Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Tsiviilasja hind
28.septembril 2018.a, Tallinnas
Menetlusosalised esindajad
Menetluse liik
ja
2-17-18020 K A hagi D A vastu elatise suurendamise nõudes 675 eurot
nende Hageja: K A (isikukood xxxx, elukoht xxx) Hageja seaduslik esindaja Y O (isikukood xxxx, elukoht xxxx; e- post: xxxx) Kostja: D A (isikukood xxxx, elukoht xxxx; e- post: xxxx) Kirjalik menetlus
Resolutsioon
1.Rahuldada K A hagi D A vastu elatise suurendamiseks.
2.Muuta Harju Maakohtu 14.10.2013.a kohtumäärusega tsiviilasjas nr. 2-13-43184 D A’lt väljamõistetud elatise suurust alljärgnevalt:
2.1.Välja mõista D A’lt tütre K A (sündinud xxxx) ülalpidamiseks igakuine elatis alates 30.11.2017.a Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära pooles ulatuses kuni K A täisealiseks saamiseni, s.o kuni xxxx. Elatise summa muutub koos Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära muutumisega. 2017.a oli elatise alammäär 235 eurot kuus ja 2018.a on elatise alammäär 250 eurot kuus.
3.D A’l tuleb tasumisele kuuluv igakuine elatis tasuda iga kuu eest ette kuu 15.kuupäevaks Y O arvelduskontole nr. xxxx, märkides maksekorralduse selgitusse „Elatusraha ning kuu mille eest elatist tasutakse“.
4.Jätta menetluskulud menetlusosaliste enda kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Hageja nõue ja põhjendused
1.K A esitas 30.11.2017.a kohtule hagi D A vastu elatise suurendamise nõudes. Kohtule esitatud hagiavalduse kohaselt on Harju Maakohtu 14.10.2013.a kohtumäärusega tsiviilasjas nr. 2-13-43184 kohustatud kostjat tasuma hageja ülalpidamiseks elatist 160 eurot kuus. Hageja kulud on võrreldes eelnimetatud kohtulahendi ajaga suurenenud. Hageja palub välja mõista elatise summas 235 eurot kuus alates 30.11.2017.a, kuid mitte vähem kui PKS § 101 lg 1 alusel pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda. Kostja vastuväited ja põhjendused
2.Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja tegeleb praktiliselt iga päev hagejaga, ostab hagejale vajalikke asju ja käib hagejaga erinevatel üritustel. Kostja majanduslik olukord oli samuti viimastel aastatel kehv, sest alustas oma äriga. Kostja on edaspidi valmis hageja eest hoolitsema ja ostma vajalikke asju. Kostja ei keeldu hagejale elatise maksmisest, kuid soovib olla kindel, et tasutud raha on kasutatud tõesti hageja vajaduste peale, mitte Y O isiklikes huvides. Kohtu seisukoht ja põhjendused
3.Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega ning uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid kogumis, on seisukohal, et hagi kuulub rahuldamisele. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 järgi menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 järgi rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.
4.Pooled on andnud nõusoleku asja lahendamiseks kirjalikus menetluses (t/l 30, 31). Kooskõlas TsMS § 403 lg 1 lahendab kohus käesoleva tsiviilasja kirjalikus menetluses.
5.TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kohus on pooltel palunud esitada täiendavad tõendid, taotlused ja seisukohad 19.03.2018.a kohtumääruses (t/l 32).
6.Vaidlust ei ole pooltel selle üle, et kostjal on hageja ülalpidamiskohustus (t/l 5) ning et hageja elab ema juures. Samuti ei ole vaidluse all asjaolu, et Harju Maakohtu 14.10.2013.a kohtumäärusega tsiviilasjas nr. 2-13-43184 on kostjat kohustatud tasuma Y O arveldusarvele K A ülalpidamiseks elatist igakuuliselt 15.kuupäevaks 160 eurot, lisaks tagasiulatuvalt aasta eest 1 500 eurot 18 kuu jooksul alates 2013.a oktoobrikuust (t/l 7-9).
7.TsMS § 459 lg 1 kohaselt pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada.
8.Hageja on kohtule esitatud menetlusdokumentides märkinud, et hageja vajadused on võrreldes 14.10.2013.a suurenenud eelkõige kulutuste suurenemisest huvitegevusele (t/l 26). Kohtule avaldatu kohaselt õpib hageja keelekümblusklassis ning käib teatri-, vokaal-, tantsu- ja inglise keele ringis (t/l 2 pöördel, 26).
9.Eelnevast tulenevalt palub hageja suurendada Harju Maakohtu 14.10.2013.a kohtumäärusega väljamõistetud elatise suurust miinimummäärani. Kuivõrd hageja on esitanud nõude elatise saamiseks miinimummääras, ei pea hageja enda vajadusi tõendama.
10.Riigikohus on 07.02.2018.a kohtuotsuses tsiviilasjas nr. 2-15-15909 punktis 12 märkinud, et kolleegium on varasemas praktikas leidnud, et lapse vajaduste rahuldamiseks kulub eelduslikult kahekordne miinimumelatis ning selles ulatuses ei ole vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi kohtumenetluses tõendada (vt nt Riigikohtu 22. märtsi 2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-174-16, p 13; vt ka 8. jaanuari 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13, p 15).
