Alaealisele lapsele määratud eestkostja ülesannete täiendavaks kindlaksmääramiseks
Menetlusosalised ja nende
Avaldaja: R K (isikukood xxxx, elukoht xxxx); Avaldaja lepinguline esindaja: Kerstin Malberg, epost: [email protected]; Puudutatud isik: A L V R (isikukood xxxx, elukoht xxxx), riigi õigusabi korras määratud esindaja Andres Lusmägi, e-post: [email protected]; Eestkosteasutus: Tallinna linn Nõmme Linnaosa Valitsuse kaudu, e-post: [email protected]
esindajad
RESOLUTSIOON
Jätta rahuldamata R K avaldus. Menetluskulude jaotus Avaldusega seotud menetluskulud jätta avaldaja kanda ja riigi õigusabi korras määratud alaealise esindaja tasu jätta Eesti Vabariigi kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest.
1(8)
Asjaolud ja menetluse käik
1.R K (edaspidi ka eestkostja) esitas 01.06.2018 Harju Maakohtusse avalduse alaealisele lapsele määratud eestkostja ülesannete täiendavaks kindlaksmääramiseks. Avalduse kohaselt avaldajale kuulub alaealise lapse A L V R ́i (edaspidi ka A) isikuhooldusõigus, s.o õigus ja kohustus last kasvatada, tema elu korraldada, tema järele valvata ja tema viibimiskohta määrata ning lapse igakülgse heaolu eest muul viisil hoolitseda. Riik maksab A isiklike kulude katmiseks Sotsiaalkindlustusameti kaudu eestkostetava lapse toetust xxxx eurot kuus ja lapsetoetust xxxx eurot kuus, kokku xxxx eurot kuus. Eelnimetatud vahenditest tasub Sotsiaalkindlustusamet avaldajale kui lapse eestkostjale (isikuhooldusõiguse osas) avaldaja arvelduskontole igakuiselt A ülalpidamiseks xxxx eurot. Igakuine A sissetulek on aga oluliselt suurem kui eelnimetatud xxxx eurot, kuivõrd arvesse tuleb võtta ka puudega lapse toetust ja Ale makstavat elatist. Puudega lapse toetus summas xxxx eurot ja A isa poolt makstav elatis xxxx eurot jäävad täies ulatuses puudutatud isiku II käsutusse, kes on A eestkostja varahooldusõiguse osas.
2.Avaldaja on seisukohal, et A ülalpidamiseks igakuiselt Sotsiaalkindlustusametist laekuv xxxx eurot kuus on ebapiisav A ülalpidamiseks ning takistab otseselt avaldaja kui eestkostja ülesannete nõuetekohast täitmist. Avaldaja leiab, et olukorras, kus puudutatud isik II vaatab üks kord kuus üle lapse vajadusi ning selle pinnalt kord kuus otsustab, kas mingi kulu on põhjendatud või mitte, on ebamõistlik ning takistab otseselt A ülalpidamiseks laekuvate summade kasutamist vastavalt lapse tegelikele vajadustele ja soovidele. Puudutatud isiku II kui eestkostja käitumine ja tegevus pärsib R Ki kui teise eestkostja tegevust ja toimetulekut oma eestkostja kohustuste täitmisel. Avaldaja leiab, et eestkostjad peaksid omavahel koostööd tegema eesmärgiga tagada Ale piisavad ja sobivad tingimused eluks ja ülalpidamiseks. A igapäevaste kulutuste hindamiseks on oluline arvesse võtta A puudeid, mida puudutatud isik II aga arvestanud ei ole, leides, et igakuiselt on A ülalpidamiseks piisav Sotsiaalkindlsutusametist laekuv xxxx eurot.
