lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-17-105033/51

Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 12.09.2018

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-17-105033/51
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Perekonnaõigus › Elatise nõudmine
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
12.09.2018
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1313
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Lahendi tekst

Riigi Teataja

2-17-105033

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Liis Arrak, Kaija Kaijanen ja Iko Nõmm

Määruse tegemise aeg ja koht

12. september 2018, Tallinn

Kohtuasja number

2-17-105033

Kohtuasi

XX hagi YY vastu elatise saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 3. oktoobri 2017. a otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

YY apellatsioonkaebus XX vastuapellatsioonkaebus

Menetlusosalised ja nende esindajad apellatsioonimenetluses

Hageja XX (endine perekonnanimi X) (isikukood XXXXXXXXXXX), seaduslik esindaja OO, lepinguline esindaja Oksana Smirnova Kostja YY (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Igor Sumarok

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

Menetlustaotlus

XX ja YY kompromissi kinnitamise taotlus

RESOLUTSIOON:

1.Kinnitada tsiviilasjas nr 2-17-105033 XX ja YY kompromiss järgmistel tingimustel:
1.1.YY kohustub tasuma XX ülalpidamiseks alates 1. septembrist 2018 kuni XX täisealiseks saamiseni 11. juunil 2022 elatist 250 eurot kuus, kuid mitte vähem kui seaduses sätestatud elatise miinimummäär. Iga järgmise kuu elatis tuleb tasuda hiljemalt eelmise kuu viimasel päeval OO pangakontole nr XXXXXXXXXXXXXXXX selgitusega „elatis X-le“.

Sarnased lahendid

Perekonnaõigus
  • 30.09.20262-26-15219/10Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 30.09.20262-26-15153/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 29.09.20262-26-13105/12Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
  • 29.09.20262-24-2321/75Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 29.09.20262-25-6203/28Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 29.09.20262-26-12976/16Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
1.2.YY kohustub tasuma 1. maist 2016 kuni 31. augustini 2018 tekkinud elatisevõla katteks OO pangakontole nr XXXXXXXXXXXXX selgitusega „elatise võlg“ kokku 3000 eurot järgmiste osamaksetena: -

1500 eurot hiljemalt 31. detsembril 2018; 1500 eurot hiljemalt 31. detsembril 2019.

2-17-105033

2.Tühistada Harju Maakohtu 3. oktoobri 2017. a otsus tsiviilasjas nr 2-17-105033 ja lõpetada tsiviilasja menetlus.
3.Jätta menetluskulud kõigis kohtuastmetes poolte enda kanda. Kohtu selgitused: Kompromissi kinnitava määruse peale võib esitada Riigikohtule määruskaebuse ühe päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Juhul, kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb ülalmärgitud tähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Võlausaldaja saab nõuda kompromissi kinnitava kohtumääruse täitmist täitemenetluse korras. Võlgnik saab kompromissi tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva sundtäitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. Kompromissi saab pankrotimenetluses või täitemenetluses tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistada. Elatise suurust või elatise maksmise kestust mõjutavate asjaolude olulise muutumise korral saab pool nõuda hagiga kompromissis määratud maksete suuruse ja tähtaegade muutmist.

Asjaolud ja menetluse senine käik

1.OO (ema) esitas 16. märtsil 2017 XX (hageja, laps) nimel Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse YY (kostja, võlgnik) vastu, milles palus mõista kostjalt lapse kasuks välja elatise 352 eurot kuus alates 16. märtsist 2017 kuni lpase täiseliseks saamiseni (11. juuni 2022). Kostja esitas makseettepanekule vastuväite ja Pärnu Maakohus kohustas 27. aprillil 2017. a määrusega hagejat hagi esitama.
2.Hageja esitas 19. mail 2017 Harju Maakohtule kostja vastu hagi, milles palus kohustada kostjat tasuma hagejale alates hagi esitamisest kuni täiselaiseks saamiseni miinimumealtist ja mõista kostjalt hageja kasuks välja alates 1. maist 2016 tekkinud elatise võla 2660 eurot.
3.Harju Maakohus rahuldas 3. oktoobri 2017. a otsusega hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja alates 19. maist 2017 elatise 110 eurot kuus ja kuni 18. maini 2017 tekkinud elatisevõla 2348 eurot 90 senti.
4.Kostja esitas apellatsioonakebuse, milles vaidlusas maakohtu otsuse osas, millega maakohus mõistis temalt välja elatise võla 883 eurot 90 senti ületavas osas. Hageja vaidles kostja apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata.