11.Perekonnaseaduse (PKS) § 97 p 1 järgi on alaealine laps õigustatud saama ülalpidamist. PKS § 99 lg 1 kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes ja lg 2 kohaselt arvestatakse ülalpidamise kindlaksmääramisel õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi.
12.PKS § 100 lg 2 kohaselt alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides.
13.Vaidlust ei ole poolte vahel selle üle, et kostja täidab eelpool viidatud Harju Maakohtu kohtumäärust.
14.PKS § 102 lg 1 kohaselt vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. PKS § 102 lg 2 kohaselt vanemad ei vabane lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.
15.Kostja ei ole kohtu ette toonud asjaolusid, millistest nähtuks, et viimase poolt ei ole võimalik hagejale tasuda hagiavalduses nõutavat elatist. Käesoleval juhul ei ole hageja seaduslikud esindajad kohtule avaldanud andmeid oma majandusliku olukorra kohta.
16.Riigikohus on 13.02.2018.a kohtuotsuses tsiviilasjas nr. 2-16-2343 punktis 13 leidnud, et eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel. Vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike (vt Riigikohtu 24. oktoobri 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12, p 15).
17.Riigikohus on 09.06.2017.a kohtuotsuses kohtuasjas nr. 3-2-1-35-17 punktis 21.1 leidnud, et vanemate varalisi võimalusi hinnates tuleb tuvastada eelkõige vanemate sissetulek, millest vanemad saavad katta lapse ülalpidamiskulusid, ning sissetuleku ebapiisavuse korral arvestada ka vanema muud vara, mille arvel saab lapsele ülalpidamist anda (vt ka Riigikohtu 24. oktoobri 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12, p 16).
18.Kohus on teinud kooskõlas TsMS § 230 lg 3 ja lg 5 järelpäringud äriregistrisse, kinnistusraamatusse, liiklusregistrisse ning Maksu- ja Tolliametisse. Nimetatust nähtub, et käesoleval hetkel kuulub kostjale Xxxx OÜ osa väärtuses 1 250 eurot ning kostja on ka nimetatud äriühingu juhatuse liige (t/l 43). Samuti on kostja korteriomandi asukoha xxxx ühisomanik (t/l 44) ja talle kuulub sõiduauto xxxx (t/l 47). Hageja seaduslikule esindajale Y O’le kuulub 4 kinnisasja ning sõiduauto xxxx (t/l 45, 46).
19.Kohtu ette toodud asjaolude kohaselt ei keeldu kostja hagejale elatise maksmisest, kuid
soovib olla kindel, et tasutud raha on kasutatud tõesti hageja vajaduste peale, mitte Y O isiklikes huvides (t/l 37). Kohus selgitab kostjale, et tulenevalt PKS § 100 lg 2 teisest lausest tulenevalt peab lapsega koos elav vanem elatist kasutama üksnes lapse huvides.
20.Kohus leiab, et tõendeid selle kohta, et kostja ei ole suuteline tasuma hagejale seaduses sätestatud määras ülalpidamist, kohtule esitatud ei ole. Seega leiab kohus, et hageja poolt esitatud hagiavaldus kuulub rahuldamisele, kuivõrd käesoleval ajal on hageja vajadused suurenenud võrreldes Harju Maakohtu 14.10.2013.a tehtud lahendi tegemise ajaga arvestades lapse vanust ning samuti on tõusnud üldised kulud eluasemele ja toidule.
21.Kõige eelpool toodu alusel asub kohus kokkuvõtlikult seisukohale, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Muuta tuleb Harju Maakohtu 14.10.2013.a kohtumäärusega tsiviilasjas nr. 2-13-43184 D A’lt väljamõistetud elatise suurust selliselt, et D A’lt kuulub väljamõistmisele K A kasuks igakuine elatis alates 30.11.2017.a Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära pooles ulatuses kuni K A täisealiseks saamiseni, s.o kuni xxxx. Elatise summa muutub koos Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära muutumisega.
22.Hageja on palunud kohtule esitatud hagiavalduses tasuda väljamõistetav elatis hiljemalt iga kuu 15.kuupäevaks hageja seadusliku esindaja Y O arveldusarvele nr. xxxx (t/l 3).
23.TsMS § 445 lg 1 esimese lause kohaselt võib kohus otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse viivitamata või et otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga. PKS § 100 lg 4 kohaselt makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette.
24.Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et kostjal tuleb kohtuotsusega väljamõistetud elatis tasuda ette iga kuu eest ette 15. kuupäevaks hageja seadusliku esindaja Y O arvelduskontole.
25.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine
26.TsMS § 442 lg 2 p 51 kohaselt märgitakse kohtuotsuse sissejuhatuses tsiviilasja hind. Tulenevalt TsMS § 122 lg 1 ja § 129 lg 2 on tsiviilasja hinnaks 675 eurot. Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine
27.Tulenevalt TsMS § 162 lg 1 jäävad menetluskulud kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 järgi määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse.
28.Arvestades asjaoluga, et hagejal ei ole käesolevas tsiviilasjas tekkinud menetluskulusid, jäävad poolte menetluskulud nende enda kanda. Kohus arvestab antud juhul ka asjaoluga, et tegemist on elatise nõudega.
29.Kohus selgitab, et kuna menetlusosalised kannavad oma menetluskulud ise, siis puudub neil õigus nõuda kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist.
/allkirjastatud digitaalselt/ Ann Meriluht Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.