ASC Motors OÜ hagi OÜ Parme Trans vastu võlgnevuse ja viiviste saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 08.05.2015 määrus menetluskulude kindlaksmääramise kohta
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
OÜ Parme Trans määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: ASC Motors OÜ (registrikood 12290351), lepinguline esindaja advokaat Vahur Ambos Kostja: OÜ Parme Trans (registrikood 10193856), lepinguline esindaja vandeadvokaat Alar Eiche
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 08.05.2015 määrus muutmata ja OÜ Parme Trans määruskaebus rahuldamata.
2.Jätta rahuldamata OÜ Parme Trans taotlus tunnistada TsMS § 149 lg 11 põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks osas, milles see välistab kassatsioonikautsjoni kui kohtukulu hüvitamise nõude vastaspoolelt või muult menetlusosaliselt sõltumata menetlust lõpetavast kohtulahendist. TsMS § 178 lg 4 kohaselt ei hüvitata käesoleva määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid. Edasikaebe kord Määruse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest. Asjaolud
Harju Maakohtu 17.02.2014 otsusega rahuldati hagi osaliselt ja mõisteti OÜ-lt Parme Trans (kostja) ASC Motors OÜ (hageja) kasuks välja 19 918,18 eurot, sissenõutavaks
muutunud viivise 1028,94 eurot ja edasi viivise protsendina põhinõudest VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras kuni kohustuse kohase täitmiseni ning menetluskulud jäeti kostja kanda. Tallinna Ringkonnakohtu 09.12.2014 otsusega jäeti maakohtu otsus hagi osalise rahuldamise kohta muutmata, kuid tühistati menetluskulusid puudutavas osa ning jäeti maakohtus ja apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud 98% ulatuses kostja kanda ja 2% ulatuses hageja kanda. Riigikohus jättis 09.03.2015 kassatsioonkaebuse menetlusse võtmata. Harju Maakohtu ja Tallinna Ringkonnakohtu otsused jõustusid seega 09.03.2015.
2.Hageja esindaja esitas 16.03.2015 kohtule hageja menetluskulude nimekirja ja avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks summas 6292,02 eurot (6420,50 eurot x 98%), milline ei sisalda käibemaksu. Hageja palub nimetatud summa väljamõistmist kostjalt.
3.Kostja leidis 23.04.2015 esitatud seisukohas, et hageja menetluskulud hõlmavad kulusid, mis ei ole seotud antud asjaga (kriminaalasja alustamise avalduse projekti koostamine, inglisekeelse laenulepingu projekti koostamine) ning kuivõrd hageja on vastustes kohtule kogu menetluse jooksul esitanud samu väiteid, ei ole hageja kulutused õigusabile nii suures ulatuses vajalikud ega millegagi põhjendatud. Kostja leiab, et vajalikud ja põhjendatud kulud on kokku 15 h, s.o. tunnitasuga 120 eurot/tund kokku 1800 eurot.
4.Kostja esindaja esitas 23.04.2015 kohtule kostja menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on kostja kandnud õigusabikulusid summas 2438,40 eurot (koos käibemaksuga 2926,08 eurot), millele lisandub riigilõiv summas 750 eurot ja kautsjon summas 209,47 eurot. Kostja palub hagejalt välja mõista 77,71 eurot (3885,55 eurot x 2%).
5.Hageja märkis oma 28.04.2015 esitatud seiskohas, et kuivõrd kostja menetluskulude nimekirjas puudub kinnitus selle kohta, et kostja ei ole käibemaksukohuslane või et ta ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasiarvestada, siis seega ei ole põhjendatud käibemaksu arvamine kostja menetluskulude hulka ja kostja taotlus selle väljamõistmiseks hagejalt 2 % ulatuses. Põhjendamatu on tulenevalt TsMS § 149 lg 11 kostja taotlus mõista hagejalt välja kostja poolt tasutud kassatsioonikautsjon 2% ulatuses. Maakohtu määrus
6.08.05.2015 määrusega rahuldas Harju Maakohus hageja ja kostja avaldused osaliselt, määras kindlaks menetluskulude rahalise suuruse ja mõistis välja menetlusekulud kostjalt hageja kasuks summas 5272,89 eurot ning hagejalt kostja kasuks summas 63,76 eurot.
