MH avaldus lapsega RH-ga suhtlemiskorra määramiseks VR avaldus lapse RH vanemate VR ja MH ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks ja hooldusõiguse lapse RH viibimiskoha määramise õiguse osas ning hariduse- ja terviseküsimustes üle andmiseks VR-le
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 04.05.2018 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
MH määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad Avaldaja/ puudutatud isik I (määruskaebuse esitaja): MH (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXX; e-post: XXX) Puudutatud isik I/avaldaja (vastustaja): VR (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXX), lepinguline esindaja Tiina Raja (e-post: XXX ) Puudutatud isik II: RH (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXX), riigi õigusabi korras määratud esindaja advokaat Raivo Bergson (e-post: XXX) Eestkosteasutus: Tallinna linn (Haabersti Linnaosa Valitsuse kaudu, registrinumber 75014244, asukoht Ehitajate tee 109a, Tallinn, 13514, e-post: XXX) Menetluse liik
Tühistada Harju Maakohtu 04.05.2018 määrus osaliselt suhtlemise korra osas, s.o isa ja lapse suhtlemise osas kui ema töötab graafikujärgses öises vahetuses (määruse resolutsiooni p 2.1.1), lapse haigestumisel (määruse resolutsiooni punkt 3.1) ning lapse sünnipäeval (määruse resolutsiooni punkt 3.2) ning muuta ja täpsustada selles osas maakohtu määruse resolutsiooni vastavaid punkte. Ülejäänud osas jätta maakohtu määrus muutmata.
3.Kohtumääruse tervikresolutsioon on järgmine:
1.Jätta VR avaldus lapse RH vanemate VR ja MH ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks ja hooldusõiguse lapse RH viibimiskoha määramise õiguse osas ning hariduse- ja terviseküsimustes üle andmiseks VR-le, rahuldamata.
2.Rahuldada MH avaldus RH-ga suhtlemiskorra määramiseks osaliselt ja määrata MH-le suhtlemiseks tema pojaga RH-ga kuni lapse kooli minekuni suhtlemiskord. 2.1 Kui lapse ema VR töötab käesoleval ajal kehtiva graafiku järgi, siis kehtib järgmine isa ja lapse suhtlemiskord: 2.1.1 Kui lapse ema töötab graafikujärgses öises vahetuses, siis viib ema lapse isa juurde esimese öise vahetuse õhtul vahetult enne ema tööle minekut ja isa viib lapse ema elukohta tagasi teise öise vahetuse õhtul kell 20.00, olenemata kas laps viibib päeval lasteaias või isa juures. Isa korraldab lapse viibimise lasteaias. 2.1.2 Kui lapse ema töötab päevases vahetuses algusega kell 8.00, siis viib ema lapse lasteaeda või kell 7.20 isa juurde. Kui laps on lasteaias, siis isa võtab lapse lasteaiast ja viib lapse ema juurde koju samal päeval kell
20.30.Kui laps on isa juures, siis viib isa lapse ema juurde koju samal päeval kell 20.30. 2.1.3 Kui lapse ema töötab päevases vahetuses algusega kell 7.00, siis vanemate kokkuleppel läheb isa ema elukohta kell 6.00, tegeleb lapse hommikurutiiniga ja korraldab lapse viimise lasteaeda või enda koju. Kui laps on lasteaias, siis isa võtab lapse lasteaiast ja viib lapse ema juurde koju samal päeval kell 20.00. Kui laps on isa juures, siis viib isa lapse ema juurde koju samal päeval kell 20.00. Kui isa mingil põhjusel keeldub minemast kell 6.00 ema koju, siis isa teatab emale ette 3 päeva ja sellel tööpäeval otsustab lapse päevakorralduse lapse ema. 2.2 Kui lapse ema VR ei tööta käesoleval ajal kehtiva graafiku järgi, siis kehtib järgmine isa ja lapse suhtlemiskord: 2.2.1 Igal kalendri järgi paaritul nädalal neljapäeval ja reedel isa võtab lapse ema kodust kell 17.00 või lasteaiast (mitte enne kui kell 12.00) ja viib lapse ema juurde koju kell 20.00. 2.2.2 Igal kalendri järgi paaris nädalal esmaspäeval isa võtab lapse ema kodust kell 17.00 või lasteaiast (mitte enne kui kell 12.00) ja viib lapse ema juurde koju kell 20:00. 2.2.3 Igal kalendri järgi paaris nädalal isa võtab lapse ema kodust kell 17.00 või lastaiast reedel (mitte enne kui kell 12.00 ja viib lapse ema koju laupäeval kell 20.00; alates 3. eluaastast viib lapse ema juurde koju pühapäeval kell 15.00; alates 5. eluaastast viib lapse esmaspäeva hommikul lasteaeda või ema juurde koju. 2(16)
Tsiviilasi nr 2-18-472
3.Sõltumata lapse ema VR töökorraldusest: 3.1 Haigestumise korral on laps kuni tervenemiseni selle vanema juures, kelle juures laps vastavalt suhtluskorrale viibib. Juhul kui laps haigestub, on lapsega viibival vanemal kohustus sellest ja lapsele määratud arstiaegadest viivitamatult teavitada teist vanemat. 3.2 Oma sünnipäeva (11.mai) veedab laps selle vanema juures, kellega koos on laps vastavalt suhtlemiskorrale. Kui vanemad ei jõua kokkuleppele lapse ühise sünnipäevapeo korraldamises, siis juhul, kui vanemad soovivad lapse sünnipäeva tähistada, tähistavad vanemad lapse sünnipäeva eraldi ajal, mil laps on suhtlemiskorra järgi selle vanema juures. Vanem, kellega laps vastavalt suhtluskorrale viibib, peab teise vanema soovil võimaldama vanemal last tema sünnipäeva päeval isiklikult õnnitleda. Oma soovist teavitab vanem teist vanemat hiljemalt lapse sünnipäevale eelneval päeval. 3.3 Oma puhkusest poole veedab kumbki vanem koos lapsega. 3.4 Laps veedab jõulud ja aastavahetuse järgmiselt: -24.12 veedab paaris aastatel laps isaga/paaritutel aastatel emaga; ema viib lapse kell 10.00 isa juurde, isa viib kell 20.00 lapse ema juurde. -25.12–26.12 veedab laps paaris aastatel emaga/paaritutel aastatel isaga; ema viib lapse kell 10.00 isa juurde, isa viib 26.12 kell 20.00 lapse ema juurde. -31.12 ja 01.01 veedab laps paaris aastatel isaga/paaritutel aastatel emaga; ema viib lapse isa juurde 31.12 kell 15.00 ja isa viib lapse ema juurde 01.01 kella 15.00. 3.5 Mõlemal vanemal on õigus sõita koos lapsega välismaale puhkusereisile kuni kaheks nädalaks. Oma soovist, sihtpunktist ja ajast teatab üks vanem teisele vanemale vähemalt 20 päeva ette ja teine vanem annab reisiks nõusoleku. 3.6 Vanem, kelle juures laps viibib, ei takista teist vanemat lapsega telefoni teel suhtlemast. Suhtlemisel tuleb arvestada lapse uneaega. 3.7 VR teavitab e-kirjaga MH oma kinnitatud töögraafikust ja selle võimalikest muudatustest esimesel võimalusel. 3.8 Suhtlemiskorraga reguleerimata küsimustes ja/või korra muutmiseks loetakse vanemate vahel kokkulepe sõlmituks, kui mõlemad on sellega kirjalikult nõustunud; kokkulepete sõlmimine võib toimuda e-kirja ja sms teel. 3.9 Vanematel on alati õigus kokku leppida isa ja lapse teistsuguses, käesoleva määrusega sätestatust erinevas suhtlemiskorras.
3.Jätta määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Riigi kanda jäävad menetluskulud, mis on seotud puudutatud isiku II esindamisega riigi õigusabi korras.
