Perekonnaõigus › Abielulahutus

Hageja esitatud väited ja nõue Hageja ja kostja abiellusid hagi kohaselt xxxx Harju Rajooni RSN TK Perekonnaseisuosakonnas. Poolte vahel on abielulised suhted lõppenud juba 2 aastat tagasi. Hageja palub lahutada poolte abielu. Kohtuistungil kinnitas hageja, et soovib lahutust, abielusuhted kostjaga on pöördumatult lõppenud. Kostja tarbib alkoholi, töökohta ei pea, võtab võlgu. Hageja soovib olla kostjast sõltumatu, lepitusest hageja hinnangul midagi välja ei tuleks. 24.09.2018 esitas hageja kirjaliku seisukoha kostja taotlusele leppimisaja määramiseks. Hageja märkis, et vaidleb vastu leppimisaja määramisele. Seisukoha kohaselt ei ole kostja näidanud varem üles mingit initsiatiivi, et parandada suhteid hagejaga. Kostja on pidevalt hageja suhtes vaimselt vägivaldne, ta solvab ja mõnitab hagejat. Hageja palub mitte määrata leppimisaega ja lahutada abielu esimesel võimalusel. Kostja seisukohad Kostja kirjalikku vastust hagile ei esitanud ning kohtuistungile ei ilmunud. Nii hagimaterjalid kui kohtukutse toimetati kostjale isiklikult allkirja vastu kätte (lk 16, lk 18). Kohus kuulas kostja ära 18.09.2018 telefoni teel. Kostja avaldas, et ei ole lahutusega nõus. Kostja arvates on neil hagejaga võimalik veel leppida. Kostja esitas taotluse, et kohus määraks pooltele tähtaja leppimiseks 6 kuud. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja kohtuotsuse põhjendused PKS (perekonnaseadus) § 65 lg 1 kohaselt abielu võib lahutada kohtuotsusega ühe abikaasa hagi alusel teise abikaasa vastu. Vastavalt PKS § 67 lg 1 kohus võib abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. PKS § 67 lg 3 järgi kohus peab tarvitusele võtma abinõud poolte lepitamiseks, välja arvatud juhul, kui see on asjaoludest tulenevalt võimatu või ebamõistlik. Kohus võib anda pooltele kuni kuuekuulise leppimisaja. Kostja on esitanud taotluse, et kohus määraks pooltele tähtaja leppimiseks 6 kuud. Kohus leiab, et kuivõrd hageja on kategooriliselt leppimisaja määramisele vastu ning on välistanud võimaluse leppimiseks, tuleb kostja taotlus jätta rahuldamata. Kohus on seisukohal, et leppimine on võimalik üksnes juhul, kui mõlemad pooled on valmis selleks teineteisega suhtlema. Olukorras, kus üks pool on leppimise võimaluse välistanud ning sellest huvitatud ei ole, puudub perspektiiv leppimiseks ning mingeid abinõusid lepitamiseks kohaldada ei ole võimalik. Seetõttu jätab kohus rahuldamata kostja 18.09.2018 taotluse leppimisaja määramiseks. Kohus tuvastab kohtule esitatud abielutunnistuse (lk 5) alusel, et hageja ja kostja on xxxx sõlminud abielu Harju Rajooni RSN TK Perekonnaseisuosakonnas. Pooled vaidlevad, kas abielusuhted on pöördumatult lõppenud või on neid võimalik veel taastada. Kohus leiab, et kuivõrd abielusuhted saavad olemas olla mõlema abikaasa vastavasisulisel nõusolekul, siis ei saa suhete taastamine kõne alla tulla, kui kumbki abikaasa on selle omalt poolt välistanud. Hageja väljatoodu kohaselt on hageja kindel oma soovis abielu lahutada, ta ei soovi kostjaga enam abielus olla ega pea ühelgi juhul leppimist võimalikuks. Nimetatut arvesse võttes leiab kohus, et poolte abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielu jätkamine ei ole võimalik, kui hageja seda ei soovi. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et hagi tuleb rahuldada. Kohus rahuldab hagi ja lahutab poolte abielu.

Tsiviilasja hind ja menetluskulud Tulenevalt TsMS § 132 lg 1 on hagihind 3 500 eurot. TsMS § 164 lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Kohus jätab menetluskulud TsMS § 164 lg 1 alusel poolte endi kanda. Seoses sellega hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid ei ole.

/allkirjastatud digitaalselt/ Laura-Liis Sarapuu kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.