7.Menetluskulude kindlaksmääramisel arvestas kohus asjaolu, et antud tsiviilasi on keskmisest keerulisem. Esmalt hindas kohus hageja menetluskulusid. Kohus selgitas, et kohtueelses menetluses kantud õigusabikulude hüvitamist ei saa nõuda tsiviilkohtumenetluse seadustiku menetluskulude hüvitamise regulatsiooni alusel (Riigikohtu otsus 3-2-1-162-11 p 14) ja leidis, et enne hagi esitamist teostatud toimingud ja kulutatud aeg (kokku 4,9 tundi) õigusabile ei ole seotud antud tsiviilasjaga ning seega hüvitamisele ei kuulu.
8.Kohus analüüsis tsiviilasja menetlusega seoses hagejale osutatud õigusabi ulatuse vajalikust ja põhjendatust, pidades 25.06.2013, 02.07.2013, 10.07.2013-12.07.2013, 16.08.2013, 21.08.2013, 23.08.2013, 05.12.2013, 14.01.2014, 22.01.2014, 30.01.2014, 03.02.2014, 17.02.2014, 19.02.2013, 26.03.2014, 27.03.2014, 31.03.2014, 16.04.2014, 20.06.2014, 25.06.2014, 31.10.2014, 21.11.2014, 27.11.2014, 05.01.2014, 13.01.2015 ja 12.02.2015 teostatud toiminguid ja neile kulutatud aega kokku 38,5 tunni ulatuses mõistlikuks ja põhjendatuks.
9.Kohus vähendas kohtuistungi edasilükkamise küsimuse (s.h kostja taotluse) analüüsi (16.10.2013) ajakulu 0,5 tunnilt 0,2 tunnile, kuivõrd kohtuistungi edasilükkamise taotlus on iseenesest lihtne toiming, mille analüüs ei nõua esindaja poolt ajamahukat tööd. Kohus ei pidanud kohtuistungi aja kooskõlastamist põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks, mis kuulub hüvitamisele, kuivõrd tegemist ei ole juriidilisi teadmisi nõudva toiminguga ning ei kvalifitseeru õigusteenuse mõiste alla. Kohus vähendas 08.01.2014 täpsustatud hagiavalduse koostamise ja täiendavate tõendite komplekteerimise ajakulu 2,2 tunnilt 1,5 tunnile, kuivõrd need on iseenesest lihtsad toimingud, mis ei nõua esindaja poolt ajamahukat tööd. Kohus ei lugenud 21.04.2014 vastuse koostamist apellatsioonkaebusele 2,6 tundi põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks, mis kuulub hüvitamisele, kuivõrd 16.04.2014 on hageja esitanud juba mh apellatsioonkaebusele kirjaliku vastuse koostamise ajakulu 3,2 tundi (s.h apellatsioonkaebuse ja sellele lisatud tõendite analüüs).
10.Kohus määras hageja menetluskuludeks 5380,50 eurot, millest 4580,50 eurot (7,9x115+30,6x120) on lepingulise esindaja kulu ja 800 eurot riigilõiv. Kostjalt mõisteti välja menetluskulud 98% ulatuses - s.o lepingulise esindaja kulu 4488,40 ja riigilõiv 784 eurot, kokku 5272,40 eurot.
11.Seejärel hindas kohus kostja menetluskulusid ja märkis, et kuivõrd kostja ei kinnitanud oma menetluskulude kindlaksmääramise avalduses, et ta ei saa käibemaksu tagasi arvestada, arvestas kohus menetluskulude suurust ilma käibemaksuta (TsMS § 174 lg 6). Kohus, võttes arvesse vaidluse sisu, asja keerukust, tõendite mahtu, asjas toimunud istungeid, pidas ksotja lepingulise esindaja ajakulu 19,2 tundi mõistlikuks ja vajalikuks. Tunnitasu suurus 127 eurot vastab kohtupraktikas lepingulise esindaja mõistliku tunnitasu suurusele (nt 3-2-1-115-14, p 14). Kohus ei arvestanud kostja poolt kantud menetluskulude hulka tema poolt tasutud kassatsioonkaebuse esitamisel tasutud kautsjonit summas 209,47 eurot, kuivõrd TsMS § 149 lg 11 sätestab, et kautsjoni hüvitamist ei saa menetlust lõpetavast kohtulahendist sõltumata nõuda vastaspoolelt või muult menetlusosaliselt. Samuti sätestab TsMS § 171 lg 1, et apellatsioon-, kassatsioon- või määruskaebuse või teistmisavalduse esitamisest tingitud menetluskulud kannab kaebuse või teistmisavalduse esitaja, kui kaebus või teistmisavaldus jääb rahuldamata.
