ära kuulata, kuid TsMS § 414 lg 1 kohaselt kui pooled või üks pool kohtuistungilt puudub, võib kohus lahendada asja sisuliselt, kui hagi aluseks olevad asjaolud on kohtu arvates sellise otsuse tegemiseks piisavalt välja selgitatud. Kohus lahendab asja sisuliselt. Perekonnaseaduse (PKS) § 65 lg 1 kohaselt võib abielu lahutada kohtuotsusega ühe abikaasa hagi alusel teise abikaasa vastu. PKS § 65 lg 2 kohaselt lahutatakse abielu kohtus, kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise või lahutusega seotud asjaolude üle. PKS § 67 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu enam ei taasta. Hageja kinnitas kohtuistungil, et abielulist kooselu ei ole pooltel juba 10 aastat. Kostjaga abielusuhteid taastada ja leppida hageja ei soovi. Kohus märgib, et abikaasal on abielu lahutamise avalduse esitamiseks õigus ning kohus saab avalduse rahuldada ka juhul, kui üks pool abielu lahutada ei soovi. Kostja teatas telefonis, et ta lahutust ei soovi, kuid ei nimetanud abielu lahutamist takistavaid asjaolusid. Arvestades, et poolte abielulist kooselu reaalselt ei eksisteeri ja hageja ei soovi abielu jätkata, tuleb abielu lahutada. Kuna abielu on oma olemuselt väga isiklik leping, ei saa sundida ühte lepingu poolt seda lepingut tahtevastaselt täitma. Menetluskulude jaotamine Tulenevalt TsMS § 164 lg-st 1 jäävad poolte menetluskulud nende endi kanda.