Urmas Uibo pankrotimenetlus Urmas Uibo avaldus kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 16. aprilli 2015 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Urmas Uibo määruskaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Määruskaebuse esitaja: Urmas Uibo (isikukood: XXX); Puudutatud isik: SA Keskkonnainvesteeringute Keskus (registrikood: 90005946); juhatuse liige Veiko Kaufmann:
esindajad
RESOLUTSIOON
Menetluskulude jaotus
1.Muuta Tartu Maakohtu 16. aprilli 2015 määruse resolutsiooni p-i 3 ja tuvastada, et Urmas Uibo maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on kuriteo toimepanemine.
2.Ülejäänud osas jätta Tartu Maakohtu 16. aprilli 2015 määrus muutmata, muutes osaliselt maakohtu määruse põhjendusi.
3.Määruskaebus jätta rahuldamata. Jätta määruskaebuse esitamisel tasumisele kuulunud riigilõiv riigi kanda. Ülejäänud menetluskulud ringkonnakohtus jätta Urmas Uibo kanda.
Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
ASJAOLUD
1.Urmas Uibo esitas 29. novembril 2013 avalduse enda pankroti väljakuulutamiseks. Tartu Maakohus võttis avalduse 16. mai 2014 määrusega menetlusse. 08. juulil 2014 esitas U. Uibo avalduse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Tartu Maakohtu 14. juuli 2014 määrusega kuulutati välja Urmas Uibo pankrot ja kohus määras pankrotihalduriks Tiia Kalaus. U. Uibo pankrotimenetluses ainsa nõude esitas SA Keskkonnainvesteeringute Keskus summas 9 204,31 eurot, mis loeti 15. oktoobril 2014 nõuete kaitsmise koosolekul täissummas kaitsmiseta tunnustatuks. U. Uibo pankrotimenetluses koostatud jaotusettepanek kinnitati kohtu määrusega
10.detsembril 2014.
27.jaanuaril 2015 esitas haldur teatise U. Uibo pankrotimenetluse lõpetamiseks raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist PankrS § 158 alusel, sest varast ei jätku pankrotimenetluse läbiviimise kuludeks ning palus otsustada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamine. Pankroti väljakuulutamise hetkel ei olnud U. Uibol mingit vara. Võlgniku kontole laekumised pankrotimenetluse jooksul puudusid. Võlgnik on töötu, töötukassas arvele ennast võtnud ei ole. Kohustuslik pensionikonto on avatud, kuid kohustusliku pensionikonto osakuid ei arvata pankrotivarasse ja neid ei saa haldur võõrandada. Seega ei ole võlgniku arvelt rahalisi vahendeid kinni peetud. Nõuded võlgnikul kolmandate isikute vastu puuduvad. II järgus esitatud SA Keskkonnainvesteeringute Keskus nõuet 9 204,31 eurot tunnustati täies ulatuses, jaotis 100%. Nõue on täies ulatuses täitmata. Tegemist on võlgniku õigusvastasest käitumisest tingitud nõudega. III rahuldamisjärgus nõudeid ei esitatud. Võlgnik nõuetele vastuväiteid ei esitanud. Pankrotihaldur ei ole esitanud ega kavatse esitada U. Uibo pankrotimenetluses teiste isikute vastu hagisid. Halduri vajalikud kulutused on halduri tasu 468,48 eurot. Maksejõuetuse põhjuseks on sissetuleku puudumine, mis võimaldaks nõuet rahuldada. Võlgniku käitumine näitab, et võlgnik pole huvitatud töö otsimisest, sest tema kinnitusel puudub mõte miinimumtasu eest tööl käia. Võlgniku väitel elab ta emaga kahekesi ema pensionist, vahel teeb juhutöid toidu eest. Halduri seisukohalt ei anna võlgniku kohustustest vabastamise menetlus talle võimalust tema vastu esitatud nõude kustutamiseks PankrS § 176 alusel. Võlausaldaja vaidles võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele vastu. Kui kohus siiski peab põhjendatuks kohustustest vabastamise menetluse algatamist, võib usaldusisikuks nimetada võlausaldaja või võlausaldaja nõusolekul haldur T. Kalause.
MAAKOHTU SEISUKOHT
2.Maakohus lõpetas 16. aprilli 2015 määrusega füüsilisest isikust võlgniku U. Uibo pankrotimenetluse raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist, sest pankrotivarast ei jätku pankrotimenetluse kulude katteks. U. Uibo (pankrotis) võlausaldajate tunnustatud nõue, mille ulatuses võlausaldajad ei ole raha saanud (PankrS § 153 lg 1 p 2), on SA Keskkonnainvesteeringute Keskus nõue 9 204,31 eurot, jaotise 100%. U. Uibo maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on raske juhtimisviga PankrS § 162 lg 3, § 163 lg 5, § 28 lg 2 tähenduses. Maakohus jättis U. Uibo (pankrotis) suhtes kohustustest vabastamise menetlus algatamata, vabastas T. Kalause pankrotihalduri kohustustest ja määras pankrotihaldurile tasu 468,48 eurot (sh käibemaks). Maakohus andis U. Uibole (pankrotis) menetlusabi pankrotihaldur T. Kalause tasu maksmiseks. Maakohus leidis, et pankrotihalduri taotlus pankrotimenetluse lõpetamiseks raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist, halduri tasu kinnitamiseks ja pankrotihalduri vabastamiseks on põhjendatud ja tuleb rahuldada PankrS § 157 p 2 ja § 158 lg 6 alusel. Keegi võlausaldajatest ega kolmandatest isikutest ei ole pankrotimenetluse raugemise vältimiseks kohtu deposiiti nõutud summat tasunud. Maakohus nõustus halduriga, et võlgnikul puuduvad pankrotimenetluse katteks rahalised vahendid ja tegemist on pankrotimenetluse raugemise olukorraga PankrS § 158 lg 4 mõttes. Maakohus nõustus pankrotihalduri poolt välja toodud maksejõuetuse põhjustega. Võlgniku vastu on esitatud tema õigusvastasest käitumisest ehk kuriteo toimepanemisest tulenev nõue, mis on olnud aluseks võlgniku pankroti väljakuulutamisele. Maksejõuetuse on põhjustanud võlgniku soovimatus seda võlga tasuda. Maakohus kvalifitseeris võlgniku soovimatuse oma kohustust täita PankrS § 28 lg 2 järgi raske juhtimisveana. Võlgnik on oma soovimatust põhjendanud ning olnud aastaid tegevusetu. Maakohus lõpetas pankrotimenetluse raugemise tõttu, kuna pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Võlgnik on esitanud avalduse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Võlausaldaja taotleb jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetlus algatamata ja on esitanud kohtule asjaolud, mis saaksid PankrS § 171 lg 2 järgi olla aluseks U. Uibo kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmisele. Nimetatud asjaoludeks on vara varjamine (võlgnik varjas, et ta on alates
17.aprillist 2013 OÜ Projekt 10 ainuosanik), võlausaldaja nõude rahuldamise tahtlik takistamine (võlgnik andis talle kuuluva madelhaagise vanarauaks), kohustustest vabastamise menetluse eesmärgi saavutamise võimatus. Pankrotihaldur on seisukohal, et U. Uibo kohustustest vabastamise menetlus on perspektiivitu PankrS § 176 lg 2 järgi ja tuleb jätta algatamata. Maakohus nõustus võlausaldaja kõigi argumentidega ning leidis, et PankrS § 171 lg 2 p 5 alusel tuleb kohustustest vabastamise menetlus jätta algatamata. PankrS § 171 järgi tuleb kohtul juba pankroti väljakuulutamisel hinnata sama paragrahvi lõikes 2 sätestatud aluste olemasolu või puudumist ja kohustustest vabastamise menetluse algatamise küsimus on kohtu kaalutlusotsus. U. Uibo on avaldanud kohtule küll terviseprobleeme, kuid töövõimetust ja puuet talle vormistatud ei ole. Ajutine haldur on tuvastanud U. Uibo seisukoha, et tööl käimisel ei ole mõtet, sest kohtutäiturid võtavad raha ära ja piisavat töötasu ei ole võimalik saada. Seetõttu töötab ta juhutöödel ja saab tasu natuuras. Elab koos emaga ema pensionist ja hoolitseb ema eest. Kohtuotsusega välja mõistetud võla tasumisest puudub ülevaade, ise ei ole midagi tasunud. Võlausaldajaga ei ole ühendust võtnud. Kõigi pankrotimenetluse kestel kogutud andmete põhjal asus maakohus seisukohale, et võlgnikul puudub soov otsida tulutoovat tegevust ja saadavast tulust oma kohustusi täita. Võlgnik on sõnaselgelt kohtule kinnitanud, et ta ei pea vajalikuks tööd või teenistust otsida ja ta ei pea õigeks oma sissetuleku arvelt kohustusi täita. Ta on rikkunud pankrotiseadusest tulenevat kohustust esitada täielikud andmed oma vara kohta (jättis kohtule ja ajutisele haldurile esitamata andmed talle kuuluva äriühingu kohta), mis on PankrS § 171 lg 2 p 5 järgi kohustustest vabastamise menetluse algatamisest keeldumise alus.
