Aktiva Finance Group OÜ hagi D. A. E. võlgnevuse väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
390,54 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (registrikood: 10746479; aadress XXX-i) lepinguline esindaja Pavel Butsenko
vastu
Kostja: D. A. E. (isikukood: XXX ; elukoht: XXX-i) Menetlemise viis
Lihtmenetlus (TsMS § 405)
RESOLUTSIOON
Rahuldada osaliselt Aktiva Finance Group OÜ hagi D. A. E.
vastu.
Välja mõista D. A. E.-lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks Inbank AS ja kostja vahel 08.03.2023 sõlmitud järelmaksulepingust nr L89011658239 võlgnevus 248,94 eurot (millest 234,23 eurot põhivõlgnevus; 14,71 eurot perioodi 28.12.2023 kuni 28.06.2024 eest sissenõutavaks muutunud viivis).
Välja mõista D. A. E.-lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks sissenõutavaks muutunud viivis arvestatuna võla põhiosalt (s.o 234,23 eurot) perioodi eest 29.06.2024 kuni 11.02.2025 k.a summas 17,59 eurot.
Välja mõista D. A. E.-lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses (s.o otsuse tegemise seisuga 11,15% aastas) arvestatuna võla põhiosalt (s.o 234,23 eurot) alates 12.02.2025 kuni põhinõude tasumiseni.
Jätta rahuldamata Aktiva Finance Group OÜ hagi D. A. E. vastu põhinõude 14,93 euro, haldustasu 21,52 euro, sissenõutavaks muutunud viivise 15,35 euro ja sissenõudmiskulude 30,00 euro väljamõistmiseks.
Menetluskulud jätta 71,09% ulatuses D. A. E. Finance Group OÜ kanda.
Määrata Aktiva Finance Group OÜ põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks 310 eurot (sh 140 eurot riigilõiv, 150 eurot hageja lepingulise esindaja tasu, 20 eurot maksekäsu kiirmenetluse menetluskulud), millest 220,38 eurot mõista D. A. E.lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja.
Väljamõistetud menetluskuludelt on D. A. E. kohustatud tasuma Aktiva Finance Group OÜ-le viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil (TsMS § 420 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 7). Täiendav otsus on täiendatava otsuse osa. Täiendatava otsuse vaidlustamise korral eeldatakse, et vaidlustatakse ka täiendavat otsust (TsMS § 448 lg 5). Menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada ainult selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja rahalise suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamisest õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 1 ja 2). Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). Kohtuotsuses edasikaebamise korra selgitamine ei ole edasikaebamiseks loa andmine TsMS § 442 lg 10 ja § 637 lg 21 tähenduses (vt Riigikohtu 31. oktoobri 2012. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-113-12, p 9; Riigikohtu 10. mai 2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-25-16, p 11).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Aktiva Finance Group OÜ (hageja) esitas 18.04.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult D. A. E. (kostja) 352,47 euro saamiseks. Kohus tegi 19.04.2024 kostjale makseettepaneku, mida ei õnnestunud kostjale mõistliku aja jooksul kätte toimetada. 29.05.2024 kohus lõpetas maksekäsu kiirmenetluse ning nõue anti üle Pärnu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.Hageja esitas 01.07.2024 Pärnu Maakohtule hagiavalduse kostja vastu põhivõlgnevuse 286,68 euro, haldustasu 21,52 euro, sissenõudmiskulude 30,00 euro, sissenõutavaks muutunud viivise 30,06 euro ja täiendava viivise väljamõistmiseks alates 29.06.2024 kuni põhinõude täitmiseni määraga 24% aastas. Samuti palus hageja välja mõista kostjalt tasutud riigilõiv 140 eurot, maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ja esitamise kulu 20 eurot ja lepingulise esindaja kulud summas 338,00 eurot.