2-17-105033

5.Hageja esitas vastuapellatsioonakebuse, milles vaidlustas maakohtu otsuse osas, millega maakohus jättis edasiulatuvalt alates hagi esitamisest miinimumelatise saamise nõude rahuldamata. Kostja vaidles hageja vastuapellatsioonakebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata.
6.Tallinna Ringkonnakohus kõrvaldas hageja vastuapellatsioonkaebuse alusel maakohtu menetlusõiguse normi rikkumise ja kogus TsMS § 230 lg-te 3–5 järgi tõendeid kostja varalise seisundi kohta, sh tegi päringud krediidiasutustele, Maksu- ja Tolliametile ning Sotsiaalkindlustusametile. Ringkonnakohus saatis pooltele 14. augustil 2018 kirja, milles palus pooltel esitada oma seisukohad nende tõendite valguses kostja varalise seisundi k ohta. Ühtlasi tegi ringkonnakohus pooltele ettepaneku lahendada kohtuvaidlus kokkuleppel, pakkus välja kokkuleppe tingimused ja selgitas kompromissi õiguslikke tagajärgi.
7.Arvestades poolte seisukohti, kostja tehtud uut ettepanekut ja lapse huve, tegi ringkonnakohus 5. septembril 2018 pooltele uue kompromissiettepaneku järgmistel tingimusel: 1) YY kohustub tasuma XX ülalpidamiseks alates 1. septembrist 2018 kuni XX täisealiseks saamiseni 11. juunil 2022 elatist 250 eurot kuus, kuid mitte vähem kui seaduses sätestatud elatise miinimummäär. Iga järgmise kuu elatis tuleb tasuda hiljemalt eelmise kuu viimasel päeval OO pangakontole nr XXXXXXXXXXXXX selgitusega „elatis X-le“. 2) YY kohustub tasuma 1. maist 2016 kuni 31. augustini 2018 tekkinud elatisevõla katteks OO pangakontole nr XXXXXXXXXXXXXX selgitusega „elatise võlg“ kokku 3000 eurot järgmiste osamaksetena: - 1500 eurot hiljemalt 31. detsembril 2018; - 1500 eurot hiljemalt 31. detsembril 2019.
8.Hageja ja kostja lepingulised esindaja esitasid 10. septembril 2018 ringkonnakohtule ringkonnakohtu ülalpakutud tingimustel kompromissilepingu, palusid selle kinitada, lõpetada tsiviilasja menetluse ja lühendada kompromissi kinnitava kohtumääruse peale määruskaebuse esitamise tähtaega ühe päevani. Kohtumääruse põhjendused
9.Kolleegium leiab, et ringkonnakohtule esitatud kompromissikokkulepe tuleb kinnitada. Kompromissi kinnitamise tõttu tuleb maakohtu otsus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lg 1 ja § 645 lg 1 järgi tühistada ning tsiviilasja menetlus lõpetada.
10.Kolleegium märgib, et pooled võivad hagimenetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada TsMS § 4 lg 3 ja § 430 lg 1 järgi kohtuliku kompromissi sõlmimisega. Seejuures peab ka kohus, kui see on kohtu hinnangul mõistlik, tegema kogu menetluse vältel TsMS § 4 lg 4 esimese lause järgi kõik endast sõltuva, et asi või selle osa lahendatakse kompromissiga või muul viisil poolte kokkuleppel. Kuigi üldjuhul ei ole kohtul alust keelduda talle esitatud kompromissi kinnitamast, peab kohus jätma TsMS § 430 lg 3 esimese lause järgi kompromissi kinnitamata, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Lisaks ei ole kohus TsMS § 430 lg 3 teise lause järgi perekonnaasjas kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama. Muid aluseid kompromissi kinnitamata jätmiseks seadusest ei tulene.

