lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-13-56858/6

Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

TsiviilasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 31.03.2014

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-13-56858/6
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
31.03.2014
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1513
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
PankrS § 14 lg 1PankrS § 171 lg 2PankrS § 29 lg 1KrK § 139 lg 3PankrS § 15 lg 2PankrS § 170 lg 1PankrS § 176 lg 2PankrS § 178PankrS § 8 lg 2PankrS § 9 lg 1

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-13-56858/55Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium18.08.2015

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Viivi Tomson, Üllar Roostoja, Kai Kullerkupp

Määruse tegemise aeg ja koht

31. märts 2014.a, Tartu

Tsiviilasja number

2-13-56858

Tsiviilasi

Urmas Uibo avaldus eraisiku pankroti väljakuulutamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 9. jaanuari 2014.a määrus

Menetlustoiming

Avalduse menetlusse võtmisest keeldumine

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Urmas Uibo määruskaebus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Määruskaebuse esitaja

XXXXXXXXXXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Tühistada Tartu Maakohtu 9. jaanuari 2014. a määrus ja saata Urmas Uibo avaldus eraisiku pankroti väljakuulutamiseks maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks.

(avaldaja):

Urmas

Uibo

(IK:

2.Rahuldada Urmas Uibo määruskaebus osaliselt. Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse menetlusosalisele kättetoimetamisest. Hagita menetluses võib menetlusosaline teha Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada kas ise või vandeadvokaadi vahendusel.

Sarnased lahendid

Pankrotiõigus
  • 31.08.20262-26-16864/4Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 31.08.20262-26-16529/4Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 28.08.20262-26-11113/6Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
  • 27.08.20262-22-7727/44Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 26.08.20262-26-13162/4Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 25.08.20262-19-19083/53Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
TsMS § 371 lg 2Hagi menetlusse võtmisest keeldumise alused
VÕVS § 14
VÕVS § 15 lg 1

ASJAOLUD JA MAAKOHTU LAHEND

1.Urmas Uibo esitas kohtule avalduse enda pankroti väljakuulutamiseks. Avalduses märgib U. Uibo, et tema vastu on täitemenetluses täitmisel Jõgeva Maakohtu otsuses kriminaalasjas nr 1-71/1997 väljamõistetud süülise tegevusega tekitatud kahjunõue summas 157 469 kr (10 064 eurot), kahju saajaks Eesti Keskkonnafond. Avaldaja on oma karistuse ära kandnud, kuid 14 aasta jooksul ei ole ta suutnud Keskkonnafondile tekitatud kahju hüvitada. Tema

tervisele on laastavalt mõjunud nii eelvangistuse kui ka reaalse vangistuse aeg. Seetõttu ei ole võimalik tööd leida ega tema vastu suunatud nõuet täita. Kohtutäitur Ivi Kalmeti menetluses on nõue kokku summas 9985,79 eurot, millest võlg 9540,99 eurot, täituri tasu 435,98 eurot ja kulu 8,82 eurot. Teised võlausaldajad puuduvad. Nõue on muutunud sissenõutavaks, kuid võlgnik on pikka ega olnud maksejõuetu, tal puudub sissetulek, kinnis- ja vallasvara, mistõttu maksejõuetus ei ole ajutine. U. Uibo lisas oma avaldusele 8. veebruari 1999 kohtuotsuse kriminaalasjas nr 1-71/1997 ja kohtutäitur Ivi Kalmeti poolt sissetuleku arestimise akti.

