2-18-6917
Tagaseljaotsus Kohus
Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja
Kohtunik
Haide Rimmel
Otsuse tegemise aeg ja koht
18. september 2018.a, Tallinn
Tsiviilasja number
2-18-6917
Tsiviilasi
A O hagi T O vastu tagasiulatuva elatise nõudes ning edasise ülalpidamiskohutuse täitmiseks kohustamiseks
Tsiviilasja hind
2250 eurot
Menetlusosalised ja esindajad
Hageja: A O (isikukood xxx elukoht xxxaa) Hageja seaduslik esindaja: A O (isikukood xxx, elukoht xxx) Hageja lepinguline esindaja: FIE Valentina Timofejeva (epost [email protected]) Kostja: T O (isikukood xxx, elukoht xxx, e-post xxx)
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
2-18-6917
Perekonnaseaduse (PKS) § 96 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. PKS § 97 p 1 kohaselt ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps. PKS § 101 lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (alates käesolevast aastast on alammääraks 250 eurot). Hageja elatise nõuet tõendab kanne rahvastikuregistris, millest nähtub, et kostja on hageja ema ja seega on hageja õigustatud kostjalt ülalpidamist saama. Kohus selgitab lisaks, et lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ühe vanema tehtavate kulutuste suurus on perekonnaseaduse (PKS) § 101 lg 1 järgi üldjuhul pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Selles ulatuses ei tule hagis lapse vajaduste rahuldamise kulusid tõendada (vt Riigikohtu Tsiviilkolleegiumi 26.06.2013.a lahend asjas nr 3-2-1-78-13, p 15). TsMS § 407 lg 1 näeb ette, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. PKS § 108 näeb ette, et õigustatud isik võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Hageja on palunud kostjalt välja mõista tagasiulatuva elatise seadusjärgses alammääras alates 01.08.2017.a kuni 01.05.2018.a summas 2175 eurot (nõude summa hagis ilmselt ekslikult märgitud 2175 eurot). Kõnesoleva ajavahemiku eest kujuneb
2-18-6917 seadusjärgses määras elatiseks 2183,06 eurot. Kohus mõistab kostjalt tagasiulatuva elatisena ajavahemiku 01.08.2017.a kuni 01.05.2018.a eest välja 2183,06 eurot. Lisaks tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista elatis alammääras hageja kasuks tema ülalpidamiseks alates hagiavalduse esitamisest, s.o 02.05.2018.a kuni hageja täisealiseks saamiseni. Kohus jätab menetluskulud kostja kanda TsMS § 162 lg 1 alusel. Juhindudes TsMS § 174 lg-st 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 174 lg 1 teine lause sätestab, et kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 175 lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja on palunud kostjalt välja mõista õigusabikulud summas 300 eurot. Hagejale on õigusabi osutatud tunnihinnaga 100 eurot. Hageja kinnitab, et ta ei ole käibemaksukohuslane. Käesoleva tsiviilasja ja hagi mahtu ning keerukust arvestades (muuhulgas seda, et asjas ei toimunud ühtegi istungit ega toimunud ka sisulist vaidlust) on kohus seisukohal, et hageja õigusabikulud ei ole hageja poolt märgitud ulatuses põhjendatud. Kohus leiab, et põhjendatud on hageja õigusabikulu 100 euro ulatuses. Kostjalt tuleb hageja kasuks TsMS § 162 lg 1 alusel menetluskuludena välja mõista kulud õigusabile 100 euro ulatuses. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (TsMS § 178 lg 1).
/allkirjastatud digitaalselt/ Haide Rimmel kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.