Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

12.05.2015 määras kohus ajutise halduri ja pankrotiavalduse läbivaatamiseks kohtuistungi aja. 13.05.2015 esitas XXXPärnu Maakohtule avalduse XXX OÜ pankroti väljakuulutamiseks. XXXavaldus liideti 18.05.2015 kohtumäärusega ühte menetlusse XXX OÜ pankrotiavaldusega. Ajutise halduri aruande kohaselt on võlgnikul vara 105,95 eurot ning kohustusi on 202 730,14 euro ulatuses. Võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu pankrotiseaduse tähenduses ja püsiv maksejõuetus kujunes välja hiljemalt 31.12.2014. Tagasivõitmise võimalused võivad esineda, kuna 2014.a on võlgnik tagastanud laene lähikondsetele äriühingutele; juhatuse liikmed on tasunud arveid toitlustusasutustes ning 21.02.2015 võõrandas võlgnik sõiduauto 600 euroga, kuigi sarnase sõiduki hind on Auto24.ee andmetel 3 990 eurot. Dokumentide hoidjaks palub haldur määrata XXX. Ajutine haldur palub määrata halduri tasuks 1 207 eurot (lisandub käibemaks) ja kulutuste hüvitiseks 233,40 eurot (sisaldab käibemaksu). Haldur palub 397 eurot (lisandub käibemaks) hüvitada riigi vahenditest ning 34,97 eurot võlgniku vara arvelt. Tasu ja hüvitis kanda OÜ Bürooteenused ja Õigusabi arveldusarvele. 09.06.2015 toimunud kohtuistungil jäi ajutine haldur oma aruande juurde. Võlgnik istungile ei ilmunud, kuid teatas, et nõustub ajutise halduri aruandega. 10.06.2015 määrusega määras kohus pankrotiavalduse menetluse raugemise vältimiseks deposiiti makstava summa suuruseks 3 000 eurot ning avaldas 10.06.2015 sellekohase teate väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kohtu seisukoht Vastavalt pankrotiseaduse (PankrS) § 29 lg 1-3 „kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Kohus võib lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu määratud summa.“ Ajutise halduri aruande kohaselt on võlgnikul vara 105,95 eurot ning kohustusi on 202 730,14 euro ulatuses. Vara koosneb peamiselt tagasivõitmise võimalustest. Tasutud ei ole pankrotimenetluse kulude deposiiti. Kohtu hinnangul on täidetud PankrS § 29 lg 1-3 eeldused pankrotimenetluse lõpetamiseks pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Kohus, kooskõlas ajutise halduri seisukohaga, peab maksejõuetuse tekkimise põhjuseks muud asjaolu pankrotiseaduse tähenduses ning maksejõuetuse tekkimise ajaks 31.12.2014. Vastavalt PankrS § 29 lg 5 kui menetlus lõpetatakse raugemise tõttu, on ajutine haldur kohustatud esitama töötukassale töötuskindlustuse seaduses sätestatud avalduse võlgniku töötajatele hüvitise maksmiseks saamata jäänud palga ja puhkusetasu ning töölepingu lõppemisel saamata jäänud hüvitise eest. PankrS § 29 lg 8 alusel likvideerib ajutine haldur võlgniku 2 kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. PankrS § 23 lg 1 järgi ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri

kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Sama paragrahvi lõigete 2 ja 3 järgi on tasu suuruse arvestamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg, ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot ning tasule maksude lisamisel lähtutakse PankrS § 65 lõikes 11 sätestatust. PankrS § 65 lg 11 sätestab: „Halduri tasu sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses.“ PankrS § 23 lg 6 sätestab, et kohus võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Ajutine haldur palub tasuks määrata 1 207 eurot (lisandub käibemaks) ja kulutuste hüvitiseks 233,40 eurot (sisaldab käibemaksu). Võlgnik ei ole ajutise halduri tasu osas vastuväiteid esitanud. Ajutise halduri aruande kohaselt on ta kulutanud oma ülesannete täitmiseks 14,2 tundi. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust, halduri kutseoskusi, on halduri ülesannete täitmiseks kulunud aeg põhjendatud. Halduri tunnitasu määr mahub kehtestatud piirmääradesse. Kulud seisnevad päringute tegemises ja büroo- ning transpordikuludes. Kohus leiab, et kulutused on põhjendatud ja vajalikud ning kuuluvad väljamõistmisele. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud ajutise halduri tasuks määrata 1 207 eurot (lisandub käibemaks) ja kulutuste hüvitiseks 233,40 eurot (sisaldab käibemaksu). PankrS § 23 lg 4 sätestab: „Kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks).“ PankrS § 23 lg 5 kohaselt ei määra kohus ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamist riigi vahenditest, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik on maksnud kohtu deposiiti ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste katteks kohtu poolt määratud summa. Võlgnikul sisuliselt puudub vara ja deposiiti ei ole tasutud, seetõttu mõistab kohus ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitise summas 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, lisandub käibemaks) välja riigi vahenditest. Tasu ja kulutuste hüvitis maksta välja OÜ Bürooteenused ja Õigusabi arveldusarvele. Äriseadustiku § 58 lg 4 kohaselt on juriidilisest isikust pankrotivõlgniku juhatuse liige pärast juriidilise isiku registrist kustutamist dokumentide hoidjaks ja märgitakse sellena registrisse, kui pole teisiti kokku lepitud või kohtulahendi alusel teisiti määratud. Dokumendid jäävad juhatuse liikme XXX vastutavale hoiule. /Allkirjastatud digitaalselt/ Meelis Eerik Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.