Andmete avaldamata jätmist tuleb lugeda toimunuks vähemalt raskest hooletusest. Füüsilisest isikust võlgniku kohustustest vabastamise menetlus saab toimuda üksnes võlgniku enda poolt aktiivselt toimuva tegevusena. Käesoleval juhtumil on võlgnik tahtlikult ja eesmärgipäraselt vältinud mitme aasta kestel oma toimetuleku parandamist ja oma vara ja sissetuleku avalikustamist, eesmärgiga vältida võlanõuete pööramist tema sissetulekule. Võlgnik ei ole võtnud end arvele ka töötukassas. Asjaolu, et tegelikkuses on võlgnik aastatel 2012 ja 2013 töötanud arvestatava sissetulekuga, osutab, et võlgnik on võimeline tulu teenima ja sissetulekut saama. Samas ei ole ta saadud tulust teinud makseid võlausaldajale kohustuse täitmise katteks. Võlgnik ei ole ka kohtu soovitusel pöördunud võlausaldaja poole võimaliku kompromissi sõlmimiseks. Selline võlgniku hoiak lisaks vara ja sissetulekute varjamisele tähendab, et on perspektiivitu kohustada võlgnikku täitma PankrS §-s 173 ettenähtud kohustusi menetluse kestel. Võlgnikul tuli täita PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi, s.o tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsida, juba pankrotimenetluse kestel. U. Uibo suhtes kohustustest vabastamise menetluse algatamisel puudub perspektiiv. U. Uibo ainuke pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustus on õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise kohustus, mis PankrS § 176 lg 2 järgi ei lõpe kohustustest vabastamise menetluse tagajärjel. Seega puudub kohtul võimalus vabastada U. Uibo selle kohustuse täitmisest ka pärast kohustustest vabastamise menetluse läbimist. Menetluse pidamine ei ole menetlusökonoomiliselt otstarbekas ja on õiguslikult põhjendamatu.
MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
3.U. Uibo esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub tühistada Tartu Maakohtu
16.aprilli 2015 määrus ning teha uus määrus, millega algatata U. Uibo kohustustest vabastamise menetlus. Määruskaebuses esitatud seisukohtade kohaselt: 1) ei nõustu kaebaja maakohtu määrusega osaliselt; 2) ei ole maakohus uurinud, kas määruskaebuse esitaja sooviks on olnud lihtsalt pääseda võla tasumisest või teha seda pankrotimenetluse käigus koostöös pankrotihalduriga. Võib olla koos halduriga oleks võlgnik saanud saavutada kokkuleppeid võlausaldajaga, mida senimaani pole saanud sõlmida; 2) on määruskaebuse esitamise aluseks soov olla seadusekuulekas ja vabaneda ülejõu käivatest kohustustest.
PUUDUTATUD ISIKU SEISUKOHT
4.Võlausaldaja SA keskkonnainvesteeringute Keskus vaidleb määruskaebusele vastu, jäädes oma senini esitatud seisukohtade juurde.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
5.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määruse resolutsioon tuleb muuta üksnes p 3 osas, milles maakohus tuvastas U. Uibo maksejõuetus tekkimise põhjusena raske juhtimisvea. Ringkonnakohus tuvastab U. Uibo maksejõuetuse põhjusena kuriteo toimepanemise. Ülejäänud osas, sh osas, millega maakohus jättis algatamata U. Uibo suhtes kohustustest vabastamise menetluse, tuleb maakohtu määrus jätta muutmata. Ringkonnakohus muudab osaliselt maakohtu määruse põhjendusi. Määruskaebus tuleb jätta rahuldamata.
Määruskaebuse sisust nähtuvalt vaidlustab kaebaja maakohtu määrust osas, milles maakohus keeldus rahuldamast võlgniku taotlust algatada tema suhtes kohustustest vabastamise menetlus (määruse resolutsiooni p 4). Nimetatud otsustusega seondub ka määruse resolutsiooni p 3, milles maakohus tuvastas U. Uibo maksejõuetuse põhjusena raske juhtimisvea. Vastavalt TsMS §-le 659 ja § 651 lg-le 1 kontrollib ringkonnakohus maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud, st U. Uibo suhtes kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmise (p 4) ja tema maksejõuetuse põhjusena raske juhtimisvea tuvastamise (p 3) osas.
6.PankrS § 28 lg 2 kohaselt, kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Raskeks juhtimisveaks loetakse füüsilisest isikust võlgniku poolt oma kohustuse rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Maakohus on võlgniku raske juhtimisveana käsitlenud võlgniku soovimatust rahalist kohustust täita, mis seisnes võlgniku tegevusetuses aastate vältel. Ringkonnakohus maakohtu seisukohaga ei nõustu. Raske juhtimisvea tuvastamiseks peaks kohus kõigepealt tuvastama, millist PankrS § 28 lg-s 2 ette nähtud kohustust võlgnik on rikkunud, samuti peaks kohus sellisel juhul tuvastama ka võlgniku süü vormi vähemalt raske hooletuse kujul. Maakohus seda teinud ei ole. Vastupidi, maakohus on märkinud oma põhjendustes, et „samas ei ole füüsilisest isikust võlgnikul seadusel põhinevat tegutsemiskohustust võla tasumise nimel“. Seega on maakohus ka ise leidnud, et puudub seadusest tulenev alus sundida füüsilist isikut tulu teenima oma kohustuste täitmise eesmärgil, mis tõttu on maakohtu vastavad põhjendused vastuolulised. Ringkonnakohus leiab, et üldjuhul ei saa võlgniku soovimatust täita oma rahalisi kohustusi, st tegevusetust, käsitleda raske juhtimisveana PankrS § 28 lg 2 tähenduses. Asja materjalide kohaselt on võlgniku täitmata kohustus 9204, 31 eurot tekkinud kuriteo toimepanemise tulemusena. Tegemist on kuriteo toimepanemisega tekitatud kahjunõudega. Ka võlgnik ise on 29. novembri 2013 pankrotiavalduses väitnud, et tema majanduslikule olukorrale ja tervislikule seisundile on avaldanud mõju neljaaastase vabaduskaotusliku karistuse kandmine kinnises vanglas Jõgeva Maakohtu 08. veebruari 1999. a otsuse alusel kriminaalasjas nr 1-71-1997. Muud samas suurusjärgus kohustused võlgnikul puuduvad. Seega on võlgniku maksejõuetuse põhjuseks tema poolt toimepandud kuritegu. PankrS § 163 lg 5 kohustab kohut märkima pankrotimenetluse lõpetamise määruses, kas võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuse. Maakohtu määruse resolutsiooni p 3 tuleb muuta. Kuna U. Uibo on jõustunud kohtuotsusega süüdi tunnistatud kriminaalkuriteos, siis tuleb maksejõuetuse põhjusena tuvastada kuritegu, mitte kuriteo tunnustega tegu.
2.Maakohus jättis U. Uibo suhtes kohustustest vabastamise menetluse algatamata PankrS § 171 lg 2 p 5 alusel ja tuvastas, et U. Uibo on pankrotimenetluses vähemalt raske hooletusega esitanud ebatäielikke andmeid oma vara kohta sellega, et jättis avaldamata andmed talle kuuluva äriühingu OÜ Projekt 10 kohta. Pankrotihaldur on 25. veebruaril 2015 maakohtule avaldanud (II kd lk 48), et tavaliselt ta kontrollib füüsilisest isikust võlgniku korral tema kuuluvust osanike ringi või juhtorganitesse, kuid antud juhul on see ekslikult jäänud tegemata. Politsei- ja Piirivalveameti 13. märtsi 2015 teatise kohaselt (II kd lk 55) on U. Uibo pöördunud 30. juunil 2014 politseisse avaldusega selle kohta, et tema õepoeg M. Järva on teinud tema nimele firma nimega OÜ Projekt 10, millest oli U. Uibo ka teadlik. Pankrotihaldur on avaldanud seisukoha, et tegelikult ei ole võlgnik rahalisi vahendeid antud osaühingu eest tasunud. Ilmselt tasuti temale mingi rahasumma, et ta osaühingu osa omandaks ning annaks nõusoleku juhatuse liikmeks olemise kohta. Pankrotihalduri samast menetlusdokumendist (II kd lk 48) nähtub, et OÜ Projekt 10 osal puudub väärtus. Äriregistri kohaselt on osaühingule tehtud kustutamishoiatus.
Ringkonnakohus leiab, et U. Uibo poolt kohtule ja ajutisele haldurile andmete avaldamata jätmine talle kuuluva osaluse kohta OÜ-s Projekt 10 ei ole käsitletav PankrS § 171 lg 2 p 5 järgse kohustuse rikkumisena. PankrS § 171 lg 2 p 5 käsitleb vara varjamist võlgniku poolt, mis võib olla kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmise aluseks. Vara varjamisena ei saa käsitleda andmete mitte esitamist vara kohta, mis on kantud avalikku registrisse ning millega on võimalik tutvuda nii kohtul, võlausaldajatel kui ka pankrotihalduril. Antud juhul on pankrotihaldur möönnud, et ta ei ole oma kohustusi täielikult täitnud. Pankrotihalduri poolt avaldatu põhjal saab ringkonnakohus järeldada, et OÜ Projekt 10 osal ei ole väärtust, mistõttu selle vara nimetamata jätmine varanimekirjas ei saanud mitte kuidagi mõjutada pankrotimenetluse käiku ega võlausaldaja nõude rahuldamise ulatust. Seega tuleb maakohtu määrusest välja jätta põhjendused PankrS § 171 lg 2 p 5 kohaldatavuse osas võlgniku suhtes kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmise alusena. Maakohtu määrusest tuleb välja jätta ka maakohtu ebaõige seisukoht, mille kohaselt oli võlgnik kohustatud täitma PankrS § 173 nimetatud kohustusi juba pankrotimenetluse ajal. PankrS §-st 173 nähtub selgelt, et seadus kohustab võlgnikku tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima, alles kohustustest vabastamise menetluses. Võlgniku kohustused pankrotimenetluses on sätestatud PankrS §-des 85 – 91 ja füüsilisest isikust võlgniku töötamiskohustust need sätted ette ei näe.
8.Samas peab ringkonnakohus vajalikuks anda hinnang maakohtu seisukohale, et U. Uibo suhtes ei pruugi kohustustest vabastamise menetlus täita oma eesmärki. Pankrotiseaduse sätete kohaselt saab kohustustest vabastamise menetlust algatada üksnes sellise füüsilise isiku suhtes, kelle suhtes on välja kuulutatud pankrot ja viidud läbi pankrotimenetlus. PankrS § 2 teise lause kohaselt on füüsilise isiku pankrotimenetluse üheks eesmärgiks võimaluse andmine vabaneda oma kohustustest pankrotiseadusega ettenähtud korras. PankrS § 175 kohaselt kestab kohustustest vabastamise menetlus 3-7 aastat. Ringkonnakohus leiab, et PankrS §-s 2 sätestatud eesmärgi saavutamise hindamisel on oluline hinnata isiku, kes taotleb kohustustest vabastamise menetluse algatamist, kohustuste struktuuri. Käesoleval juhul on võlgnikul jaotusettepanekust nähtuvalt pankrotimenetluses tunnustatud ja täitmata kohustused üksnes SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse ees summas 9204, 31 eurot. Tegemist on kuriteoga tekitatud kahju hüvitamise nõudega. PankrS § 176 lg 2 järgi ei lõpe võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused. Seega juhul, kui võlgniku kohustuste aluseks on kahju õigusvastane tahtlik tekitamine, ei ole võlgnikul pankroti väljakuulutamise korral ka kohustustest vabastamise menetlusega võimalik oma eelnimetatud kohustustest vabaneda. Muudest kohustustest vabastamise vajalikkusele võlgnik määruskaebuses ei ole tuginenud. Kohustustest vabastamise menetluse algatamine antud olukorras ei täida oma eesmärki ja U. Uibo ei vabaneks ikkagi talle väidetavalt ülejõukäiva kohustuse täitmisest. Ringkonnakohtule jääb arusaamatuks võlgniku väide, et ta soovis võla tasumise osas saavutada sissenõudjaga kokkuleppe pankrotimenetluse käigus, kuna vastavaid ettepanekuid asja materjalid ei kajasta. Sissenõudjaga saab võlgnik sõlmida kokkuleppeid võla tasumise osas ka täitemenetluse käigus. Pankrotimenetluse jätkamine olukorras, kus puuduvad vahendid selle menetluse läbi viimiseks, ei ole PankrS § 158 lg 1 järgi lubatud. Määruskaebuses ei ole esitatud seisukohti, mis annaksid aluse U. Uibo suhtes kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks.
9.Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et kohustustest vabastamise menetluse algatamine ja läbi viimine U. Uibo suhtes ei täidaks oma eesmärki. Tõlgendades PankrS §-i 2 teist lauset koosmõjus PankrS § 171 lg-tega 1 ja 2, jätab ringkonnakohus maakohtu määruse U. Uibo suhtes kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmise osas muutmata, ringkonnakohtu määruses toodud põhjendustel.
10.Kuna määruskaebus jääb rahuldamata, tuleb kõik määruskaebuse menetlemisega seotud kulud jätta määruskaebuse esitaja kanda. Maakohus vabastas U. Uibo määruskaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest. Ringkonnakohus vabastab kaebaja TsMS § 190 lg 7 alusel riigituludesse tasumise kohustusest.
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Üllar Roostoja
Viivi Tomson
Kersti Kerstna-Vaks
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.