3.Kohtu nõudel hageja 12.12.2024 selgitas, et hageja on kostjale saatnud meeldetuletusi, ning AS Inbank Finance hinnakirjas on sätestatud, et osamaksete tasumisega viivituses olemise eest saadetud meeldetuletus on 5,00 eurot. Hageja on kontrollinud kostja krediidivõimekuse kostja laenutaotluse alusel, mille raames kontrollis esialgne võlausaldaja igakuised finantskohustused võlausaldaja maksevõimekust, sooritades päringu ja maksehäireregistrisse aktiivsete maksehäirete tuvastamiseks, mis osutus negatiivseks. Hageja esitas, et kui kohus leiab, et krediidiandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtteid, millega hageja ei nõustu, siis ülesütlemine ei olnud kehtiv ning hageja palub alternatiivselt hagi rahuldada VÕS § 108 lg 1 alusel ning mõista kostjalt välja sissenõutavaks põhiosa summas 234,23 eurot ning 2 (7)
Tsiviilasi nr 2-24-1148853 viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhiosalt 234,23 eurolt alates 13.12.2024 kuni tasumiseni. Kostja sai lepingu alusel laenu summas 299,00 eurot ning pidi tagastama igakuiselt 30,30 eurot kuus. Kostjalt toimus makseid summas 64.77 eurot, mida arvestatakse põhiosa katteks. Ümberarvestuse kohaselt on kostjal tasumata 234,23 eurot (299,00€-64,77€).
4.Kohtu nõudel hageja 10.01.2025 täpsustas et sissenõutavaks muutunud viivise summa on 30,06 eurot ning põhinõude suuruseks on 249,16 eurot
5.Pärnu Maakohus võttis 15.01.2025 hagiavalduse menetlusse ning kostjale toimetati hagimaterjalid ja kohtumäärus TsMS § 3111 lg 3 alusel kätte 22.01.2025. Esitatud nõuded ja nende kohta esitatud väited, vastuväited ja esitatud tõendid
6.Hageja poolt esitatud asjaolud, seisukohad ja tõendid
6.1.Hagiavalduse kohaselt Inbank AS (krediidiandja) ja kostja sõlmisid 08.03.2023 järelmaksulepingu nr L89011658239, mille alusel sai kostja kaupa maksumusega 299,00 eurot osta järelmaksuga. Lepingu kohaselt on krediidi kulukuse määr 28.05% aastas, mis koosneb kauba maksumusest 299,00 eurot, igakuisest osamaksest 30,30 eurot, igakuisest haldustasust 5,38 eurot, osamaksete arv 12, intressimäär 0,00% aastas, viivise määr 24.00% aastas ja 0.07% päevas. Kostja kohustus kauba eest tasuma lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel perioodi 10.07.2023 – 10.06.2024.
6.2.Krediidiandja hindas kostja krediidivõimelisust taotluses esitatud andmete ja maksehäireregistri väljavõtte alusel.
6.3.Kostjalt on toimunud laekumisi põhiosa katteks summas 49,84 eurot ning kostja on haldustasude tasumisega võlgnevuses alates kolmandast osamaksest. Kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi tähtaegselt, mistõttu saatis esialgne võlausaldaja 05.12.2023 kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks hiljemalt 19.12.2023. 27.12.2023 saatis esialgne võlausaldaja kostjale teatise lepingu lõpetamise kohta, kuna kostja ei tasunud enda võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul. Inbank AS loovutas 29.12.2023 kostja vastase nõude hagejale koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid.
6.4.Hageja palub kostjalt välja mõista lepingust tuleneva põhivõlgnevuse 249,16 eurot (krediidisumma 299 eurot - tagasimaksed põhiosa katteks kokku summas 49,84 eurot).
6.5.Hageja palub kostjalt välja mõista tasumata haldustasud kokku 21,52 eurot. Vastavalt lepingule ja maksegraafikule oli kostja kohustatud tasuma lepingu haldustasu, mis on lepingu kohaselt 5,38 eurot kuus. 27.12.2023 lepingu ülesütlemise seisuga oli kostjal tasumata 3. – 6. osamaksete haldustasud, s.o. 21,52 eurot (4 x 5.38€).
6.6.Hageja palub kostjalt välja mõista VÕS § 113 2 lg 2 p, lepingu p-le 7 ja laenuandja hinnakirja alusel sissenõudmiskulud 30,00 eurot: 04.01.2024 esimese tasulise kirja saatmine 25 eurot; 12.01.2024 teise tasulise kirja saatmine 5 eurot; 29.01.2024 kolmanda tasulise kirja saatmine 5 eurot ning muud makseviivitusega tekkinud kulud (nõude andmete töötlemise ja kontrollimise kulud; kontaktandmete otsingu ja päringu kulud; võlgnikule vastamisega seotud kulud, võlanõuete selgitamine ja vastuväidetele vastamine telefoni teel, emaili teel; võlgnikule tehtavate kõnede kulud; võlanõude avaldamisega tehtud kulud) 15 eurot.