2.Tartu Maakohus jättis 9. jaanuari 2014 määrusega Urmas Uibo avalduse tema enda pankroti välja kuulutamiseks menetlusse võtmata. Määruse põhjenduste kohaselt keeldub kohus vastavalt PankrS § 14 lg 1 p-le 3 pankrotiavalduse menetlusse võtmisest, kui selleks esinevad muud TsMS-s sätestatud alused. TsMS § 371 lg 2 p 2 sätestab, et kohus võib jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Esitatud avaldusest nähtub, et võlgnikul puudub vara, mille arvelt oleks võimalik pankrotimenetlust läbi viia ning üldjuhul oleks alus menetlus vastavalt PankrS § 29 lõikele 1 lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Pankrotiseaduse § 2 järgi on pankrotiseaduse üheks eesmärgiks “füüsilisest isikust võlgnikule antakse pankrotimenetluse kaudu võimalus vabaneda oma kohustustest käesolevas seaduses ettenähtud korras.“ Ehkki võlgnik ei ole pankrotiavalduses esitanud sõnaselget nõuet võlgadest vabastamiseks, sisaldab avaldus oma olemuselt soovi vabaneda kohustuse täitmisest. Sellise avalduse esitamise võimalus on kuni võlausaldajate esimese üldkoosolekuni (PankrS § 170 lg 1). Seetõttu peaks kohus vastavalt PankrS § 171 lõikele 11 pankroti välja kuulutama, et viia läbi võlgadest vabastamise menetlus. Seetõttu hindab kohus, kas esitatud avaldusega taotletav eesmärk oleks saavutatav. Võlgniku kohustustest vabastamine ei tähenda, et võlgniku kohustused automaatselt ja igal juhul kustutatakse. PankrS § 176 lõike 2 järgi ei lõpe võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused. Võlgniku avaldusest ja lisatud tõenditest nähtub, et võlgnikul on üksnes kriminaalasjas tehtud kohtuotsusel põhinev kahju hüvitamise kohustus. Võlgnik on tunnistatud süüdi KrK § 139 lg 3 p-i 1 järgi, s.o metsavarguses suures ulatuses. See on tahtlikult toimepandud kuritegu. See tähendab, et pankrotiavalduse aluseks on õigusvastaselt tekitatud kahju heastamise nõue, mis ei lõpe ka kohustustest vabastamise menetluse tulemusena. Urmas Uibo pankrotimenetluse eesmärki ei ole võimalik saavutada tema pankroti väljakuulutamisega, kuna pankrotiavalduse aluseks olev nõue ei lõpe pankrotimenetluse tulemusena. Seega esineb TsMS § 371 lg 2 p-s 2 nimetatud alus, millele tuginedes võib kohus jätta avalduse menetlusse võtmata. Kohus kaalutlemise tulemusena, kas võtta avaldus menetlusse või mitte, jätab pankrotiavalduse menetlusse võtmata. Kaalutluse motiiviks on asjaolu, et pankrotiavalduse menetlusse võtmisel tuleb kohtul nimetada ajutine haldur (või haldur PankrS § 15 lg 2 alusel), millega algab kulu tekkimine. Olukorras, kus taotletud eesmärgi saavutamine ei ole seadusekohaselt võimalik, on kulude loomine põhjendamatu.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

3.U. Uibo esitas Tartu Maakohtu 9. jaanuari 2014 määruse peale määruskaebuse, milles palus maakohtu määrus tühistada, ja teha asjas uus määrus, millega algatada U. Uibo pankrotimenetlus. Määruskaebuses esitatud põhjenduste kohaselt:

1) ei ole avaldaja pankrotiavaldust esitanud kaalutlemata. Avaldajal ei ole suuteline võlgnevust tasuma ei praegu ega tulevikus. Avaldaja sooviks läbi pankrotimenetluse võlgnevust osaliselt tasuda või täies ulatuses kustutada. Avaldajal ei ole siiani õnnestunud jõuda sissenõudjatega kokkuleppele, võib-olla oleks see koos halduriga võimalik. Ainult pankrotimenetluse kaudu (kas võlgnevuse kustutamise või osamaksete määramisega) saaks avaldaja hakata edaspidi elama teiste töötavate töölistega võrdväärset elu; 2) võimaldaks pankrotimenetlus välistada igakuised kohtutäituritasud. Kohtutäitur võtab võimalusel ära enda tasu, kuid põhivõlgnevus ei vähene; 3) on kohus otsuse tegemisel kahelnud oma otsustuse õigsuses, märkides kohtumääruse kolmandal leheküljel „ kohus, kaalutlemise tulemusena, kas võtta avaldus menetlusse või mitte, jätab pankrotiavalduse menetlusse võtmata“. Selline kohtupoolne arutelu näitab, et kohtul olnuks võimalik ka avaldus menetlusse võtta.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

4.Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohtu määrus tuleb menetlusnormi ebaõige kohaldamise tõttu tühistada ja saata U. Uibo avaldus tema pankroti väljakuulutamiseks maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks. Maakohus keeldus ebaõigel alusel U. Uibo pankrotiavaldust menetlusse võtmast. Ringkonnakohus ei pea aga võimalikuks otsustada ise pankrotimenetluse algatamist. Seetõttu kuulub määruskaebus rahuldamisele osaliselt, s.o osas, milles taotleti maakohtu määruse tühistamist.
5.Õige on määruskaebuse esitaja seisukoht, et maakohtul olnuks põhimõtteliselt võimalik pankrotiavaldus menetlusse võtta. Pankrotiseadusest ega teistest asjaomastest õigusaktidest ei tulene keeldu võtta menetlusse pankrotiavaldust, mille on esitanud füüsiline isik, kellelt on kohtuotsusega välja mõistetud kahjuhüvitis looduskeskkonnale süülise ja tahtliku tegevusega tekitatud kahju eest. Võlgnik võib PankrS § 9 lg 1 järgi esitada pankrotiavalduse ja PankrS § 8 lg 2 kohaselt võib pankrotivõlgnikuks olla iga füüsiline isik, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Tsiviilasjas tehtud lahendis nr 3-2-1-1-13 (p-d 8 ja 9) on Riigikohus selgitanud, et Pankrotiseaduse § 3 lg 2 järgi kohaldatakse pankrotimenetlusele tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut, kui pankrotiseadusest ei tulene teisiti. Pankrotiavalduse menetlusse võtmisest keeldumist reguleerib PankrS § 14. PankrS § 14 p 3 annab kohtule võimaluse keelduda määrusega pankrotiavaldust menetlusse võtmast mh siis, kui esinevad muud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud alused. Pankrotimenetluse edukust saab aga kontrollida siiski pankrotiseaduse ja mitte TsMS sätete alusel. Seega ei ole TsMS § 371 lg 2 p 2 kohane alus pankrotiavalduse menetlusse võtmisest keeldumiseks.
6.Käesoleval juhul on maakohus iseenesest õigesti asunud seisukohale, et määruskaebuse esitajalt kriminaalasjas nr 1-71/1997 välja mõistetud hüvitise näol on tegemist kohustusega, millest isikut ei oleks seaduse kohaselt võimalik pankroti- ja pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse tulemusena vabastada. Pankrotiseaduse sätetega ei ole aga välistatud füüsilise isiku pankrotiavalduse menetlemine juhul, kui ainsaks või peamiseks tema maksejõuetuse põhjuseks on niisugune nõue, millest isik PankrS § 176 lg 2 kohaselt kohustustest vabastamise menetluse tulemusena ei vabaneks. Küll aga on Võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seaduse § 2 lg 2 kohaselt võimalik ka PankrS § 176 lg-s 2 nimetatud nõudeid ümber kujundada, pikendades kas nõude täitmise tähtaega või võimaldades osadena täitmist. Tahtliku õigusvastase teoga tekitatud kahju hüvitamise nõuet ei ole siiski võimalik vähendada ka võlgade ümberkujundamise menetluses.
7.Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruses esitatud seisukohaga, et pankrotiavalduse menetlemine ei võimaldaks käesoleval juhul ilmselt saavutada võlgniku poolt taotletavat tulemust, s.o võlgnevuse vähendamist või täielikku kustutamist. Kuna võlgniku enda esitatud andmetel puudub tal vara, mille arvel oleks võimalik pankrotimenetlust läbi viia, tuleks pankrotiavalduse menetlus eelduslikult lõpetada PankrS § 29 lg 1 alusel raugemisega. PankrS § 15 lg 2 järgi võib kohus füüsilisest isikust võlgniku pankrotiavalduse korral võlgniku varalist olukorda arvestades jätta ajutise halduri nimetamata ja 10 päeva jooksul pankrotiavalduse saamisest pankroti välja kuulutada. Seejuures kaasnevad ka pankrotiavalduse esialgse menetlemisega kulud. Ringkonnakohus märgib siiski, et pankrotimenetluse käigus on võimalik ka kompromissi sõlmimine (PankrS § 178 jj), mille käigus võib võlausaldaja nõustuda oma nõude vähendamisega. Seega võiks U. Uibo pankrotiavalduse menetlemine olla otstarbekas eeskätt juhul, kui on piisavalt alust arvata, et võlausaldaja võib nõustuda kompromissi korras oma nõuet vähendama.
8.Kuigi PankrS 176 lg 2 kohaselt ei lõpe võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise tulemusena õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise kohustus, ei anna PankrS § 171 lg 2 alust keelduda võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest isegi juhul, kui nõue põhineb tahtlikul õigusvastasel kahju tekitamisel ja seega saaks menetlust pidada juba ette perspektiivituks. Ringkonnakohtu arvates tuleks kohtul niisuguses olukorras eelkõige selgitada võlgnikule pankrotimenetluse, pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse ja võlgade ümberkujundamise menetluse väljavaateid, nende menetluste tõenäolisi tulemusi ja nendega seotud kulutusi. Käesoleval juhul võib kõne alla tulla U. Uibo poolt avalduse esitamine võlgade ümberkujundamiseks Võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seaduse (VÕVS) alusel. Võlgnikul on võimalik sellekohane avaldus esitada ka olukorras, kus maakohus ei ole veel otsustanud tema pankrotiavalduse menetlusse võtmist. Sellisel juhul kohaldub VÕVS § 14, mille kohaselt liidetakse võlgade ümberkujundamise avaldus ja pankrotiavaldus ühte menetlusse ning lahendatakse esmajärjekorras võlgade ümberkujundamise avaldus isegi siis, kui see esitati pärast pankrotiavaldust. VÕVS § 15 lg 1 kohaselt kuulab kohus vajaduse korral enne võlgade ümberkujundamise avalduse menetlusse võtmist ära võlgniku või tema võlausaldajate arvamuse või küsib neilt täiendavaid andmeid või dokumente. Kohus võib ka teistelt isikutelt ja asutustelt, sealhulgas krediidiasutustelt, nõuda teavet võlgniku ja temaga koos elavate perekonnaliikmete majandusliku seisundi või maksevõime kohta. Ringkonnakohtu arvates on võlgnikule võlgade ümberkujundamise menetlusega seotud õiguste selgitamise teel võimalik vältida kulusid, mida tooks endaga kaasa tõenäoliselt raugemisega lõppeva pankrotiavalduse menetlemine.

Üllar Roostoja

Viivi Tomson

Kai Kullerkupp

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 25.08.20262-23-9177/14Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 24.08.20262-26-10630/6Harju Maakohus Tallinna kohtumaja