3.Seoses A puude ja kulutustega selgitab avaldaja järgmist. Tingituna A puudest ja autistlikest erivajadustest, sh diagnoositud impulsiivsest käitumisest, on tal kõrgendatud nõudmised ja väga valikuline toidueelistus. A puude tõttu on tema kulutuste ette planeerimine keeruline ja osalt võimatu. Autistlikest eripäradest tingituna lõhub A sageli asju, sh närib oma riietesse auke, mis tingib vajaduse uute ostmiseks. Tulenevalt asjaolust, et Al on diagnoositud düsgraafia ja düsleksia lisaks autismile, hüpeaktiivsusele ja tähelepanupuudele, siis on avaldaja võimaldanud Ale õppimise nutuseadmetega, mis on heaks kiitnud ja soovitanud ka Innove Rajaleidja, kes on riigipoolne ametlik otsuste vastuvõtja, kuidas last tuleb arendada ja koolitada. Puudest tingituna esineb vajadus osta pidevalt Ale sobivaid arendusvahendeid: joonistuspaberit, pliiatseid, värve, vildikaid, pintsleid ja teisi kunstivahendeid; suuri reeglina 1500 tükilisi puslesid; käsitööna materjale; koomikseid; Xboxi osavustreeningu mänge ning liikumismänge füüsilise ja koordinatsioonitreeninguks. Puudest tingituna on ka kulutused isiklikule hügieenile suuremad võrreldes teiste lastega. A kohmaka motoorika, samuti kroonilise nohu tõttu on ka salvrätikute ja majapidamispaberi kulu märkimisväärne. Arvestatav kulu kaasneb ka A teraapia- ja lemmikloomadega, kelleks on kaks kassi ja suur eksootiline papagoi. Puberteedieast tingitud proportsioonide ja kehakaalu muutus, samuti kiire kasvamine on tinginud vajaduse sisuliselt kogu A garderoob välja vahetada, millega kaasneb arvestatav kulu. Kuivõrd A jalalabad ei ole pärsi tavapärased, tallab ta oma jalanõud ühelt küljelt nii viltu, et praktiliselt iga kuu on tarvis uued jalanõud Ale osta. 2(8)
4.Kuivõrd puudutatud isikule II on teada kogu informatsioon A puude ja tervisliku seisundi kohta, kuid sellest hoolimata eeldab puudutatud isik II, et A ülalpidamiseks piisab xxxx eurot kuus, on avaldaja seisukohal, et puudutatud isik II ei täida enda eestkostja ülesandeid nõuetekohaselt ja kooskõlas eestkostetava huvidega. Rõhutamist väärib asjaolu, et isegi puudega toetust ei tasuta R K A ülalpidamiseks ilma kulusid eelnevalt kooskõlastamata.
5.Kuivõrd avaldaja kasutusse Sotsiaalkindlustusameti kaudu antavad rahalised vahendid on ebapiisavad A ülalpidamiseks, on avaldaja korduvalt nii suulises kui kirjalikus vormis pöördunud puudutatud isiku II poole. Avaldaja pöördumised tulemusi ei andnud. Avaldaja lepinguline esindaja pöördus 25.04.2018.a ettepanekutega puudutatud isiku II poole, paludes muu hulgas vastata esimesel võimalusel, kuivõrd sellest sõltub A kui eestkostetava heaolu (tlk 126 pöördel-127). 02.05.2018.a tuli puudutatud isikult II alusetult süüdistav ja ebaõigeid väiteid sisaldav vastus ilma sisuliste põhjendusteta (tlk 126). Ligemale kuu aega peale avaldaja ettepanekute esitamist, st 24.05.2018.a esitas puudutatud isik II vastuse, milles kokkuvõtlikult palutakse eestkostetavaga seonduvad võimalikud täiendavad kulutused planeerida etteulatuvalt ning R K anda teada lapse täiendavate kulude kohta võimalusel ühel korral kuus konkreetsete kuludokumentidega (tlk 128 jj).
6.Seega enne kohtu poole pöördumist on avaldaja korduvalt pöördunud puudutatud isiku II poole eesmärgiga saavutada kokkulepe eestkostjate vahelises koostöös. Vaatamata sellele ei ole kokkulepet saavutatud ning A ülalpidamiseks laekub Sotsiaalkindlustusameti kaudu vaid xxxx eurot kuus. Sellest tulenevalt on avaldaja seisukohal, et on ammendatud kohtuvälised meetmed kõnealuse eestkosteasja lahendamiseks ning avaldaja on sunnitud eestkostetava õiguste kaitseks kohtusse pöörduma.
7.Juhindudes eeltoodust taotleb avaldaja, et kohus määraks täiendavalt ja täpsustavalt kindlaks puudutatud isiku II kui eestkostja ülesanded selliselt, et avaldaja kui eestkostja kasutusse antaks igakuiselt piisavad rahalised vahendid eestkostetava ülalpidamiseks nõudmata seejuures kuludokumentide esitamist ja kulude eelnevat kooskõlastamist.