12.Kohus määras kostja menetluskuludeks 3188,40 eurot, millest 2438,40 eurot on lepingulise esindaja kulu ja 750,00 eurot riigilõiv. Hagejalt mõisteti välja menetluskulud 2% ulatuses - s.o lepingulise esindaja kulu 48,76 ja riigilõiv 15 eurot kokku 63,76 eurot. Määruskaebus
13.01.06.2015 esitatud määruskaebuses palub kostja tühistada maakohtu määruse osas, millega määrati kindlaks hageja menetluskulud, ning palub määrata hageja menetluskuludeks 2762 eurot (lepingulise esindaja menetluskulud 1962 eurot ja riigilõiv 800 eurot) ning mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulu 98% ulatuses – s.o 2706 eurot (lepingulise esindaja kulu 1922 eurot ja riigilõiv 784 eurot). Kostja palub lisada OÜ Parme Trans menetluskulude hulka kassatsioonkaebuse esitamisel tasutud kautsjon summas 209,47 eurot.
14.Kostja nõustub täielikult kohtu seisukohaga, mille kohaselt ei kuulu hüvitamisele hageja menetluskulud, mis on kantud kohtumenetluse väliselt (4,9 tundi), samuti nõustub kohtu käsitlusega menetluskulude osas, mis on seotud istungiteks ettevalmistamise ja istungil osalemisega (15,2 tundi x 120 eurot, kokku 1824 eurot) ning riigilõivu tasumisega (800 eurot).
15.Ülejäänud osas, mida kohus arvestas kokku 2756,50 eurot (7,9 tundi tunnihinnaga 115 eurot ja 15,4 tundi tunnihinnaga 120 eurot), on menetluskulude maht ülepaisutatud ja
seda tuleb vähendada 95% summani 138 eurot, kuna ainuke õiguslik positsioon, mida hageja kohtus läbivalt esitas, seisnes selles, et hageja ostis autod mitte kostjalt, vaid enda algatusel müügiahelasse täiendavalt lisatud Soome äriühingu R.R. Putki OY kaudu, keda esindas hageja juhatuse liige AS, et mitte tasuda Eesti Vabariigis käibemaksu, mistõttu ei ole hageja kulutused õigusabile nii suures ulatuses vajalikud ega millegagi põhjendatud.
16.Lähtuvalt eeltoodust peab kostja põhjendatud hageja menetluskuludeks õigusteenust kohtuistungitel osalemise ja ettevalmistamise eest mahus 15,2 tundi, kokku summas 1824 eurot ja muus osas kokku 1,15 tundi summas 138 eurot, kokku 1962 eurot, millele lisandub tasutud riigilõiv 800 eurot, kokku 2762 eurot, millest 98% moodustab 2706,76 eurot.
17.Kostja ei nõustu kohtu käsitlusega kostja menetluskulude osas, vaatamata kohtu viitele TsMS 149 lg 11, et kautsjonit ei saa arvata menetluskulude hulka, mille osas tekib õigustatud ootus selle väljamõistmisele kuuluvate menetluskulude hulka arvamisele.
18.Määruskaebuse esitaja palub tunnistada TsMS § 149 lg 11 põhiseadusega (PS) vastuolus olevaks ja kehtetuks osas, milles see välistab kassatsioonikautsjoni kui kohtukulu hüvitamise nõude vastaspoolelt või muult menetlusosaliselt sõltumata menetlust lõpetavast kohtulahendist ning edastada vastav määrus Riigikohtule põhiseaduslikkuse hindamiseks. Kostja palub lugeda kassatsiooniastmes tasutav kautsjon väljamõistetavate menetluskulude hulka.
19.TsMS § 138 lõigete 1 ja 2 alusel on menetluskulud menetlusosaliste kohtuvälised kulud ja kohtukulud, mille alla kuuluvad riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS §-s 162 nähakse ette, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti, kuid kohus omab diskretsiooni vajadusel kohtukulude jaotust muuta. Nimetatud säte ei viita eriregulatsioonile, et teatud menetluskulude väljamõistmine oleks seaduse alusel vastaspoolelt välistatud. Eeltoodust tulenevalt on TsMS ka vastuoluline. Kui kassatsioonkaebuselt makstav kautsjon ei võimalda isikul oma õigusi kohtus tõhusalt realiseerida, on tegu ebaproportsionaalse ja seega põhiseadusvastase menetluskuluga. Määruskaebuse esitaja on seisukohal, et ainuüksi kassatsioonikautsjoni tasumine võib hoida ära põhjendamatute ja pahatahtlike kaebuste kergekäelist esitamist ning katab õigusemõistmise kulud ja on tõenäoliselt sama efektiivse mõjuga ka olukorras, kui menetlusosalised tasuvad kõik kohtukulud võrdeliselt taotluse rahuldamise ulatusega. Vastus määruskaebusele
20.Hageja leiab, et kostja määruskaebus tuleb jätta menetlusse võtmata, sest kostja esitas nii selle hilinemisega. Määruskaebuse menetlusse võtmise korral palub hageja jätta määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata. Hageja on seisukohal, et TsMS § 149 lg 11 on kooskõlas põhiseadusega. Menetluse edasine käik
21.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja jättis selle rahuldamata ning edastas selle vastavalt TsMS § 663 lg-le 5 läbivaatamiseks ja lahendamiseks ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
22.Ringkonnakohus, tutvunud toimiku materjaliga, leiab, et Harju Maakohtu 08.05.2015 määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle muutmiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ning tulenevalt TsMS §-s 659 ja § 654 lg-s 6 sätestatust neid ei korda. Kostja taotlus teostada põhiseaduslikku järelevalvet TsMS § 149 lg 11 osas tuleb jätta rahuldamata.