6.7.Lepingu alusel nõuab hageja viivist põhivõla summalt 249,16 eurot lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast alates s.o 28.12.2023 kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani 28.06.2024 lepingus kokku lepitud viivist määras 24% aastas so 0,07% päevas kooskõlas VÕS § 113 lg 1 kolmanda lausega. Hagiavalduse esitamise päeva seisuga on hagejal sissenõutavaks muutunud viivis summas 30,06 eurot. Edaspidi nõuab hageja viivist põhinõudelt kuni selle kohase tasumiseni alates 28.06.2024 määras 24% aastas. 3 (7)
Tsiviilasi nr 2-24-1148853
6.8.Hageja soovib tsiviilasjas tagaseljaotsuse tegemist, kui kostja hagiavaldusele määratud tähtajaks ei vasta.
7.Kostja poolt esitatud asjaolud, vastuväited ja tõendid
7.1.Kostjale vastamiseks määratud 14-päevane tähtaeg lõppes 05.02.2025 kell 24.00. Kostja vastust kohtule esitanud ei ole.
KOHTU PÕHJENDUSED
8.Kohus, tutvunud esitatud asjaoludega leiab, et hagi tuleb osaliselt jätta rahuldamata.
9.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 436 lg 2 kohaselt kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt kohus võib tugineda otsust tehes üksnes tõenditele, mida pooltel oli võimalik uurida, ja asjaoludele, mille kohta oli pooltel võimalik oma arvamust avaldada. TsMS § 436 lg 7 järgi ei ole kohus seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Vastavalt TsMS § 438 lg 1 sätetele hindab kohus otsust tehes tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Tehingu tühisuse aluseid peab kohus kontrollima omal algatusel (vt RKTKm 03.04.2018, 2-16-18835, p 11; RKTKo 05.04.2017, 3-2-1-17-17, p 20). Tagaseljaotsuse tegemine ei ole kohtu kohustus, vaid õigus ja õiguslikult põhjendamatu hagi peab kohus TsMS § 407 lg 6 järgi ka hagile vastamata jätmise korral jätma rahuldamata (RKTKm 03.05.2017, 3-2-1-21-17, p 16).
10.Hageja poolt hagiavalduses esitatud ja kostja poolt TsMS § 407 lg 1 kolmanda lause kohaselt omaksvõetud asjaoludel ei ole kostja kohaselt täitnud krediidiandjaga 08.03.2023 sõlmitud järelmaksulepingust nr L89011658239 tulenevaid rahalisi kohustusi, mistõttu on krediidiandja lepingu üles öelnud. Hagiavalduses kirjeldatud asjaoludel tuleneb kostja vastu esitatud nõue krediidilepingust võlaõigusseaduse (VÕS) § 401 mõistes. VÕS § 401 lg 1 järgi krediidilepingust tulenevaks krediidiandja põhikohustuseks on anda krediidisaajale rahasumma, krediidisaaja põhikohustus on krediidi kasutamise eest maksta tasu ja tagastada krediit. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule. VÕS § 82 lg 1 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 100 sätestab kohustuse rikkumise mõiste, mille kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Hageja on nõuded omandanud loovutamise teel. Vastavalt VÕS § 164 lõikele 1 võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Tarbija võlaõigusseaduse tähenduses on füüsiline isik, kes teeb tehingu, mis ei seondu iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega (VÕS § 1 lg 5).
11.Kuivõrd tarbijakrediidilepingute puhul on seadusandja seadnud VÕS §-st 5 tulenevale üldisele lepinguvabaduse põhimõttele krediidisaaja kaitseks mitmeid piiranguid (vt ka VÕS § 1 lg 4), millest kõrvalekaldumine muudab kas lepingu tervikuna (VÕS § 4062 lg 1) või mh selles sisalduva intressikokkuleppe (VÕS § 4034 lg 7) tühiseks, siis peab kohus ka ilma tarbija sellekohaste vastuväideteta kontrollima, kas leping kehtib. Selline kohustus on kohtul alati, kui asjaolud viitavad tarbijakrediidilepingu sõlmimisele. Selline seisukoht on kooskõlas ka Euroopa Kohtu praktikaga, milles on leitud, et liikmesriigi kohus peab omal algatusel analüüsima, kas on rikutud laenuandja lepingueelset kohustust hinnata tarbija krediidivõimelisust (vt Euroopa Kohtu 5. märtsi 2020. a otsus kohtuasjas nr C-679/18, OPRFinance s. r. o. vs. GK, p 46; RKTKm 24.11.2023, 2-21-13098, p 13).