2-17-105033

11.Praeguses asjas oli ringkonnakohtu hinnangul mõistlik lahendada kohtuvaidlus poolte kokkuleppel. Ringkonnakohus juhindus pooltele kompromissiettepanekut tehes nii kohtuasjas esitatud ja maakohtus tuvastatud asjaoludest kui ka apellatsioonkaebuse ja vastuapellatsioonakebuse perspektiivist ning tegi pooltele sellise ettepaneku, mis arvestaks maksimaalselt mõlema osapoole huve, kahjustamata seejuures lapse huve ja elatise maksmise eesmärki.
12.Kolleegiumi hinnangul ei esine kompromissi kinnitamist takistavaid asjaolusid. Poolte lepinguliste esindajate allkirjastatud kompromissikokkulepe vastab seaduses sätestatud vorminõudele. Samuti ei esine kolleegiumi hinnangul puudusi poolte esindusõiguse küsimuses. Perekonnaseaduse (PKS) § 120 lg 2 p 4 järgi saab last kasvatav vanem hoolimata ühisest hooldusõigusest esitada üksi hagi teise vanema vastu lapsele elatise saamiseks. Viidatud sätte mõtte kohaselt saab see vanem elatise asjas käsutada lapse menetlusõigusi üksi ja sellest tulenevalt sõlmida ka teise vanemaga ülalpidamiskohustuse täitmise tingimuste kohta kokkuleppe last üksi esindades. Seega ei tulene perekonnaseadust, et vanem ei saaks kohtumenetluses last esindades sõlmida teise vanemaga kokkulepet seaduses sätestatud ülalpidamiskohustuse täitmise tingimuste kohta. Kuna kohustatud vanem ei pea lapsega sellist kokkulepet sõlmides last samal ajal ka esindama, ei tõusetu küsimust sellest, et kohustatud vanema esindusõigus lapsega kui otsejoones sugulasega võiks olla sellist kokkulepet sõlmides PKS § 180 lg 1 järgi välistatud. Kuna kohustatud vanem saab last kohtumenetluses esindava vanemaga sellise kompromissikokkuleppe sõlmida, saavad seda kohtumenetluses teha nende asemel ka nende lepingulised esindajad. Ka kokkuleppe sisu ei ole kolleegiumi hinnangul vastuolus seaduse, heade kommete ega avaliku huviga. Kokkuleppe kohaselt kohustub kostja tasuma oma alaealisele lapsele miinimumelatist. Kokkulepe ei välista ülalpidamiskohustuse täitmist tulevikus ega piira seda ebamõistlikult PKS § 109 tähenduses, samuti ei ole alust arvata, et esineksid muud asjaolud, mis võiksid tuua kaasa kokkuleppe tühisuse. Kokkuleppe sõnastus on ringkonnakohtu hinnangul piisavalt selge ja täidetav.
14.Pooled leppisid TsMS § 661 lg 4 järgi kokku, et lühendavad määruskaebuse esitamise tähtaega ühe päevani.
13.Kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled TsMS § 168 lg 3 järgi oma menetluskulud ise.

/allkirjastatud digitaalselt/ Liis Arrak

/allkirjastatud digitaalselt/ Kaija Kaijanen

/allkirjastatud digitaalselt/ Iko Nõmm

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 28.09.20262-26-13437/15Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 28.09.20262-26-13404/16Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval