Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

Edasikaebamise kord ja tähtaeg Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil.

2-18-5622 Hageja nõue, kostja vastuväited Hageja P A L esitas 11.04.2018.a hagiavalduse R Lu vastu elatise saamiseks summas 200 eurot kuus alates 11.04.2018.a ja tagasiulatuva elatise saamiseks perioodi 01.04.2017.a kuni 10.04.2018.a eest summas 200 eurot kuus. Hagiavalduse kohaselt ei osale R L hageja ülalpidamises. Viimati tasus R L hageja ülalpidamiseks 50 eurot 17.07.2017.a, kui hageja lõpetas gümnaasiumi. Hageja õpib käesoleval ajal kõrgkoolis. Kostja R L kirjalikus vastuses palub jätta hagi rahuldamata. Kostjal ei ole võimalik anda hagejale soovitud suuruses ülalpidamist. Kostja peab üleval pidama ka oma alaealist last. Kohtu põhjendused ja järeldused Kohus, olles uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid leiab, et hagi elatise väljamõistmiseks tuleb rahuldada osaliselt. Perekonnaseaduse (PkS) § 96 kohaselt ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. PkS § 97 p 2 kohaselt on ülalpidamist õigustatud saama laps, kes täisealisena omandab põhi-, kesk- või kõrgharidust või õpib kutseõppe tasemeõppes, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni. PkS § 99 lg 1 kohaselt ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes ning lg 2 kohaselt ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Hageja on sündinud xxxx, seega on kostja kohustatud juhul, kui hageja õpib, hagejat üleval pidama kuni xxxx Hageja on nimetanud oma vajadused ühes kuus alljärgnevalt: eluasemekulu 230 eurot toidukulu 400 eurot transpordikulu 72 eurot (lennupiletid Saksamaale 64 eurot, jõuludeks koju ja tagasi 166 eurot, vaheajaks koju ja tagasi 200 eurot, bussipiletid Saksamaal koolisõiduks 7 kuud 72 eurot) sidekulu 20 eurot tervishoiukulu 15 eurot hügieenikulu 10 eurot kulutused koolikohustuse täitmiseks 15 eurot riiete ja jalanõude kulu 35 eurot kokku hageja kulud ühes kuus 869 eurot. Kostja on oma kulutusi ühes kuus kirjeldanud alljärgnevalt: elab üksi 2-toalises korteris, mille kulud on 200 eurot kuus toit 350 eurot (ühe nädala igas kuus elab tütre ja tütre ema juures) transpordikulu (tööl käimine, tütre kooli viimine, tütre ratsutamistrenni viimine, tütre linna sõidutamine) 200 eurot tervishoiukulu 30 eurot hügieenikulu 20 eurot riided-jalanõud 50 eurot muud vältimatud kulud (hambaarst jt arstid) 50 eurot kokku kostja kulud ühes kuus 900 eurot. Hageja on nimetanud oma toidukuluks 400 eurot kuus. Kohus hindab vajalikuks ja põhjendatud toidukuluks 150 eurot kuus, mis on kohtupraktikas tavapärane hageja vanuses. Sidekulu 20 eurot, tervishoiukulu 15 eurot, hügieenikulu 10 eurot, kulutused koolikohustuse täitmiseks 15 eurot, riiete ja jalanõude kulu 35 eurot on kõik vajalikud, mõistlikud ja põhjendatud kulud.

2-18-5622 Transpordikulu on hageja nimetatud 72 eurot kuus. Nimetatud kulu tuleneb sellest, et hageja õpib välismaal ning ei ole seega põhjendatud kulu. Kohus hindab põhjendatud transpordikuluks kohtupraktikas tavapärase 20 eurot. Eluasemekuluks on hageja nimetatud 230 eurot. Kuna hageja õpib välismaal, mis suurendab kulusid ning kuna hageja ei ole eluasemekulusid tõendanud, hindab kohus põhjendatud eluasemekuluks kohtupraktikas tavapärase 80 eurot kuus. Eeltoodust tulenevalt on hageja vajalikud ja põhjendatud kulud 345 eurot kuus, millest kostja peaks kandma poole ehk 173 eurot. Kostja väide selles, et hageja asus välismaale õppima kostjaga kulusid kooskõlastamata ning sellevõrra ei peaks kostja nende kulude kandmises osalema, on õige ja põhjendatud. Välismaale õppima asumisega kaasnevad alati suuremad kulud võrrelduna kodu läheduses õppimisega. Seega on vajalik enne kulutuste läbirääkimine isikutega, kellelt nende kulude kandmist eeldad. Samas nõuab hageja elatist vaid 200 eurot, mis hageja kulude nimekirjast nähtuvalt, ei kata hageja kulutusi välismaal. Hageja on esitanud kirjalikud tõendid, et ta õpib xxxx xxxx kuni 31.08.2018.a, õpingud algasid 01.09.2017.a. Hageja on täiendavalt esitanud kirjaliku tõendi, et alates 22.08.2018.a õpib ta xxxx bakalaureuseõppes ning on xxxx õppekava täiskoormusega üliõpilane, nominaalne õppeaeg 3 aastat. Eeltoodust nähtuvalt hageja käesolevaks ajaks enam xxxx ei õpi. Kostja on palunud elatise väljamõistmisel arvestada, et tema ülalpidamisel on ka alaealine tütar sündinud xxxx, kellele maksab vastavalt tsiviilasjas nr 2-14-55436 sõlmitud kompromissile elatist 130 eurot kuus, lisaks kannab tütre jooksvaid kulusid riietele, koolivahenditele ja treeningutele, sõidutab tütart autoga, veedab tütrega palju vaba aega. Kostja viitab, et ülalpidamise andmisel tuleb eelistada alaealist last. Kohus tuvastas, et Harju Maakohtu 02.10.2014.a määrusega nr 2-14-55436 kinnitatud kompromissiga kohustub R L tütrele elatist 130 eurot kuus kuni lapse täisealiseks saamiseni. PkS 198 lg 1 kohaselt kui ülalpidamist saama õigustatud isikuid on mitu ja ülalpidamiskohustuslane ei ole võimeline neile kõigile ülalpidamist andma, siis eelistatakse alaealist last teistele lastele, lapsi kaugema astme alanejatele sugulastele, alanejat sugulast ülenejale sugulasele ning ülenejate sugulaste puhul lähema astme sugulast kaugema astme sugulasele. Kostjal on kaks ülalpidamist saama õigustatud isikut, kellest alaealise kasuks on elatis välja mõistetud. Alaealise lapse suhtes piirdub ülalpidamiskohustus käesoleval ajal väljamõistetud summaga, ülejäänud alaealise lapse kulusid on kostja kandnud vabast tahtest. Täisealine laps vajab samuti elatist. Kostja kuludest on toidukulu 350 eurot ja transpordikulu 200 eurot sellised, mille arvelt tal on võimalik hagejat üleval pidada. Kostja vajalikuks toidukuluks hindab kohus kohtupraktikas tavapärase täisealise isiku toidukulu 200 eurot kuus. Ülejäänud 150 eurot 350-st ei ole seega kostja vajalik kulu. Kostja elab xxxx ning spordiklubi xxxx, kus kostja töötab, asub xxxx. Kostja nimetatud transpordikuludest 200 eurot on enamus alaealise tütre kulud: tütre kooli viimine, tütre ratsutamistrenni viimine, tütre linna sõidutamine. Kohtu seisukoht on, et kui üks laps ei saa üldse elatist, siis ei ole põhjendatud teise lapse autoga kooli ja trenni sõidutamine, samuti on ratsutamistreeningud teadaolevalt kallid. Need ei ole alaealise lapse vajalikud kulud. Kostja

2-18-5622 vajalikuks transpordikuluks hindab kohus 60 eurot. Kohus arvestab selle summa määramisel, et xxxx on tasuta ühistransport ja et kostja tütar elab xxxx ning tema külastamisega kaasnevad kulud. Eeltoodust tulenevalt 140 eurot ei ole kostja vajalik transpordikulu. Kokku on kostja vajalikud kulud 610 eurot. Kostja vajalikud kulud on seega 610 eurot. Hageja vajalikud kulud on 345 eurot kuus. Andes hagejale ülalpidamist 1⁄2 osa 345-st eurost, ei pea kostja kaugeltki last ja ennast ühetaoliselt üleval. PkS § 102 lg 1 ja 2 kohaselt peab vanem ennast ja alaealist last ühetaoliselt üleval pidama. Hageja ei ole alaealine laps ning seega on selline kulutuste proportsioon hageja kahjuks õigustatud. Kostja teise lapse kasuks on kohtulahendiga välja mõistetud 130 eurot. Hageja kasuks mõistab kohus välja 173 eurot. Teine laps ei jää käesoleval juhul vähemkindlustatuks, kuna kostja osaleb tema ülalpidamises vabatahtlikult 130 eurost suurema summaga. Eeltoodust tulenevalt on tuleb hageja elatise nõue rahuldada osaliselt ning kostjalt hageja kasuks välja mõista elatis 173 eurot. PkS § 108 kohaselt võib õigustatud isik võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Hageja nõuab tagasiulatuvat elatist perioodi 11.03.2017.a kuni 10.04.2018.a eest. Tegemist on täisealise hagejaga, kes peab elatist konkreetselt ja põhjendatult nõudma ning oma kulutusi tõendama. Seega ei saa ka eeldada, et kostja oleks iseseisvalt ilma nõude ja põhjenduseta, pidanud tasuma hagejale elatist. Eeltoodust tulenevalt tuleb tagasiulatuva elatise nõue jätta rahuldamata. Menetluskulude jaotus Kuna kohus rahuldab hagi osaliselt, tuleb menetluskulud Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 163 lg 1 kohaselt jätta poolte endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Haide Rimmel Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.