23.Esmalt selgitab ringkonnakohus hagejale, kes esitas maakohtule taotluse jätta määruskaebus menetlusse võtmata, et määruskaebuse esitamise tähtaeg hakkas kulgema 15.05.2015, kui kostjat esindav advokaadibüroo saatis e-kirja teel kohtumääruse kättesaamise kohta kinnituse. Seega 01.06.2015 kostja poolt esitatud määruskaebus oli esitatud tähtaegselt. Asjaolu, et maakohtu määrus oli 11.05.2015 kättetoimetatud ka kostja varasemale lepingulisele esindajale Leo Kaaretile, ei oma tähtsust, sest Leo Kaareti volitused kostja esindajana olid selleks kuupäevaks lõppenud. Kuivõrd kohtumääruse kättetoimetamise ajal oli kostja lepinguliseks esindajaks vaid vandeadvokaat Alar Eiche, ei kohaldu hageja viidatud TsMS § 3111 lg 3, mille kohaselt loetakse menetlusdokument kätte toimetatuks, kui saaja avab selle infosüsteemis või kinnitab infosüsteemis selle vastuvõtmist dokumenti avamata, samuti siis, kui seda teeb muu isik, kellel saaja võimaldab infosüsteemis dokumente näha, ega ka TsMs § 321 lg 1 teine lause, et mitme esindaja puhul piisab kättetoimetamisest ühele neist.
24.Vastupidiselt kostja seisukohale, leiab ringkonnakohus, et maakohus on vastavalt TsMS § 175 lg-le 1 piisava põhjalikkusega kontrollinud ja analüüsinud hageja esindaja töö mahtu ning jõudnud tehtud toimingute ajakulu ja tunnihinna osas õigetele järeldustele. Riigikohtu praktika kohaselt on TsMS § 175 lg 1 järgi menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlus- ehk diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohtu määrus nii õigusabiteenuse osutamise ajakulu kui tunnihinna osas, arvestades menetlusdokumentide mahtu ja menetluse käiku, õiglane ja põhjendatud. Kostja väide, et hageja menetluskulude maht on ülepaisutatud, on üldsõnaline. Kolleegium leiab, et maakohus on õigesti hinnanud hageja lepingulise esindaja töö mahtu ja sellest tulenevalt õigesti vähendanud toimingute ajakulu maakohtu määruses märgitud ulatuses, milles see ei ole põhjendatud ega vajalik, ning mõistnud kostjalt hageja kasuks välja vaid põhjendatud ja vajaliku hageja lepingulise esindaja õigusabikulu.
25.Järgnevalt võtab kolleegium seisukoha kostja taotluse osas teostada põhiseaduslikku järelevalvet TsMS § 149 lg 11 osas. Kostja on viidanud Riigikohtu lahenditele, toonud välja menetlusökonoomika ja õigusmõistmise kulutuste kandmisest osavõtu põhimõtte ning leidnud, et vaidlusalune säte riivab eelkõige PS §-st 15 tulenevat kohtusse pöördumise õigust ja ka PS §-s 32 tagatud omandipõhiõigust.
26.Vaidlustatud TsMS sätte põhiseaduspärasust on kohtul võimalik hinnata vaid siis, kui seda saab lugeda asjassepuutuvaks (põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse (PSJKS) § 14 lg 2 esimene lause). Kohtupraktika järgi on säte asjassepuutuv juhul, kui kohus peaks seda kohtuasja lahendamisel kohaldades otsustama selle PS-ile mittevastavuse korral teisiti kui põhiseadusele vastavuse korral (vt nt Riigikohtu otsus nr 3-4-1-10-00, p 10; Riigikohtu otsus nr 3-4-1-5-02, p 15). Kuivõrd kostja on kassatsioonkaebuselt tasunud kohtukuluna kautsjoni, siis menetluskulude kindlaks määramise ja hüvitamise taotluse lahendamise seisukohalt on asjassepuutuv TsMS § 149 lg 11. Viidatud sätte kohaselt ei saa kautsjoni hüvitamist menetlust lõpetavast kohtulahendist sõltumata nõuda vastaspoolelt või muult menetlusosaliselt.