4.Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates. Asjaolud ja menetluse käik
1.MH (avaldaja, lapse isa) esitas 10.01.2018 Harju Maakohtule avalduse RH-ga (laps) suhtlemiskorra kindlaks määramiseks.
2.VR (puudutatud isik I, lapse ema) esitas 13.02.2018 Harju Maakohtule avalduse laps RH vanemate VR ja MH (lapse vanemad) ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks 3(16)
Tsiviilasi nr 2-18-472 ja lapse suhtes hooldusõiguse viibimiskoha määramise, hariduse- ja terviseküsimustes üle andmiseks VRle.
3.Harju Maakohus võttis avaldused menetlusse ning liitis need ühte menetlusse.
4.MH avalduse kohaselt hakkas VR 2017 oluliselt piirama avaldaja võimalust lapsega suhelda ja last kasvatada. 2017 novembris pöördus avaldaja linnaosavalitsuse lastekaitse töötajate poole lapsega suhtlemiskorra koostamiseks. Lastekaitsetöötajad suunasid osapooli perekeskusesse, kuid VR keeldus. 2017 novembris avaldaja suhtles pojaga 2 korda kokku ~ 10 tundi, detsembris 2017 suhtles 2 korda ~ 8 tundi. Lapse isa soovib rohkem osa võtta lapse kasvatamisest, kuid VR ei võimalda seda. 2018 jaanuari alguses pöördus MH uuesti lastekaitse töötajate poole, kuna avastas lapsel kehavigastusi ja laps keeldus olemast VR kodus, soovis sealt lahkuda ja olla isaga. Vaatamata vanusele laps andis oma käitumisega seda selgelt mõista. MH palub määrata suhtluskord lapsega kuni kooli minekuni vastavalt tema ettepanekule.
5.15.02.2018 menetlusdokumendis täpsustas lapse isa suhtlemiskorra tingimusi. Puudutatud isiku I (VR) seisukoht
6.Lapse vanemad elasid vabaabielus alates 2009 detsembrist kuni 2016 jaanuarini, mil MH lahkus ühisest elukohast. MH naases VR palvel aprillis 2016 ja lahkus uuesti juuni lõpus 2016 teatades, et ta ei pea võimalikuks kooselu jätkamist.
7.Peale MH lahkumist tehti juulis 2016 suuline kokkulepe, et MH osutab abi lapsega seotud küsimustes ja maksab igakuiselt elatist summas 150 eurot. Suuliselt sõlmitud kokkulepetest suuremas osas MH ei pidanud kinni (ei maksnud elatist kokkulepitud summas kokkulepitud tähtajaks, hilines lapse juurde tulemisega või ei tulnud kohale). 2016 lõpus pöördus VR lastekaitse spetsialisti vastuvõtule, kes suunas VR perenõustaja juurde, MH keeldus koostööst.
8.VR on võimaldanud lapse isale iganädalaselt kohtumisi lapsega, on teinud selleks ettepanekuid suuliselt, telefoni, sms-i ja e-kirja teel.
9.RH tervislik seisund halvenes septembris 2017 seoses lapse lastesõimes käimisega, kui lapse ema naases tööle. VR vajas abi ravimist vajava lapse eest hoolitsemisel ajal, kui VR töötas öistes vahetustes 06-07.10.2017. MH oli samaaegselt lapsega hoolduslehel seoses lapse haigestumisega, kuid keeldus haige lapse eest hoolitsemisest lapse kodus. VR-l puudus võimalus võtta hoolduslehte 2017.a, samuti puudub see võimalus ka 2018.a. Lapsega hoolduslehel olevale isikule makstakse Haigekassa poolt hüvitist eelmise kalendriaasta sotsiaalmaksu põhjal. VR-l puudus aastatel 2016-2017 sotsiaalmaksuga maksustav sissetulek, mistõttu lapsega hoolduslehel olemine 2018.a võtaks ära sissetuleku, mis tagab leibkonna esmaste vajaduste katmise (eluaseme, lapse ülalpidamise ja toiduga seotud kulutused).
10.MH keeldus lapse haigestumisel hoolitsemast lapse eest lapse kodus ja ei täinud perearsti poolt lapse ravimiseks tehtud soovitusi, mistõttu pidi lapse ema leidma lahenduse, kuidas tagada lapse eest hoolitsemine lapse kodus tema haigestumise ajal, kui lapse ema graafikujärgselt töötas.
11.VR tegi ka 2017.a kirjalikke ettepanekuid lapsega suhtlemiseks, kuid 2017 novembris loobus, sest need ei viinud tulemuseni. 2017 novembris pöördus MH linnaosavalitsuse lastekaitse töötajate poole palvega aidata koostada suhtlemiskorda lapsega. Lastekaitsetöötajad suunasid osapooli perekeskusesse.
12.MH pole teinud VR-le omapoolseid kirjalikke ettepanekuid kuni detsembrini 2017, kuidas osaleda lapse kasvatamises. Võttes arvesse asjaolu, et tegu on nii väikese
4(16)
Tsiviilasi nr 2-18-472 lapsega (üks aasta ja üheksa kuud), kes käesoleval hetkel saab veel rinda ja kes ei ole kordagi ööbinud ilma emata väljaspool oma kodu, ei ole mõistlik reguleerida nii detailselt kogu suhtluskorda.
13.Suhtluskorra reguleerimisel tuleb arvesse võtta mh nii VR vahetustega töögraafikut, kui ka seda, et lapse emal jääks aeg lapsega koos olemiseks, tagamaks lapse esmaste vajaduste rahuldamise, heaolu ja turvatunne.
14.MH ei ole lapsega koos veetnud aega rohkem, kui mõned tunnid korraga väljaspool lapse kodu. Arvestades lapse ealist eripära, tervislikku seisundit, harjumusi ja huve, ei saa toimuda tema elurütmis niivõrd järsku muutust, mis tekitaks lapses lisastressi. On oluline, et lapse ja isa vahel olev side tugevneks sujuvalt ja järkjärgult.
15.On mõistlik, et esialgu on laps isaga koos päevasel ajal. Näiteks tööpäevadel hommikul isa võtab lapse, viib lasteaeda ja õhtul võtab lasteaiast ning toob koju ajaks, kui ema töölt koju jõuab. Kui laps kasvab ja harjub rohkem viibima väljaspool oma kodu pikemalt stressi minemata, on võimalik hakata andma last ka ööbimisega. Lapse kasvades kasvab ka isaga koos olemise aeg, sealhulgas kasvavad ka ööde arvud.
16.VR ettepanek käesoleval hetkel on, et suhtluskord oleks võimalikult paindlik ja lapse east ning vajadustest lähtuv. VR teeb ettepaneku suhtlemiskorra osas lapse sõimerühmas käimise ajaks, st kuni kolme aastaseks saamiseni. Menetluse edasine käik ja lapse esindaja seisukoht
17.Harju Maakohtus toimus ärakuulamine 15.02.2018.
18.Lapse esindaja seisukoha kohaselt on probleem antud hetkel lapse vanemate suhtlemises. Kuna on tegemist väikese lapsega, ei poolda esindaja lapse ööbimist väljapool kodu. Küsimuseks on, et kui lapse isa keeldub lapse emaga suhtlemast, kuidas siis saadakse lapsega suhelda. Lapse ema on küllaltki mõistlikul seisukohal, ema ei keela lapsel isaga kohtumist. Eestkosteasutuse seisukoht
19.Haabersti Linnaosa Valitsuse vastuse kohaselt on lapse vanemad korduvalt pöördunud sotsiaalhoolekande osakonna poole abi saamiseks ning on ühel korral käinud koos perelepitusel Tallinna Perekeskuses.
20.Lapse ema sõnul on ta pakkunud lapse isale kohtumisteks erinevaid aegu, kuid lapse isa on tihti viimasel hetkel oma plaane muutnud, jätnud tulemata või hilinenud. Lapse ema sõnul on laps isaga väga vähe koos olnud, kuna isa lahkus pere juurest, kui poeg oli 6nädalane. Lapse ema sõnul puuduvad isa kodus lapsele vajalikud tingimused ja ema ei usalda last koos isaga isa koju. Lapse ema sõnul on laps tihti haige, kuna alustas lasteaias käimist. Lapse emal on olemas lapsehoidja, kes on lapsega, kui ema on tööl.
21.01.02.2018 toimus kodukülastus lapse isa elukohta. MH elab 2-toalises korteris, mis on puhas ja korras. Vestlusel ilmnes, et lapse vanemate vahelised suhted on pingelised. Lapse ema ei võimalda lapse isal lapsega piisavalt kohtuda, ei luba last koos isaga õue ega isa juurde pikemaks ajaks, sh ööseks. Lapse isa sõnul ei usalda ta lapse ema, kuna ema käitumine on provotseeriv ja manipuleeriv. Lapse isa tõi näiteks, et lapse ema on loata vaadanud infot tema telefonis, lugenud e-maile, sorinud taskutes, loginud sisse Facebooki kontole. Lapse isa sõnul takistab lapse ema tema suhtlust lapsega. Vestlusest MH-ga jäi mulje, et lapse isa tunneb oma last ja tema vajadusi, samuti oskab isa last iseloomustada. Lapse isa sõnul kasutab ta suheldes pojaga oma
5(16)
Tsiviilasi nr 2-18-472 emakeelt. Lapse isa on õppinud märkama, kuidas laps tema lähedust otsib. Kui isa läheb veidi eemale, tuleb laps kohe järgi, mõnikord istub laps tema süles kogu nende kohtumise aja. Isa tõi vestluses korduvalt esile, et soovib rohkem lapsega koos olla.
22.06.02.2018 toimus kodukülastus lapse ema ja lapse elukohta. Vestlusest ilmnes samuti, et lapsevanemate omavahelised suhted on pingelised. Lapse ema sõnul soovib isa lapsega kohtuda, kui talle sobib, kuid kui emal on abi vaja, isa ei tule. Lapse ema sõnul on ta proovinud lapse isale selgitada lapse vajadusi, saades seejuures alati negatiivset tagasisidet. Lapse ema hinnangul ei saa lapse isa hakkama lapsele inhalatsiooni tegemisega. Vestluses selgus ema töögraafik, mille kohaselt ta viibib kodunt eemal üle 12 h järjest. Ema graafik on järgmine: 2 päeva tööl kl 8.00-20.00; 2 ööd tööl 20.008.00; 4 päeva vaba. Kodukülastuse ajaks ei olnud ema oma seisukohta suhtlemisgraafiku osas kujundatud. Lapse ema tõi kohtumisel välja erinevaid põhjendusi, miks ta ei soovi, et laps on isaga kusagil mujal, kui ema korteris: isa ei tee ravi; isa ei toida rinnaga; laps on emas kinni ja „ripub jala küljes paar päeva“, kui on olnud pikemalt eemal; liiga palju muutusi korraga, sest alustas ka lasteaias käimist. Lapse ema jutust jäi lastekaitsetöötajatele mulje, et ema tahaks last hoida vaid enda juures kodus. Lastekaitse seisukoht on, et eelpool nimetatud põhjendused ei ole asjakohased, kuna laps ei saa rinda põhitoiduna, isal on võimalik õppida lapsele inhalatsiooni tegemist, isaga koos olemine ei ole suur muutus lapse elus, kuna isa on olnud lapsega kontaktis ja tegeleb vastavalt võimalustele. Kui laps otsib tihedat kontakti ja lähedust vanemaga peale mõningast eemal viibimist, on see lapse vanust arvestades loomulik ja eakohane käitumine. Kodukülastuse ajal oli laps haige, kuid rahulik ja heas kontaktis emaga. Ema tõi välja asjaolu, et isa on ahelsuitsetaja, kes jätab lapse järelevalveta, kui läheb suitsu tegema. Lastekaitse on seisukohal, et last ei tohi selles vanuses järelevalveta jätta, võimaluse korral peaks isa leidma suitsetamisele alternatiive või loobuma suitsetamisest vähemalt siis, kui ta on koos lapsega. Lastekaitsetöötajate hinnangul oli ema kodukülastuse ajal silmnähtavalt väsinud.
23.21.02.2018 kohtumisel lapse ema ja lapsega selgus, et ema keeldub last lubamast isa juurde ööseks. Lapse ema soov on, et ööbimist isa juures võiks hakata harjutama suvel, kui tal on puhkus ja seega aega tegeleda tagajärgedega. Lapse ema ei näe võimalust, et laps võiks ööbida isa juures kaks ööd järjest, kuigi tema ise on sel ajal tööl. Lapse ema sõnul ei saa isa last siis üldse, kui isa keeldub teda ööseks tagasi toomast ema koju. Ema sõnul teab ainult tema, mis on tema lapsele parim ja tema soovib oma last kaitsta. Lastekaitsele jäi arusaamatuks, miks on vaja last kaitsta tema isa eest. Emal oli pretensioone isale, kuna isa keeldus tulemast tema koju öödeks, kui tema oli tööl. Ema oli silmnähtavalt ärritunud ja väsinud.
24.26.02.2018 kohtumisel lapse isa ja lapsega selgus, et lapse isa keeldub edaspidi kategooriliselt minemast VR elukohta. Lapse isa tõi põhjuseks VR käitumise, karjumise ja pideva skandaalitsemise. Isa sõnul on ta kogu aeg tahtnud last hoida, kui ema on tööl. Isa sõnul on ta nõus viima lapse lasteaeda, kui ema on päeval tööl selliselt, et läheb ja võtab riietatud ja lasteaeda minekuks valmis lapse ema elukohast kell 7.20. Lapse isa ei näe probleemi, miks laps ei võiks kohe hakata ööbima tema juures. Isa sõnul on tal kõik vajalik lapsele olemas. Laps ütleb talle juba „papa“. Lapse isa ettepanek on, et ka ema tuleks lapsele järgi tema elukohta, et lapse transport oleks võrdselt jagatud. Isa soovib lapse eest hoolitseda ka siis, kui emal on töögraafikus muudatused või vahetused. Isa sõnul on ta teinud lapsele inhalatsiooni kui laps magab, ega näe inhalatsiooni tegemisel mingit probleemi. Isa sõnul ei vasta ema jutt tõele, et ta inhalatsiooni lapsele ei tee. Lastekaitsele jäi silma lapse isa rahulik ja tasakaalukas
6(16)
Tsiviilasi nr 2-18-472 käitumine lapsega. Lastekaitsel ei ole kahtlusi, et laps tunneb ennast isaga turvaliselt ning lapse isa oskab lapsega toime tulla. Isa kontakt lapsega oli selline, mis viitab lapsele olulist turvalisust pakkuvale emotsionaalsele seotusele. Lapse ema hirm, et isa ei saa lapsega hakkama, ei põhine tõenditel.
25.Eestkosteasutuse seisukoha kohaselt on lapse vanemate omavahelised suhted nii keerulised, et lapsega suhtluskorra osas kokkulepet saavutada ei ole võimalik. Lapse huvides on suhtluskorra kehtestamine ning eeskosteasutus toetab suhtluskorda, kus laps viibib isaga, kui ema on tööl.
26.Eestkosteasutus esitas muudatused suhtluskorda lähtuvalt lapse huvidest, mis toetavad võrdset vanemlust, kuni lapse kooli minekuni, lähtudes ema töögraafikust (2 päeva tööl; 2 ööd tööl; 4 päeva vaba). Juhul, kui ema loobub tööst senise graafiku alusel, toetab Haabersti Linnaosa Valitsus lapse isa esitatud suhtluskorda koos 15.02.2018 esitatud lisadega. Menetluse edasine käik
27.Harju Maakohtus toimus teine ärakuulamine 04.04.2018. Esimese astme kohtu määrus
28.Harju Maakohus 04.05.2018 määrusega: 1) jättis kohus lapse ema avalduse lapse vanemate ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks ja hooldusõiguse lapse viibimiskoha määramise õiguse osas ning hariduse- ja terviseküsimustes üle andmiseks lapse emale, rahuldamata; 2) rahuldas lapse isa avalduse lapsega suhtlemiskorra määramiseks osaliselt ja määras lapse isale suhtlemiseks lapsega kuni lapse kooli minekuni suhtlemiskorra järgnevalt: 2.1 Kui lapse ema VR töötab käesoleval ajal kehtiva graafiku järgi, siis kehtib järgmine isa ja lapse suhtlemiskord: 2.1.1 Kui lapse ema töötab graafikujärgses öises vahetuses, siis viib ema lapse isa juurde esimese öise vahetuse õhtul vahetult enne ema tööle minekut ja isa viib lapse ema elukohta tagasi teise öise vahetuse õhtul pärast lasteaeda. Isa korraldab lapse viibimise lasteaias. 2.1.2 Kui lapse ema töötab päevases vahetuses algusega kell 8.00, siis viib ema lapse lasteaeda või kell 7.20 isa juurde. Kui laps on lasteaias, siis isa võtab lapse lasteaiast ja viib lapse ema juurde koju samal päeval kell 20.30. Kui laps on isa juures, siis viib isa lapse ema juurde koju samal päeval kell 20.30. 2.1.3 Kui lapse ema töötab päevases vahetuses algusega kell 7.00, siis vanemate kokkuleppel läheb isa ema elukohta kell 6.00, tegeleb lapse hommikurutiiniga ja korraldab lapse viimise lasteaeda või enda koju. Kui laps on lasteaias, siis isa võtab lapse lasteaiast ja viib lapse ema juurde koju samal päeval kell 20.00. Kui laps on isa juures, siis viib isa lapse ema juurde koju samal päeval kell 20.00. Kui isa mingil põhjusel keeldub minemast kell 6.00 ema koju, siis isa teatab emale ette 3 päeva ja sellel tööpäeval otsustab lapse päevakorralduse lapse ema.
2.2.Kui lapse ema VR ei tööta käesoleval ajal kehtiva graafiku järgi, siis kehtib järgmine isa ja lapse suhtlemiskord: 2.2.1 Igal kalendri järgi paaritul nädalal neljapäeval ja reedel isa võtab lapse ema kodust kell 17.00 või lasteaiast (mitte enne kui kell 12.00) ja viib lapse ema juurde koju kell 20.00.
7(16)
Tsiviilasi nr 2-18-472 2.2.2 Igal kalendri järgi paaris nädalal esmaspäeval isa võtab lapse ema kodust kell 17.00 või lasteaiast (mitte enne kui kell 12.00) ja viib lapse ema juurde koju kell 20:00. 2.2.3 Igal kalendri järgi paaris nädalal isa võtab lapse ema kodust kell 17.00 või lastaiast reedel (mitte enne kui kell 12.00 ja viib lapse ema koju laupäeval kell 20.00; alates 3. eluaastast viib lapse ema juurde koju pühapäeval kell 15.00; alates 5. eluaastast viib lapse esmaspäeva hommikul lasteaeda või ema juurde koju.
3.Sõltumata lapse ema VR töökorraldusest:
3.1.Haigestumise korral on laps selle vanema juures, kes jääb koju haige lapse hooldamiseks hoolduslehele.
3.2.Oma sünnipäeva (11.mai) veedab laps selle vanema juures, kellega koos on laps vastavalt suhtlemiskorrale. Kui vanemad ei jõua kokkuleppele lapse ühise sünnipäevapeo korraldamises, siis juhul, kui vanemad soovivad lapse sünnipäeva tähistada, tähistavad vanemad lapse sünnipäeva eraldi ajal, mil laps on suhtlemiskorra järgi selle vanema juures.
3.3.Oma puhkusest poole veedab kumbki vanem koos lapsega. 3.4 Laps veedab jõulud ja aastavahetuse järgmiselt: -24.12 veedab paaris aastatel laps isaga/paaritutel aastatel emaga; ema viib lapse kell 10.00 isa juurde, isa viib kell 20.00 lapse ema juurde. -25.12–26.12 veedab laps paaris aastatel emaga/paaritutel aastatel isaga; ema viib lapse kell 10.00 isa juurde, isa viib 26.12 kell 20.00 lapse ema juurde. -31.12 ja 01.01 veedab laps paaris aastatel isaga/paaritutel aastatel emaga; ema viib lapse isa juurde 31.12 kell 15.00 ja isa viib lapse ema juurde 01.01 kella 15.00. 3.5 Mõlemal vanemal on õigus sõita koos lapsega välismaale puhkusereisile kuni kaheks nädalaks. Oma soovist, sihtpunktist ja ajast teatab üks vanem teisele vanemale vähemalt 20 päeva ette ja teine vanem annab reisiks nõusoleku. 3.6 Vanem, kelle juures laps viibib, ei takista teist vanemat lapsega telefoni teel suhtlemast. Suhtlemisel tuleb arvestada lapse uneaega. 3.7 VR teavitab e-kirjaga MH oma kinnitatud töögraafikust ja selle võimalikest muudatustest esimesel võimalusel. 3.8 Suhtlemiskorraga reguleerimata küsimustes ja/või korra muutmiseks loetakse vanemate vahel kokkulepe sõlmituks, kui mõlemad on sellega kirjalikult nõustunud; kokkulepete sõlmimine võib toimuda e-kirja ja sms teel. 3.9 Vanematel on alati õigus kokku leppida isa ja lapse teistsuguses, käesoleva määrusega sätestatust erinevas suhtlemiskorras.
29.Määruse põhjenduste kohaselt asus kohus seisukohale, et menetluses esitatud ja kogutud tõenditega on leidnud tõendamist järgmised asjaolud: 1) alaealise lapse RH vanemad elavad lahus; 2) laps on elanud koos oma ema ja isaga 2016 mais-juunis; 3) laps elab käesoleval ajal koos emaga ja vanemad on üksmeelel selles, et laps elab ka edaspidi koos emaga; 4) laps on oma isaga kohtunud vastavalt vanemate vahelisele igakordsele kokkuleppele; 5) lapse vanemad on üksmeelel selles, et lapsel on õigus kohtuda ja suhelda oma teise vanemaga, kuid ei ole üksmeelel lapse ja tema isa suhtlemise korras; 6) vanemate omavahelised suhted on komplitseeritud, emotsionaalsed ja kantud nendevahelistes suhetes kogetud tunnetest; 7) lapse vanemate vahelised konfliktsed suhted kahjustavad lapse kasvatamist ja lapse heaolu; 8) lapse vanemate vahel ei ole vaidlusi lapse viibimiskoha määramise osas ning tervise- ja haridusküsimustes.
8(16)
Tsiviilasi nr 2-18-472
30.Nähtuvalt vanemate põhjendustest on lapse vanemate vahel isiklikud omavahelised vastuolud, mis takistavad vanematel lapse heaolu silmas pidades normaalselt suhelda. Kui vanematel on lapse suhtes ühine hooldusõigus, peavad nad PKS § 118 lg 1 järgi teostama lapse suhtes hooldusõigust ja täitma hoolduskohustust omal vastutusel ja üksmeeles, pidades silmas lapse igakülgset heaolu. Tulenevalt eeltoodust peavad vanemad juhul, kui vanem, kellega koos laps vanemate kokkuleppel elab, ei saa ajutiselt ise lapsega koos olla, lapse elukorralduse selleks ajaks kokku leppima. Kui vanemad kokkulepet ei saavuta, kes last lapsega koos elava vanema äraolekul vahetult kasvatab, siis on perekonnaseadusest tulenev kohustus lapse eest hoolitseda lapsest eraldi elaval vanemal. Lähtudes eeltoodust ei ole põhjendatud olukord, mil lapsega koos elav vanem otsustab ainuisikuliselt jätta teine vanem enda äraoleku ajaks lapse eest hoolitsemisest kõrvale. Kohus nõustub Haabersti Linnaosa Valitsusega selles, et tulenevalt lapse vanusest ei ole rinnapiim lapse põhitoiduks ja rinnaga toitmine ei ole seetõttu takistuseks kahe aastase lapse viibimisel isa juures sel ajal, kui ema on tööl.
31.Lapse ema VR 13.02.2018 teabe kohaselt töötab ta töögraafiku alusel järjestikku kaks päevast vahetust ja kaks öist vahetust, päevane vahetus kestab 12 tundi (07:00-19:00 või 08:00-20:00) ja öine vahetus kestab 12 tundi (19:00-07:00 või 20:00-08:00). Järgnevad neli päeva on vabad. 04.04.2018 ärakuulamisel on VR avaldanud, et päevased vahetused on kell 8.00-20.00. Lapse ema on menetluses avaldanud, et ta hindab oma tööd ja ei soovi töökohta vahetada. Lähtudes eeltoodust ja arvestades lapse iga käesoleval ajal, võtab kohus isa ja lapse suhtlemiskorra määramisel aluseks VR töögraafiku, kuid määrab suhtlemiskorra ka ajaks, kui ema muudaks töökohta ja töötaks ainult päeval.
32.Kohtumenetluses tuvastatud asjaoludega ei ole leidnud kinnitust põhjused, mille tõttu peaks keelama MH-l aktiivselt suhelda oma pojaga, samuti ei ole esile toodud, et isa edaspidi ei sooviks oma pojaga kohtuda ja tegeleda. Kohus eeldab, et ema on lähtunud ka oma lapse huvidest ja on alati teadnud, et tema laps hakkab sageli suhtlema teise inimesega, keda VR pidas niivõrd turvaliseks ja väärikaks, et valis teda oma lapsele isaks.
33.Arvestades asjaolu, et laps sündis xx.xx.xxxx, mistõttu vanemate ja lapse võimaliku suhtlemise aeg ei ole samuti olnud väga pikk, siis ei pea kohus õigeks jätta lapse isa kõrvale lapsega suhtlemisest ning last võimalusest oma lahus elavat vanemat tundma õppida. Lapsel on õigus kohtuda temast lahus elava vanemaga ja selle õiguse kasutamine ei tohi sõltuda vanemate tujudest. Samas on vanematel kohustus suhtlemiskorda täita. Kohus leiab, et ei ole põhjendatud keelata lapsel isaga kohtuda ja ka ööbida isa juures kodus. Selleks, et kiindumussuhe saaks tekkida ja säilida lapse ja isa vahel, on oluline, et isa ja laps õpiksid teineteist tundma ning veedaksid regulaarselt ja sagedasti koos aega. Kohtu hinnangul saavutavad isa ja laps omavahel olles parema kontakti ning ühtlasi välditakse võimalikke vanemate vahelisi erimeelsusi/tülisid lapse juuresolekul.
34.Kuna laps elab koos emaga, siis on põhjendatud, et lapse eest hoolitseb haigestumise korral esimesena ema, kuid lapse emal on alati võimalik kaasata haige lapse eest hoolitsemisse ka isa ning olukorras, kus vanem peab lapse haiguse ajal olema koos lapsega kodus, on põhjendatud, et laps viibib koos selle vanemaga, kes on hoolduslehel. Kohus märgib, et lapse haigus kohtumist välistava tingimusena on lapse ja isa kohtumise takistuseks väljaspool lapse kodu siis, kui kohtumine ei ole eluliselt võimalik, näiteks kui laps on palavikus, voodirežiimil, ainult kodus võimalikul ravirežiimil või on vastavalt arsti ettekirjutusele keelatud õue minna või muul 9(16)
Tsiviilasi nr 2-18-472 põhjusel, mis objektiivselt muudab võimatuks lapsel isaga kohtuda. Haigus, mille ajal on lapsel võimalik õues käia, ei ole kohtu hinnangul piisavaks põhjuseks isa ja lapse kohtumise keelamiseks, samuti on isal võimalik last vastavalt arsti ettekirjutusele ravida enda kodus.
35.Kuivõrd vanematel on ühine hooldusõigus, siis on PKS § 145 lg 1, 2, 3 alusel kindlustatud mõlemal vanemal hooldusõiguse teostamise võimalus täies ulatuses vastavalt sellele, kumma vanemaga koos laps suhtlemiskorra järgi viibib ja määratav suhtlemiskord ei ole lapse haigestumisel takistuseks lapse eest hoolitsemisel. Suhtlemiskorra määramise eesmärgiks on, et laps kohtuks oma isaga ka tegelikult ja et laps ei võõrduks oma isast. Kohus eeldab, et mõlemad vanemad suhtuvad kohtu poolt määratud suhtlemiskorra täitmisse, sh määratud kellaaegade järgimisse, vastutustundlikult. Kohus leiab, et MH ja VR vahel ei ole peale lapse muud kohustust aktiivseks suhtluseks ning et vanemad peaksid seadma eesmärgiks suhtlemiskorra täitmise, esikohale lapse huvid ja vältima omavahelisi tülisid. Kohus ei märgi suhtlemiskorras vanemate kohustusi omavahelisel suhtlemisel ja hooldusõiguse teostamisel, mis tulenevad perekonnaseadusest.
36.Kohus rahuldab MH taotluse osaliselt ja määrab lapse ning tema isa suhtlemiskorra, lähtudes seejuures lapse parimatest huvidest. Kohus ei pea tagama vanematele lapsega suhtlemise ja kasvatamise võrdset õigust olenemata vanemate õiguste ja kohustuste võrdsuse põhimõttest.
37.Kohus märgib, et üldjuhul märgitakse suhtlusgraafikus veel vanemate omavaheline suhtlemisviis lapsega seonduvates küsimustes ning suhtlemiskorras muudatuste ja täienduste tegemise kord. Kohtu hinnangul peab suhtlemisgraafik vastama eeskätt lapse eale ja arengule, arvestama lapse ja lahus elava vanema reaalseid suhteid, olema mitmekesine ning kõige selle juures tuleb toimida lapse huve parimal viisil silmas pidades ja teist vanemat arvestades.
38.Niisuguse otsustuse tegemisel lähtub kohus menetluses väljaselgitatud asjaolude kogumist, eeskätt lapse vanemate poolt avaldatud seisukohtadest. PKS § 143 lg 1 sätestab, et lapsel on õigus isiklikult suhelda mõlema vanemaga ja vanemal on kohustus ja õigus suhelda lapsega isiklikult.
39.Kohus leiab, et lapse ja vanema koos veedetud aeg on igati lapse huvides. Antud juhul on lapse emotsionaalse turvalisuse tagamiseks vajalik kindlustada lapsele kindel rütm isaga kohtumistel ja teineteisega koosolemisel. Kohus usub, et RH vanemad suudavad leida vajalikul määral mõistmist ja teineteisest lugupidamist, mida lapsega suhtlemise korraldamine eeldab ning on edaspidi võimelised lahendama lapsega suhtlemise korraldamist puudutavad üksikasjad ilma kohtu abita ning arvestavad, et lapse arenguks on oluline turvaline suhe mõlema vanemaga.
40.Kohus on käesoleva suhtlemiskorra määramisel arvestanud mõlema vanema seisukohti osaliselt. Kohus leiab, et vanemate ja vanavanemate sünnipäevadel kohtumised on vanematel võimalik kokku leppida täiendavalt, kuna sünnipäevade tähistamine ei ole elutähtis ega kohustuslik sündmus. Kui vanemad konkreetsetes päevades kokkuleppele ei jõua, viibib laps koos vanemaga vastavalt suhtlemiskorrale ja saab sünnipäevi tähistada muul ajal.
41.Kohus peab puhkusereise väljapoole Eestit tänapäevase elukorralduse loomulikuks osaks ja ei pea põhjendatuks lapse ilma jätmist reisimisest ainult selle tõttu, et vanemad ei suuda reisimise korraldamises kokku leppida oma enesekeskse suhtumise
10(16)
Tsiviilasi nr 2-18-472 pärast. Kohus on seisukohal, et keeldumisega lapsega reisimiseks nõusoleku andmisest ei tekita vanem ebamugavusi mitte teisele vanemale, vaid lapsele, kes ühe vanema otsuse tõttu koos teise vanemaga välismaale reisida ei saa. Vanemal on võimalik minna välismaale puhkusele ka ilma lapseta, kuid kohus ei näe mõistlikku põhjust, miks peaks lapsele välisreisil osalemist keelama, kui reisile mineku keelamiseks ei ole ühtegi lapsega seonduvat põhjust või kui ei nähtu, et reisimine oleks lapsele kuidagi kahjulik või ohtlik. 42. Kohus ei määra suhtlemiskorraga deklaratiivseid tingimusi ja kohustusi vanematele, mille täitmiseks ei ole võimalik TsMS § 563 alusel lepitusmenetluses kohaldada sunnivahendeid. Kohus märgib, et lapse vanematel on võimalik isa ja lapse suhtlemise korraldamisel kokku leppida teisiti kui on määratud käesolevas suhtlemiskorras, kuid kui vanemad kokkuleppele ei jõua, siis tuleb järgida käesoleva määrusega määratud suhtlemiskorda.
43.Menetluskulud jätab kohus menetlusosaliste endi kanda, välja arvatud lapsele riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud, mis jäävad riigi kanda.
Määruskaebus
44.Lapse isa esitas maakohtu määrusele määruskaebuse, milles palub: 1) täpsustada määruse resolutsiooni p 2.1.1. ning 2) osaliselt tühistada ja täiendada määrust suhtlemiskorra osas.
45.Määruskaebuse kohaselt on kohus õigesti märkinud, et vanemate omavahelised suhted on komplitseeritud. Vaatamata sellele määruse resolutsiooni punktid 2.1.3, 3.1. ja 3.2. eeldavad või kohustavad vanemaid omavahel kokku leppima. Määrusest puudub osa suhtlemisest sünnipäevadel, tegutsemine lapse haigestumise korral ja käitumine ettenägematute juhtumite korral.
46.Määruse resolutsiooni punkti 2.1.1. on võimalik tõlgendada mitut moodi. Loogiliselt võttes lapse isa toob lapse ema juurde peale lasteaeda, kui emal lõppevad öised vahetused. Samas on arusaamatu, miks isa toimetab lapse lasteaiast ema juurde koju. Avaldaja on nõus lapse toimetama ema juurde peale lapse ema öiste vahetuste lõpu kella 20:00 või lapse ema ise võtab lapse lasteaiast ära.
47.Kohus on arvestanud, et võivad ette tulla olukorrad, kus lapse ema läheb tööle kella 07:00 ning punktis 2.1.3 vanemate kokkuleppel lapse isa läheb lapse ema koju, kus toimetab lapsega. Avaldaja arvates peab punkti täielikult välja jätma või muutma nii, et juhul kui lapse ema alustab oma päevaseid vahetusi kell 07:00, toimetab ta lapse isa juurde eelneva päeva õhtul kella 20:00 ja seda mõlemal korral. Antud juhul ei kannata lapse une-aeg ja hommikused toimetused.
48.Punktis 3.1 on arusaamatu, kes ja millises olukorras jääb koju haiguslehele. Punkti on vaja täpsustada ja täiendada sellega, et: 1) isa ja ema on kohustatud esimesel võimalusel teavitama teineteist SMS-teel lapsega seotud tervist puudutavates küsimustes; 2) isa ja ema on kohustatud teavitama teineteist SMS-teel lapsega seotud arstiaegadest. Avaldaja on nõus kohaliku omavalitsuse pakutud lahendusega, et laps on selle vanemaga, kelle juures laps haigeks jäi või enda variandiga, et vanemad võtavad haiguslehe kordamööda, alustades emast (isa on olnud juba ühel korral haiguslehel, ema mitte).
49.Arvestades, et lapse jaoks on tema enda sünnipäev väga tähtis ja võib-olla kõige tähtsam päev aastas, ei tohiks tekkida olukorda, kus kummalgi vanemal ei ole võimalik
11(16)
Tsiviilasi nr 2-18-472 last õnnitleda. Võib tekkida olukord, kus isa või ema ei saa soovida sünnipäeval õnne mitme aasta jooksul. Määruskaebuse koostamise ajal viis lapse ema lapse linnast ära ja isal puudus igasugune võimalus lapsele õnne soovida. Kohus on täielikult jätnud tähelepanuta sünnipäevad kuhu laps (vanema kaudu) kutsutakse. Avaldaja arvates on seda punkti vaja täiendada järgnevalt: 1) lapsevanem, kes vastavalt suhtluskorrale on lapsega, võimaldab teisel lapsevanemal last õnnitleda näost näkku. 2) laps võib veeta ema sünnipäeva 28.11 emaga, ema soovil. Vastavalt suhtluskorrale lapse ema toimetab lapse isa juurde kella 20:00. 3) Laps võib veeta isa sünnipäeva 23.05 isaga, isa soovil. Vastavalt suhtluskorrale lapse isa toimetab lapse ema juurde kella 20:00. 4) kui laps kutsutakse sünnipäevale vanema kaudu, teavitab vanem teist vanemat vähemalt 3 päeva ette SMS-teel sünnipäeva ajast, kohast. Vanem võimaldab lapsel sünnipäeval osaleda. Peale sünnipäeva toimetab lapsevanem lapse selle vanema juurde, kes vastavalt suhtluskorrale lapsega on. Menetluse edasine käik
50.Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja küsis menetlusosalistelt seisukohti.
51.Puudutatud isikule II riigi õigusabi korras määratud esindaja nõustus määruskaebuse põhjendustega osas, et vanemate omavahelised ebakõlalised suhted eeldavad suhtluskorra võimalikult detailset reguleerimist. Edasiste vaidluste vältimiseks on põhjendatud mitmeti mõistetavate sätete sõnastamine arusaadavalt ja manipuleerimist mittevõimaldaval viisil.
52.Puudutatud isiku I (lapse ema) arvamuse kohaselt tuleb määruskaebus jätta rahuldamata ning menetluskulud lapse isa kanda. Lapse ema hinnangul tuleb määruse resolutsiooni punkt 2.1.1. muutmata jätta, kuna lapse koju toomise kellaaeg on võimalik jooksvalt kokku leppida. Lapse isa kaebuses toodu on näide sellest, et isa soovib lapsega suhtlemist, kuid mitte võtta liiga palju kohustusi. Määruse resolutsiooni punkt 2.1.3. ei vaja eraldi arutelu, kuna tänaseks päevaks on otsustatud, et lapse emal vahetused enam kell 07:00 ei alga. Määruse resolutsiooni punkt 3.1. osas on lapse ema seisukohal, et see ei vaja täpsustamist. Kedagi ei saa kohustada võtma haiguslehte. Kui lapsevanemal on võimalus lahendada haige lapsega olemine teisiti, st võtta puhkus, vaba päev või muu lahendus, siis võib seda ka teha. Sama võimalus on ka lapse isal. Lapse ema nõustub eestkosteasutuse poolt pakutud lahendusega, et laps on selle vanemaga, kelle juures haigestub. Igast regulaarsest kontrollist või eriarsti visiidist muutub koormavaks vanemale teavitada. Kui esineb tervisehädasid, mis vajavad erilist tähelepanu, siis nendest teavitamine ja informeerimine on ilmselge. Sünnipäevade seonduva osas on lapse ema seisukohal, et see ei vaja täiendavat regulatsiooni. Ei ole mõistlik koormata vanemat, kes lapse sünnipäeval vastavalt suhtluskorrale lapsega koos on, selleks, et ta peab päevaplaanidesse mahutama teise vanemaga kohtumise, et viimane saaks last õnnitleda. Osapooltel on võimalik jõuda eelnevalt vastava kokkuleppeni, kui teine lapsevanem annab oma soovist antud küsimuses mõistliku aja jooksul kirjalikult teada sellele lapsevanemale, kes lapse või muu sünnipäeva ajal vastavalt kehtivale suhtluskorrale on lapsega koos. Lapse kutsumine teise lapse sünnipäevale ei vaja eraldi reguleerimist. Selliste küsimuste lahendamiseks on suhtluskorras punkt 3.9, mille kohaselt on võimalik mõistliku etteteatamise jooksul kokku leppida teistsuguses kohtumäärusega sätestatust erinevas suhtlemiskorras. Sünnipäevade puhul peetakse mõistlikuks ette teatamise ajaks vähemalt 7 päeva. Kui 12(16)
Tsiviilasi nr 2-18-472 kohus peab vajalikuks määruse täpsemat reguleerimist, tuleks selgitada/kohustada lapse isa(le), et kuivõrd tema soovil on suhtluskord reguleeritud kohtu vahendusel, on kehtestatud suhtluskord ka täitmiseks. 53. Eestkosteasutus toetas seisukohta määruse resolutsiooni punkti 2.1.1. osas. Kohtu poolset täpsustamist vajab lapse ema juurde viimise kellaaeg peale lasteaeda ja kellaeg, kui laps ei ole lasteaias (nädalavahetus, riiklik püha, isa puhkus). Kuna vanemate suhtlus on komplitseeritud, on oluline, et kohus määraks, kas vanemad jäävad lapsega haiguslehele kordamööda ja kellest alustades, või lapse haigestumisel jääb see vanem lapsega haiguslehele, kelle juures laps viibib suhtluskorra alusel haigestumise hetkel. Eestkosteasutus ei toeta määruskaebuse punktis 2 toodud ettepanekut, kuid toetab kaebuse punktis 4 toodud seisukohta, et vanemal peaks olema võimalus last sünnipäeval isiklikult õnnitleda ja teine vanem peab andma selleks võimaluse.
54.Harju Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja saatis vastavalt TsMS § 663 lg-le 5 lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu põhjendused
55.Tallinna Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab tuginedes TsMS § 657 lg 1 p 2, § 659, § 667, et lapse isa määruskaebus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt. Vaidlustatud maakohtu määruse resolutsiooni punktid 2.1.1, 3.1 ja 3.2. tuleb tühistada, muuta ja täpsustada ning määrata lapse ja lapse isa vahel suhtluskord selles osas vastavalt käesolevas määruses toodule. Muus osas tuleb vaidlustatud maakohtu määrus tuginedes TsMS § 657 lg 1 p-le 1 ja §-le 659 jätta muutmata. Ringkonnakohus nõustub muus osas, milles maakohtu määrus on vaidlustatud, kuid mida ringkonnakohus ei muuda, määruse põhjendustega ning tulenevalt TsMS §-st 659 ja § 654 lg 5 ja 6 neid ei korda. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgnevat.
56.Arvestades määruskaebuse piire selgitab ringkonnakohus, et kontrollib maakohtu määruse seaduslikkust ainult vaidlustatud osas, so määruse resolutsiooni punktide 2.1.1, 2.1.3, 3.1. ja 3.2 osas. Ülejäänud osas on maakohtu määrus jõustunud.
57.Määruskaebuse põhjenduste kohaselt vajab lapse ja lapse isa vaheline suhtluskord vaidlustatud osas täpsustamist ja täiendamist, kuna lapse vanemate vahelised suhted on komplitseeritud.
58.Lapse isa ettepanekut täpsustada määrust, on põhimõtteliselt toetanud ka lapsele riigi õigusabi korras määratud esindaja, tuues välja, et vanemate omavahelised ebakõlalised suhted vajavad detailse ning üheselt mõistetava suhtluskorra olemasolu. Samuti on lapse isa ettepanekuid vanemate omavaheliste suhete komplitseerituse tõttu osaliselt toetanud eestkosteasutus. Lapse ema hinnangul on vanematel võimalik saada kokkuleppele ning maakohtu määratud suhtluskord muutmist ei vaja.
59.Tsiviilasjas materjalidest nähtuvalt on lapse vanemate omavahelised suhted olnud varasemas menetluses nõnda keerulised, et lapse isa on keeldunud minemast lapse ema koju ega ole soovinud temaga suhelda (tlk 37 pöördel). Samas soovib lapse isa oma lapsega suhelda ning määruskaebusest nähtuvalt teha seda võimalikult selgete reeglite alusel.
60.Võttes arvesse eeltoodut ning PKS § 123 lg 1, millest tulenevalt teeb kohus lahendi esmajoones lapse huvidest lähtuvalt, arvestades kõiki asjaolusid ja asjaomaste isikute
13(16)
Tsiviilasi nr 2-18-472 õigustatud huvi, on ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud osaliselt täpsustada ja täiendada maakohtu poolt määratud suhtluskorda.
61.Määruskaebus kuulub rahuldamisele osas, milles lapse isa soovib vaidlustatud maakohtu määruse resolutsiooni punkti 2.1.1. täpsustamist lapse tema emale üleandmise kellaaja osas.
62.Ringkonnakohtu hinnangul on lapse isa ettepanek täpsustada eelnimetatud punkti sellega, et lapse isa toob lapse tema ema juurde peale lapse ema öiste vahetuste lõppu kella 20.00, põhjendatud. Lapse ema on küll arvamusel, et vanemad võivad kellaaja osas jooksvalt kokku leppida, kuid võttes arvesse vanemate omavaheliste suhete keerukust, on lapse üleandmise täpse kellaaja fikseerimine võimalike vaidluste vältimiseks igati mõistlik.
63.Kuna maakohtu määrang, mille kohaselt viib lapse ema töötamise korral graafikujärgses öises vahetuses tema isa juurde lapse ema ning lapse toob lapse emale tagasi lapse isa, on õiglane ning vanemaid võrdselt kohtlev, jääb määruskaebuses esitatud alternatiivne ettepanek, mille kohaselt lapse ema võtab lapse pärast öise vahetuse lõppu ise lasteaiast, rahuldamata.
64.Eestkosteasutus on õigesti tähelepanu juhtinud maakohtu poolsele eksimusele ning vajadusele täiendada määruse resolutsiooni punkti 2.1.1 kellaajaliselt ka nende päevade osas, millal laps viibib isaga, kuid ei ole lasteaias.
65.Eeltoodust tulenevalt tuleb vaidlustatud maakohtu määruse resolutsiooni punkti 2.1.1 täiendada nõnda, et olenemata sellest, kas laps viibib lasteaias või isaga, viib isa lapse ema elukohta tagasi kell 20.00.
66.Määruskaebus jääb rahuldamata osas, milles lapse isa soovib maakohtu määruse resolutsiooni punkti 2.1.3. täpsustamist.
67.Ringkonnakohus on seisukohal, et kuivõrd lapse ema on määruskaebusele vastates avaldanud, et tema enam päevases vahetuses algusega kell 7:00 ei tööta, puudub vajadus nimetatud osas maakohtu määruse muutmiseks.
68.Määruskaebus kuulub rahuldamisele osas, milles lapse isa soovib vaidlustatud maakohtu määruse resolutsiooni punkti 3.1. täpsustamist osas, kellega viibib lapse tema haigestumise korral.
69.Eestkosteasutuse ettepaneku kohaselt võiks laps jääda haigestumise korral selle vanema juurde, kelle juures ta viibib suhtluskorra alusel haigestumise hetkel. Sellega on sisuliselt nõustunud mõlemad lapse vanemad, mistõttu tuleb vastavalt täpsustada ka maakohtu määrust.
70.Maakohtu määruse resolutsiooni punktis 3.1. tuleb välja jätta hoolduslehte puudutav regulatsioon. Lapse emaga saab nõustuda selles, et kedagi ei saa kohustada võtma hoolduslehte ja seda eriti juhul, kui vanem saab lapse haigestumise korral tema põetamise ajaks võtta puhkuse või vaba päeva. Samas ei võta see vanemalt õigust soovi korral jääda lapse haiguse ajaks hoolduslehele. Eeltoodust tulenevalt jääb lapse isa alternatiivne ettepanek määrata, et lapse vanemad võtavad haiguslehe kordamööda, alustades emast, rahuldamata.
71.Määruskaebus kuulub rahuldamisele osaliselt osas, milles lapse isa soovib maakohtu määruse resolutsiooni punkti 3.1. täiendamist vanemate omavahelist suhtlemist reguleerivas osas seoses lapse terviseküsimustega.
72.Ringkonnakohus määras eespool, et lapse haigestumise korral jääb ta kuni tervenemiseni vanema juurde, kelle juures laps vastavalt suhtluskorrale viibib.
14(16)
Tsiviilasi nr 2-18-472 Eeltoodust lähtuvalt tuleb maakohtu määruse punkti 3.1. täiendada sellega, et juhul kui laps haigestub, on lapsega viibival vanemal kohustus sellest ja lapsele määratud arstiaegadest viivitamatult teavitada teist vanemat. Lapse huvides on, et tema mõlemad vanemad oleksid koheselt informeeritud lapse erakorralistest terviseprobleemidest ning teaksid arvestada sellega kaasnevatest võimalikest tagajärgedest (sh muudatustest suhtluskorras).
73.Määruskaebus jääb rahuldamata osas, milles lapse isa soovib vanemate vastastikust üldist kohustamist teavitada teineteist lapse tervist puudutavates küsimustes ja arstivisiitidest.
74.Ringkonnakohus nõustub lapse emaga selles, et lapse korralistest arstivisiitidest teise vanema kohustuslikus korras eraldi teavitamine võib olla koormav. Samuti ei ole mõistlik kohustada lapsega viibivat vanemat esitama teisele vanemale igapäevast aruandlust lapse terviseseisundi osas. Ringkonnakohus juhib tähelepanu, et eelnev ei võta vanemalt PKS § 144 sätestatud õigust nõuda teiselt vanemalt teavet lapse isikuga seotud tähtsate asjaolude kohta, kui see ei ole vastuolus lapse huvidega.
75.Määruskaebus tuleb rahuldada osas, milles lapse isa soovib vaidlustatud maakohtu määruse resolutsiooni punkti 3.2. täiendamist õigusega õnnitleda last isiklikult tema sünnipäeval.
76.Ringkonnakohtu hinnangul ei saa lapse huvidega kooskõlas olevaks pidada olukorda, kus lapsega koos mitteviibival vanemal puudub igasugune võimalus last tema sünnipäeva päeval õnnitleda. Samas ei ole põhjendatud lapse õnnitlemisi piiritleda ainult lapse ja vanema isikliku vahetu füüsilise kohtumisega, kuna see võib sõltuvalt asjaoludest olla koormav või lausa võimatu. Seetõttu tuleb isiklikult õnnitlemisena käesoleva suhtluskorra mõttes lisaks lapse ja vanema vahetule kohtumisele mõista ka võimalust last isiklikult õnnitleda sidevahendite kaudu.
77.Eeltoodust tulenevalt tuleb maakohtu määruse resolutsiooni punkti 3.2. täiendada sellega, et vanem, kellega laps vastavalt suhtluskorrale viibib, peab teise vanema soovil võimaldama vanemal last tema sünnipäeva päeval isiklikult õnnitleda. Oma soovist teavitab vanem teist vanemat hiljemalt lapse sünnipäevale eelneval päeval.
78.Määruskaebus jääb rahuldamata osas, milles lapse isa soovib vaidlustatud maakohtu määruse resolutsiooni punkti 3.2. täiendamist juhtudeks, kui on kummagi vanema sünnipäev või laps kutsutakse sünnipäevale (vanema kaudu).
79.Ringkonnakohus nõustub maakohtuga selles, et sünnipäevade tähistamine ei ole iseenesest elutähtis ega kohustuslik sündmus. Eeltoodust tulenevalt on lapse vanematel võimalik soovi ja üksmeele korral juhinduda maakohtu määruse punktist 3.9. ning igaks üksikjuhtumiks kokku leppida suhtluskorra muudatuses, tähistamaks koos lapsega nii vanemate endi kui teiste isikute sünnipäevi.
80.Seoses lapse ema taotlusega selgitada/kohustada lapse isa(le) suhtluskorra täitmise kohustuslikkust, märgib ringkonnakohus, et kuivõrd käesolevas asjas on tegemist hagita menetluses tehtud määrusega, hakkab määrus tulenevalt TsMS § 478 lg 4 kehtima ja kuulub viivitamata täitmisele sõltumata jõustumise päevast alates päevast, kui see tehakse teatavaks isikutele, kelle kohta määrus vastavalt selle sisule tehtud on.
81.Samas juhib ringkonnakohus tähelepanu, et käesolev määrus ei ole täitedokumendiks, kuna vanema ja lapse suhtlemist reguleeriva kohtulahendi täitmise kohta on seaduses sätestatud erikord, mille kohaselt tuleb enne suhtlemist reguleeriva kohtulahendi sundtäitmist alustada kohtulahendi rikkumise korral kohtulikku lepitusmenetlust.
15(16)
Tsiviilasi nr 2-18-472
82.Kui lepitusmenetlus ebaõnnestub, saab kohus TsMS § 563 lg 7 p 1 alusel mh määrata, milliseid sunnivahendeid tuleb suhtlemist reguleeriva kohtumääruse täitmise tagamiseks rakendada. Täitemenetlust saab TsMS § 563 lg 8 järgi alustada üksnes sellise kohtumääruse alusel, millega kohus on lepitusmenetluse ebaõnnestumise järel määranud, milliseid sunnivahendeid tuleb rakendada (vt näiteks Riigikohtu lahendid nr 3-2-1-95-14, p 20 ja nr 3-2-1-4-13, p 61).
83.Lõpuks peab ringkonnakohus vajalikuks selgitada, et vanematel on alati õigus kohtu poolt määratud suhtluskorda kokkuleppel muuta (PKS § 143 lg 21 esimene lause) ning see kehtib ka kohtu poolt määratud suhtluskorra kohta.
84.Kohus selgitab lisaks, et kui kohtulahendis sätestatud lapse ja lahus elava vanema suhtlemise kord ei vasta uute asjaolude ilmnemise tõttu enam lapse huvidele, peab vanem pöörduma kohtu poole avaldusega muuta PKS § 143 lg 3 alusel vanema ja lapse suhtlemise korda. PKS § 123 lg 2 kohaselt on üksnes kohus pädev hindama ja otsustama, kas suhtlemise kord vastab PKS § 123 lg 1 mõttes lapse huvidele.
85.Kuna ringkonnakohus rahuldab määruskaebuse osaliselt, jätab kohus menetluskulud TsMS § 172 lg 1 esimese lause alusel menetlusosaliste endi kanda, sest lahend tehakse mõlema vanema ja lapse huvides. Lapsele riigi õigusabi osutamisega seotud menetluskulud jätab ringkonnakohus TsMS § 172 lg 3 teise lause alusel riigi kanda.
86.Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates. /allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu Kohtunik