Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

2-17-8132 kohtule jõustumismärkega Tallinna Ringkonnakohtu 09.04.2018 määruse tsiviilasjas nr 2-1711428. 21.08.2018 esitas hageja avalduse hagi tagasivõtmiseks. 24.08.2018 esitas kostja seisukoha hageja avaldusele ja menetluskulude nimekirja. 29.08.2018 esitas hageja seisukoha kostja menetluskulude nimekirjale. Kohtumääruse põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 361 lg 1 kohaselt kohus uuendab peatunud või peatatud menetluse poole taotlusel või omal algatusel määrusega pärast seda, kui menetluse peatamise aluseks olnud asjaolud on ära langenud. TsMS § 361 lg 3 alusel menetlus loetakse uuendatuks uuendamise määruse pooltele kättetoimetamisega. Käesoleva tsiviilasja peatamise aluseks olevas tsiviilasjas nr 2-17-11428 on Tallinna Ringkonnakohtu 09.04.2018 määrus jõustunud Riigikohtu lahendiga 13.06.2018. Tulenevalt eeltoodust leiab kohus, et menetlus käesolevas tsiviilasjas tuleb uuendada TsMS § 361 lg 1 alusel, kuna menetluse peatamise aluseks olnud asjaolu on ära langenud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 424 lg 1 kohaselt võib hageja hagi kostja nõusolekuta tagasi võtta kuni eelmenetluse lõpuni. Kostja nõusolekul võib hagi tagasi võtta hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni. TsMS § 423 lg 1 p 2 kohaselt jätab kohus hagi läbi vaatamata, kui hageja on võtnud hagi tagasi. Kohus märgib, et käesolev tsiviilasi oli eelmenetluse staadiumis, kui hageja esitas avalduse hagi tagasivõtmiseks. Seega ei eelda hagi tagasivõtmine antud juhul kostja nõusolekut TsMS § 424 lg 1 alusel ja hagi tagasivõtmine tuleb vastu võtta ning hagi jätta läbi vaatamata. Samas ei vaielnud kostja hageja avaldusele vastu, kuid palus menetluskulud jätta hageja kanda. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 2 kohaselt, kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. TsMS § 168 lg 2 alusel tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. Kostja ei ole hageja nõuet pärast hagi esitamist rahuldanud. Laps on tagastatud tsiviilasjas nr 2-17-11428 tehtud kohtumääruse alusel xxxx. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Sama paragrahvi lõige 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskuludeks menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukuluks riigilõiv ja asja läbivaatamise kulud. TsMS § 143 p 1 kohaselt on asja läbivaatamise kuludeks tõlgikulud. TsMS § 144 lg 1 p 1, p 5 järgi on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud, kohtutäituri tasu hagi tagamise eest ja hagi tagamise määruse täitmise kulud. Kostja menetlusukulude nimekirja kohaselt palub kostja hagejalt välja mõista lepingulise esindaja tasu 1000 eurot 10 tunni eest tunnitasuga 100 eurot ja tõlketeenuse eest 175 eurot. Kokku palub kostja hagejalt välja mõista menetlusukulude katteks 1175 eurot. Hageja vaidles osaliselt kostja menetluskulude väljamõistmise taotlusele vastu, leides, et

2-16-18072 kostja menetlusukulud on ilmselgelt ülepaisutatud, arvestades asja mahtu ja keerukust. Kohus, analüüsinud kostja menetluskulude kindlaksmääramise avaldust, asub seisukohale, et see tuleb rahuldada osaliselt. Kohus on seisukohal, et arvestades kohtupraktikat on kostja lepingulise esindaja tunnitasu 100 eurot (käibemaksuta) põhjendatud. Kohus leiab, et hagiavaldusega tutvumise ja kliendiga arutamise ning vastuse koostamise, lisade komplekteerimise ja kohtule esitamise põhjendatud ajakulu on kokku 1,5 tundi, kuna nii hagi kui ka vastus on esitatud sisuliselt 1 lehel, sisaldades suures osas seadusesätete teksti ja üksnes lühidalt sisulisi asjaolusid ja põhjendusi asjas. Tsiviilasjas nr 2-17-11428 koostatud määrusega tutvumise ja kohtule edastamise põhjendatud ajakuluks hindab kohus 0,5 tundi. Kostjal oli vajadus antud kohtumäärusega tutvumiseks ja kohtule esitamiseks, kuivõrd käesolev tsiviilasi oli nimetatud tsiviilasjas tehtava lahendi jõustumiseni peatatud. Hagejal oli kohustus 16.08.2017 määruse kohaselt kohut viivitamata teavitada tsiviilasjas nr 2-17-11428 tehtud lahendi jõustumisest. Hageja seda kohustust ei täitnud. Seega on kostja poolt tsiviilasjas tehtud lahendiga tutvumise ja kohtule esitamise ajakulu osaliselt põhjendatud. Hageja 21.08.2018 avaldusega tutvumise, kliendiga arutamise ja kostja seisukoha koostamise ning kohtule edastamise põhjendatud ajakuluks hindab kohus 1 tunni, kuna hageja avaldus ei ole mahukas, kostja seisukoht on sisuliselt 1 lehel ja ei ole õiguslikult keerukas. Seetõttu on 1 tund antud toimingute tegemiseks kohtu hinnangul piisav ajakulu. Kostja vastusele lisatud võõrkeelsete dokumentide tõlkimisele kulunud tõlketeenuse tasule 175 eurot ei ole hageja vastuväiteid esitanud. Kohus leiab, et antud kulu on põhjendatud ja vajalik, arvestades tõlkimisele kuulunud dokumentide arvu, sisu ja mahtu. Seega loeb kohus kostja põhjendatud ja vajalikuks menetluskuluks kokku 475 eurot, mis tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Mõtsnik kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.