27.Riigikohus jättis 09.03.2015 kostja kassatsioonkaebuse menetlusse võtmata, leides et kostja kassatsioonkaebus on TsMS § 679 sätestatud menetlusse võtmist võimaldavate aluste puudumise tõttu põhjendamatu ning tasutud kautsjon arvati riigituludesse. TsMS § 149 lg 4 järgi arvatakse kautsjon riigituludesse vaid kaebuse või teistmisavalduse menetlusse võtmata jätmise või rahuldamata jätmise korral. Kautsjon tagastatakse, kui kaebus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata, kuna see ei vasta vorminõuetele või on esitatud muude puudustega ja puudust ei kõrvaldata kohtu
määratud ajaks, samuti siis, kui kaebus, teistmisavaldus, hagi või hagita menetluse avaldus jäetakse läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse.
28.Nii riigilõivu kui kautsjoni üldiseks eesmärgiks on kaasa aidata sellele, et õigusemõistmine tervikuna ja ka konkreetse õigusvaidluse lahendamisel toimuks mõistliku aja jooksul ning menetlusosaliste õigused oleksid kaitstud kogu menetluse vältel (sujuv kohtumenetlus). Riigilõivu ja kautsjoni eesmärkidena võib nimetada nii menetlusökonoomiat kui ka riigieelarvele lisatulude leidmist (tsiviilkohtumenetluse tasuvus, riigi tehtavad kulutused hüvitab toimingust huvitatud isik), kuid PS § 15 lõike 1 absoluutse kohtu poole pöördumise õiguse riive õigustamisel on legitiimne üksnes menetlusökonoomia.
29.Menetlusökonoomia on Riigikohtu praktika kohaselt põhiseaduslik õigusväärtus, mille sisuks on vältida mh põhjendamatute ja pahatahtlike avalduste menetlemist, kuna selliste avalduste menetlemine võib kaasa tuua kohtusüsteemi suutmatuse pakkuda isikutele tõhusat õiguskaitset mõistliku aja jooksul (vt Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 15.12.2009 otsus nr 3-4-1-25-09, punkt 23). Kautsjoni hüvitamise välistamine vastaspoolelt on üks abinõu, mille tulemusena väheneb ka läbivaadatavate kohtuasjade arv ja tõhustub menetluses olevate kohtuasjade läbivaatamine. Lõpptulemusena koormatakse vähem teisi selliste avaldustega seotud menetlusosalisi, kohtusüsteemi ja riigieelarvet.
30.Seega kui Riigikohus pidas kostja kaebust menetlusse võtmist võimaldavate aluste puudumise tõttu põhjendamatuks, siis on ebaõiglane vastaspoolelt sellise põhjendamatu kaebusega tekitatud menetluskulu väljamõistmine. Kautsjoni tasumine ja tagastamine on suhe üksnes riigiga ning TsMS § 149 lg 11 eesmärk on kaitsta vastaspoolt ülemääraste kulude hüvitamise eest.
31.Ringkonnakohtu hinnangul ei põhista kostja poolt viidatud lahendid ja esile toodud põhimõtted veenvalt tema seisukohta põhiseadusliku järelevalve teostamise vajalikkusest TsMS § 149 lg 11 osas ja kolleegium leiab, et kautsjoni hüvitamist välistav säte on sobiv abinõu menetlusökonoomia ja õigusemõistmise kulude kandmises osalemise eesmärkide saavutamiseks, kuivõrd kassatsioonikaebuselt makstav kautsjon võib muu hulgas ära hoida põhjendamatute ja pahatahtlike kaebuste esitamist. Praeguses menetluses ei ole esile toodud asjaolusid, mille alusel saaks teha järelduse, et kautsjoni hüvitamise välistamine vastaspoolelt või muult menetlusosaliselt kahjustab ebaproportsionaalselt isikute kohtusse pöördumise põhiõigust.
32.Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 2 võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot.
33.Määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 4).
/allkirjastatud digitaalselt/ Iko Nõmm
/allkirjastatud digitaalselt/ Ande Tänav
/allkirjastatud digitaalselt/ Gaida Kivinurm
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.