8.Avaldaja on seisukohal, et A ülalpidamiseks Sotsiaalkindlustusametist laekuv xxxx eurot kuus on ebapiisav. Avaldaja palub määrata täiendavalt kindlaks alaealisele lapsele Ale eestkostja varahooldusõiguse osas viisil, et Tallinna linn (Nõmme Linnaosa Valitsuse kaudu) kohustub tasuma alates 01.03.2018.a R K kui eestkostjale isikuhooldusõiguse osas A ülalpidamiseks igakuiselt summa, mis moodustub kahekordsest elatise miinimummäärast ning lisaks puudega lapse toetusest PISTS § 6 lg 5 p-s 2 sätestatud määras (2018.a summas 80,55 eurot).
9.Kohus võttis avalduse 29.06.2018 menetlusse ja määras alaealisele lapsele esindaja riigi arvel ning kaasas arvamuse andmiseks eestkosteasutusena Tallinna linna Nõmme Linnaosa Valitsuse kaudu.
10.06.07.2018 esitatud seisukohas (tlk 143) leiab lapse esindaja, et igakuine elatis lapse ülalpidamiseks summas xxxx eurot kuus on lapse huvides ning seda summat ei tule tõendada. Kuna tegemist on puudega lapsega, siis on lapse vajadused suuremad ja xxxx euro võrra on põhjendatud igakuulise rahasumma suurendamine. 3(8)
11.13.07.2018 esitatud arvamuses (tlk 146) leiab Tallinna linn, et arvestades lapse huve, tuleb avaldus jätta rahuldamata. Tallinna linn palub avaldajal anda eestkosteasutusele teada lapse täiendavate kulude kohta võimalusel ühel korral kuus, esitades konkreetsed kuludokumendid. Vajadusel toetab eestkosteasutus eestkostetava täiendavate kulude katmist lapsele laekuvatest vahenditest, kuid selleks peavad need kulud olema dokumentaalselt tõendatud ja seotud otseselt eestkostetevaga. Kohtu põhjendused
12.TsMS § 554 kohaselt alaealisele isikule eestkostja määramisele kohaldatakse piiratud teovõimega täisealisele eestkostja määramise kohta sätestatut. TsMS § 528 lg 1 kohaselt eestkostja ülesannete ringi muutmisele kohaldatakse eestkostja määramise kohta sätestatut. PKS § 178 lg 2 sätestab, et kohus võib kindlaks määrata iga eestkostja ülesanded ja esindusõiguse ulatuse. PKS § 193 lg 1 kohaselt kohus teostab järelevalvet eestkostja tegevuse üle. PKS § 193 lg 2 sätestab, et kohus võib eestkostjale teha ettekirjutusi tema ülesannete täitmiseks. Nende järgimata jätmise korral on kohtul õigus eestkostja vabastada. Tulenevalt PKS § 193 lg-st 3 eestkostetava huvides võib kohus kõrvaldada eestkostja oma ülesannete täitmisest kuni tema vabastamise otsustamiseni.
13.Tuvastatud asjaoludel 14.09.2011 määras kohus alaealise lapse A L V Ri eestkostjaks tema emapoolse vanaema R K (K, tlk 21). 15.02.2018 tsiviilasjas nr 2-11-24312 lõpetas kohus Ale määratud eestkostja R K eestkostja volitused lapse varahooldusõiguse osas, andes lapse eestkostja volitused varahooldusõiguse osas üle Tallinna linnale Nõmme Linnaosa Valitsuse kaudu kuni lapse täisealiseks saamiseni või lapsevanemate hooldusõiguse peatamise aluse äralangemiseni. Seega sai 15.02.2018 kohtumääruse alusel Tallinna linnast Nõmme Linnaosa Valitsuse kaudu lapse seaduslik esindaja lapse varahooldusõiguse osas, mis seisneb õiguses ja kohustuses valitseda lapse vara. R K jäid 15.02.2018 kohtumäärusega A eestkostja volitused lapse isikuhooldusõiguse osas kuni lapse täisealiseks saamiseni või lapsevanemate hooldusõiguse peatamise aluse äralangemiseni.
14.Kohus märgib, et vanema õiguste ja kohustuste maht sõltub sellest, kas vanemale kuulub lapse suhtes hooldusõigus või mitte. Vaidlus puudub, et avaldajale kuulub 15.02.2018 kohtumääruse alusel A isikuhooldusõigus. Hooldusõigus tähendab PKS § 116 lg 2 mõttes seda, et vanemal on kohustus ja õigus hoolitseda oma alaealise lapse eest, sh hoolitseda lapse isikliku heaolu (isikuhooldus) ja lapse vara (varahooldus) eest ning otsustada lapsega seotud asju (otsustusõigus), samuti on hooldusõiguslik vanem PKS § 120 lg 1 järgi üldjuhul lapse seaduslik esindaja (esindusõigus). Vanema isikuhooldusõigus hõlmab PKS § 124 lg 1 ja § 126 lg 2 järgi mh vanema kohustust ja õigust last kasvatada, tema järele valvata, määrata tema viibimiskohta ja suhtlusringkonda. Hooldusõigusliku vanema õigus määrata lapse viibimiskohta ja suhtlusringkonda hõlmab mh ka vanema õigust määrata, kus ja kellega koos laps elab, ning see loob ühtlasi eeldused lapse kasvatamiseks ja tema eest hoolitsemiseks. Seega on avaldaja õigus ja kohustus last kasvatada, tema elu korraldada, tema järele valvata ja tema viibimiskohta määrata ning lapse igakülgse heaolu eest muul viisil hoolitseda. Arusaadavalt vajab lapse isikuhoolduse teostamine kulutuste tegemist.
15.Avaldaja leiab, et A ülalpidamiseks Sotsiaalkindlustusametist avaldajale laekuv xxxx eurot kuus on ebapiisav summa lapse kasvatamiseks. Avaldaja palub määrata, et Tallinna linn (Nõmme Linnaosa Valitsuse kaudu) kohustub tasuma alates 4(8)
01.03.2018.a R K kui eestkostjale isikuhooldusõiguse osas lapse ülalpidamiseks igakuiselt summa, mis moodustub kahekordse elatise miinimummäära ning lisaks puudega lapse toetusest PISTS § 6 lg 5 p-s 2 sätestatud määras (2018.a summas xxxx eurot).
16.Sotsiaalhoolekande seadus § 4511 lg 1 sätestab, et asendushooldusteenust rahastatakse teenust saava lapse eestkostja ülesandeid täitva kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvest või selle puudumisel rahvastikuregistrisse kantud elukoha järgse kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvest ning asendushooldusel oleva lapse sissetulekutest. Sama sätte § 4511 lg 3 kohaselt peab lapse isiklike kulude katteks iga kuu tegema kulutusi keskmiselt xxxx euro ulatuses ja vähemalt xxxx eurot aastas. Lapse isiklike kulutuste all peetakse silmas toidu, riiete, riietuse, hügieenitarvete, hariduse, vabaaja, huvitegevuse tervise ja ravikulud (tlk 129, Nõmme LOV vastus).
17.Kohus on tuvastanud tuginedes Nõmme Linnaosa Valitsuse 13.07.2018 esitatud vastusele (tlk 147), et käesoleval ajal A kulude katmiseks maksab riik Sotsiaalkindlustusameti kaudu eestkostetava lapse toetust xxxx eurot kuus ja lapsetoetust xxxx eurot kuus ehk kokku xxxx eurot kuus. Eelnimetatud vahendid on tagatud A ülalpidamiseks R K kui eestkostjale A isikuhoolduse osas. Lisaks saab A puudega lapse toetust summas xxxx eurot ja A isa poolt makstavat elatist xxxx eurot kuus (01.06.2018 avaldus, tlk 117 pöördel). Seega saab A enda ülalpidamiseks igakuiselt rahalisi vahendeid kokku summas xxxx eurot kuus.
18.Perekonnaseaduse (PKS) §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps on õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist, mida PKS § 100 lg-te 1 ja 4 alusel antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette. PKS § 101 lg 1 tulenevalt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.
19.Avaldaja palub puudutatud isikult II välja mõista elatis, mis moodustub kahekordse elatise miinimummäära. Riigikohus on selgitanud, et tulenevalt PKS § 101 lg-s 1 sätestatud elatise miinimumsuurusest, tuleb eeldada, et lapse ülalpidamiseks kulub kummagi vanema ülalpidamiskohustust arvestades kahekordne elatise miinimummäär (RK: 7.02.2018 kohtuotsuse p 12, tsiviilasjas nr 2-15-15909). Vabariigi Valitsuse 21.12.2017 määruse nr 189 järgi on alates 1. jaanuarist 2018 töötasu alammäär 500 eurot kuus, millest ühe vanema kohta on elatise miinimummäär 250 eurot kuus.
20.Kohus selgitas 12.09.2018 toimunud kohtuistungil, et lapse ülalpidamist on kohustatud andma mõlemad lapsevanemad. Vaidlus puudub, et A isa poolt makstav elatis on xxxx eurot kuus (01.06.2018 avaldus, tlk 117 pöördel). Kohus juhtis avaldaja tähelepanu, et kõrvuti lapse isaga on ka lapse emal lapse ülalpidamise kohustus, kuid seda ei ole avaldaja elatise hulka arvestanud. L-O R ülalpidamise kohutustust lapse suhtes reguleerib PKS § 96 sätestades, et lapse ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased (edaspidi ülalpidamiskohustuslased). Ülalpidamiskohustust ei mõjuta muudatused hooldusõiguses. Seega on lapsevanemad kohustatud andma ülalpidamist ka siis kui lapsevanemate hooldusõigus on peatatud nagu käesolevas asjas. Juhul kui vanem ei täida oma ülalpidamiskohustust, tekib PKS § 106 lg 2 alusel vanavanematel oma lapselapse ülalpidamise kohustus. Vanavanemate ülalpidamiskohustus saab olla üksnes asenduskohustus, mis tuleb kõne alla eelkõige siis, kui lapse vanema(te)lt ei ole võimalik lapsele ülalpidamist saada. Seega juhul kui lapse ema L-O R ei täida A 5(8)
ülalpidamiskohustust, tekib avaldajale R K oma lapselapse ülalpidamise kohustus (PKS § 106 lg 2).
21.Kuivõrd lapse ülalpidamise kohustus on võrdselt mõlemal vanemal, siis lisaks isa panusele arvestab kohus ka ema panusega lapse ülalpidamisse. Seega arvestatakse A enda ülalpidamiseks igakuiselt rahalisi vahendeid kokku summas xxxx eurot (lapse toetust xxxx eurot, lapsetoetust xxxx eurot, puudega lapse toetus xxxx eurot, A isa poolt makstavat elatis xxxx eurot ning ema poolne elatis xxxx eurot). Isegi kui arvestada lapse ema panuseks xxxx eurot kuus, siis on lapse ülalpidamiseks saadav raha xxxx eurot kuus. Sellises määras saadav elatis on tunduvalt suurem kui avaldaja taotletav miinimumelatis kahe vanema peale kokku (s.o xxxx eurot 2018. a). Miinimum elatist ületavas osas tuleb avaldajal kohalikule omavalitsusele kulusid igakordselt tõendada, lapse ülalpidamiseks põhjendatud kulutuste korral on kohalik omavalitsus kohustatud kulutused hüvitama. Kulutuste hüvitamise korra (kuludokumentide esitamine mis kuupäevaks või mitu korda kuus, kuhu ja kellele, samuti tehtud kulude arutelude ja väljamaksete tegemise lepivad avaldaja ja kohalik omavalitsus kokku etteulatuvalt ja põhjendatud väljamaksed avaldajale peavad toimuma mõistliku aja jooksul lapse huve maksimaalselt arvestades st esimesel võimalusel). Laps ei tohiks jääda ilma kohesest rahalisest toetusest/hüvitusest kulude hüvitamise menetluse tõttu. Kulutuste hüvitamine mis ületab miinimumelatise suuruse võib toimuda nii etteulatuvalt kui ka tagantjärele kuludokumentide alusel. Kulutuste hüvitamine toimub lapse vajaduste põhiselt lähtuvalt ja arvestades avaldajale ühe lapsevanema (ema) ja riigi poolt igakuiselt tehtud väljamakseid arvestades.
22.12.09.2018 toimunud kohtuistungil avaldaja ütluste kohaselt on lapse kulud ühes kalendrikuus 300 eurot toit, taskuraha 40 eur, bensiinikulu 60 eurot, riided/jalanõud 100 eurot, kulutused kunstile (paber, pliiatsid, voolimisasjad, meisterdamisvahendid) 100 eurot kuus, sidekulud 50 eurot kuus, kommunaalkulud 33,33 eurot (100 eurot : 3 inimesega), vesi 6,66 eurot (20 eurot : 3 inimesega), prügi 4 eurot (12 eurot : 3 inimesega). Avaldaja märkis, et hetkel kooliga seoses tasulisi kulusid ei ole, tulevikus soovib laps minna keraamikasse ja see on tasuline. Kohus selgitas, et elatis on mõeldud lapse esmavajaduste rahuldamiseks. Kui vanematel puuduvad rahalised vahendid kallite hobide tasumiseks, siis see raha ei saa tulla lapse elatise arvelt. Kohus märgib, et huviringid ei ole lapse esmavajadus ja seda ei saa lugeda ülalpidamise andmiseks PKS § 100 lg 1 mõttes. Avalduse kohaselt esineb lapsel autistile tüüpilised raevuhood, mille esinemisel lõhub laps mööblit ja kodutehnikat ning see toob kaasa täiendavad kulud. Kohus selgitas, et avaldajal on võimalik ühendust võtta kindlustusfirmadega ja võimalusel kodusisustus ära kindlustada. Seoses riiete sagedase lõhkumisega, on kohtu hinnangul tänapäeval erineva hinnatasemega poode ning osta saab ka väga odavalt korralikke riideid. Oluline on arvestada lapse haigusega (autistlikud erivajadused), sest tulenevalt diagnoosist on lapsel ka eelduslikult suuremad vajadused, mis põhjustab lisakulusid. Arvestades lapse sissetulekut xxxx eurot kuus, asub kohus seisukohale, et sellises määras elatis tagab lapse ülalpidamise määral, mis võimaldab tal normaalselt kasvada ja areneda ning lapse puudest tulenevate lisakulutuste katmiseks.
23.Avaldaja heidab eestkosteasutusele ette, et puudetoetuse xxxx euro ja isa tasutava elatise xxxx euro kinnipidamine Nõmme Linnaosa Valitsuse poolt takistab Al puudetoetuse ja isalt laekuva elatise vabalt kasutamist. Nõmme Linnaosa Valitsuse vastuväite kohaselt peavad kulud olema dokumentaalselt tõendatud ja seotud otseselt eestkostetavaga. Avaldaja on seisukohal, et ta ei pea lapse kulusid tõendama. Lastekaitsespetsialist K V vastab 02.05.2018 e-kirjas (tlk 126) avaldaja lepingulisele esindajale Kerstin Malbergile, et R K ei ole 2018. aasta aprilli kuust esitanud ühtegi 6(8)
konkreetselt A ülalpidamisega seotud kuludokumenti ega taotlust, ka mitte lapse ravimitega seoses. Eestkosteasutus lisab, et kohtuliku järelevalve käigus on korduvalt selgunud, et R K kasutab lapse raha laenumaksete tasumiseks ja kasiinos mängimiseks. Isegi kui avaldaja on praegu endale pannud kasiinokeelu, siis pole välistatud, et avaldaja võib ühel hetkel kasiinokeelu maha võtta. R K puuduvad oskused rahalises mõttes mõistlikult majandada, ta ei mõista et elatis ja puudetoetus on sihipärane makse ja on ainult lapse ülalpidamiskulude katmiseks ning selleks, et avaldaja ei kasutaks oma harjumuspäraste eluviiside jätkamiseks lapse raha, ongi varahooldusõigus ja- kohustus määratud kohalikule omavalitsusele. R K pole esitanud kohtule kuluaruandeid, keeldub esitamast miinimum elatist ületavas summas kuludokumente, mille alusel oleks kohalik omavalitsus valmis täiendavaid väljamakseid põhjendatud ulatuses tegema.
24.R K on kohtu järelevalve teinud 07.11.2017 esildise (tlk 5) ja järelevalve juhib avaldaja tähelepanu, et pangakontodelt on näha, et eestkostja ja eestkostetava rahad on segamini, esineb raha edasi-tagasi kandmist lapse kontolt avaldaja kontole ja vastupidi. Pangakontodelt on näha, et avaldaja kulutas toetuste ja elatise saamisel lapse raha kasiinos mängimiseks ja oma laenude maksmiseks (kiirlaene 19 erinevast kiirlaenuga tegelevast äriühingust). Kinnistusregistrist nähtub, et xxxx majale, kus perekond elab, on seatud neli hüpoteeki võlasummas kokku 230 000 eurot. Avaldajal puudub ülevaade oma laenukohustustest, avaldaja ei osanud öelda 12.09.2018 toimunud ärakuulamisel, kes on I P, kelle kasuks on xxxx majale hüpoteek seatud. Avaldaja kinnitas 12.09.2018 toimunud kohtuistungil, et ta ei tule rahadega toime, seepärast võtab ta laene juurde. Kohtu hinnangul on leidnud tõendamist, et avaldajal puudub oskus mõistlikult majandada. Eestkoste puhul on tegemist käsundilaadse suhtega, mistõttu on eestkostele kohaldatavad ka võlaõigusseaduse käsunduslepingu regulatsioon. VÕS § 622 kohaselt eeldatakse samuti, et käsundisaaja peab täitma käsundi isiklikult – küll aga võib käsundisaaja käsundi täitmisel kasutada kolmanda isiku abi. Tuvastatud asjaoludel on ainuüksi laenukohustusi avaldajal kokku üle xxxx euro kuus, mida ta tasub enda ja lapse arvelt (avaldaja väide, tlk 100). Lapse arvelt tasumist kinnitavad ka pere sissetulekud, mis on väiksem kui laenukohustus. Avaldaja igakuine sissetulek on xxxx eur (töövõimetuspension xxxx eur, puudetoetus xxxx eur, eksabikaasalt elatis xxxx eur ja käsitöö tegemisest xxxx euro, tlk 100) ja lapse ema igakuine sissetulek on xxxx eur (tlk 100), kokku jäävad pere sissetulekud alla xxxx euro. Kohtu päringule vastas eestkoste järelevalve jurist M A 11.09.2018 ekirjaga, et viimase aruande esitas avaldaja 14.09.2016, mistõttu vabastati R K lapse varahooldusest. R K ise leiab, et aruanded on kohaselt esitatud. M A 11.09.2018 ekirjast selgub, et R K ei ole täitnud kohtu ettekirjutust esitada kuludokumendid. Kohus selgitab, et suurema elatise puhul kui miinimumelatis, tuleb lapse kulusid tõendada. Samuti ei ole eestkostja täitnud 13.12.2016 kohtumäärust tsiviilasjas 2-15157291, mille kohaselt pidi avaldaja lapse arvele panema iga kuu 170 eurot. Eestkostetava arvel peaks olema raha xxxx eurot, kuid lapse konto oli 31.07.2017 seisuga 0,51 eurot. Arvestades, et laenukoormused käivad avaldajale üle jõu ja avaldaja ise möönab, et võlgade tasumiseks kasutab ta nii enda kui ka lapse raha, samuti arvestades avaldaja senist käitumist (kohtu ettekirjutuste eiramine, kuludokumentide mitte esitamine), siis kohtul on tõsine kahtlus, et avaldaja kasutab A isa elatise xxxx euro eraldamisel avaldajale lapse ülalpidamiseks. Avaldaja kasutab lapse rahasid olemasolevate laenude refinantseerimiseks, võttes juurde uusi laenukohustusi ning seega suurendades võlakoormust. Avaldaja ise usub, et probleemid saavad lahendatud maja müügiga, maja on müügis olnud 1,5 aastat hinnaga 220 000 eurot. Kohus kaalus 12.09.2018 toimunud ärakuulamisel R K vabastamist eestkostja ülesannetest lapse isikuhooldusõiguse osas. Kuid arvestades 7(8)
lapse arengut, tervist ja häid suhteid avaldajaga, on lapse huvides tema elamine kodus. Kohtul ei ole avaldajale etteheiteid lapse kasvatamise osas, avaldaja tuleb toime lapse tervise, õppe ja arenguga. Kuid avaldaja vajab tõsist abi lapse varahooldusõiguse küsimuses ja selleks ongi kohus määranud kohaliku omavalitsuse. Kohalik omavalitsus on korduvalt avaldajale selgitanud, et Nõmme Linnaosa Valitsus toetab lapse täiendavate kulude katmist lapsele laekuvatest vahenditest aga selleks peavad need kulud olema dokumentaalselt tõendatud ja seotud otseselt eestkostetavaga (tlk 148).
25.Arvestades, et A L V R saab enda ülalpidamiseks igakuiselt rahalisi vahendeid xxxx eurot kuus, so tunduvalt enam kui elatise kahekordne miinimum (xxxx eurot), ei täida kohtu määratud juhiseid ja ettekirjutusi võimalike kulude tõendamiseks - ei ole avaldus põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.
Menetluskulud
26.TsMS § 172 lg 1 ja lg 3 tulenevalt jätab kohus eestkostetavale riigi kulul määratud õigusabi kulud riigi kanda, kõik muud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Fred Fisker Kohtunik
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.