4 (7)
Tsiviilasi nr 2-24-1148853
12.VÕS § 4034 lg 6 sätestab, et krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. VÕS § 403 4 lg-d 2–4 näevad ette, et hindamine tuleb teha hoolsalt, küsides tarbijalt asjakohast teavet ja kasutades andmekogusid, kusjuures teabe kogumise ja sellekohaste selgituste andmise kohustus on krediidiandjal. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rakendamisel peab krediidiandja lähtuma VÕS § 4034 lg 4 kohaselt krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 50 lg-test 3 ja 4. Krediidiandjate ja- vahendajate seaduse (KAVS) § 50 lg 3 sätestab, et krediidiandja või vahendaja peab tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida tarbija esitatud teavet, arvestades käesolevas seaduses ja võlaõigusseaduses sätestatud nõudeid informatsiooni kogumisele ja tuginedes võimaluse korral talle iseseisvalt kättesaadavale teabele. KAVS § 50 lg 4 sätestab, et krediidiandja või -vahendaja kontrollib tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta, tuginedes võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõttele, kui muu kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. VÕS § 4034 lg 13 järgi pidi kõnealuse põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendama krediidiandja. Kuivõrd krediidiandja loovutas nõude hagejale, tuli hagejal vastavad asjaolud hagiavalduses esile tuua.
13.Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et seoses tarbijakrediidiga tuleb vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks krediidiandjal minimaalselt nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet ja et piisavaks ei saa pidada laenu taotlemisel täidetavast küsimustikust ja riiklikest registritest saadavat teavet, kuna need ei pruugi anda piisavat teavet isiku tegeliku krediidivõimekuse kohta. Krediidiandja kohustuseks on hinnata krediidisaaja krediidivõimekust piisavalt, tagamaks, et krediiti ei antaks isikule, kelle puhul on tõenäoline, et ta ei suuda seda jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast tagasi maksta, vältimaks laenuvõtja sattumist krediidi tõttu „laenuorjusse“, mille tulemusena ta võib olla sunnitud võtma uusi laene, kaotada oma vara ja muutuda maksejõuetuks (vt RKTKo 31.01.2018 nr 2-14-21710/105, p 25.3; RKTKm 24.11.2023 nr 2-21-13098, p 22).
14.Kohtu hinnangul ei ole hageja esile toonud asjaolusid, et krediidiandja oleks piisavalt kogunud andmeid kostja krediidivõime kohta ja seda kohase hoolsusega hinnanud. Krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Hindamine tuleb teha hoolsalt, küsides tarbijalt asjakohast teavet ja kasutades andmekogusid, kusjuures teabe kogumise ja sellekohaste selgituste andmise kohustus on krediidiandjal. Et krediidiandja loovutas nõude hagejale, tuli hagejal vastavad asjaolud hagiavalduses esile tuua. Hageja ei ole hagiavalduses ega ka hiljem kohtule selliseid asjaolusid esile toonud.
15.Kuivõrd kohtule ei ole esitatud andmeid selle kohta, et krediidiandja oleks järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis on krediidiandja rikkunud VÕS § 4034 lg-t 6 ja selle tagajärjena jätab kohus rahuldamata hageja haldustasu nõude.
16.Hagiavalduse kohaselt lepingu nr L89011658239 alusel sai kostja krediiti 299,00 eurot ja on võlgnevuses alates kolmandast osamaksest 10.09.2023. Hageja kinnitusel on kostja teinud tagasimakseid kokku 64,77 eurot. Lähtudes eeltoodust arvestab kohus kõik tehtud maksed põhivõla katteks. Arvestades kostja poolt tasutud summat, laenuandja ja kostja poolt kokkulepitud maksegraafikut ning seda, et kostjal oli kohustus tasuda ainult põhivõlgnevust, siis kostjal on osaliselt tasumata krediit alates 10.09.2023 osamaksest ning täielikult on tasumata 10.10.2023 ja 10.11.2023 osamaksed. Kohtu hinnangul on leping nr L89011658239 kehtivalt 27.12.2023 üles öeldud, sest kostja oli täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja krediidiandja on andnud kostjale edutult vähemalt 5 (7)
Tsiviilasi nr 2-24-1148853 kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks. Kohus mõistab seetõttu kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 234,23 eurot (299€-64,77€).
17.Hageja on esitanud nõude kostjalt sissenõudmiskulude väljamõistmiseks kogusummas 30,00 eurot. Hagiavaldusest nähtuvalt on sissenõudmiskulude nõuete aluseks hageja märkinud VÕS § 1132 lg 2. Hageja selgitas täiendavalt, et krediidiandja hinnakirjas on sätestatud, et osamaksete tasumisega viivituses olemise eest saadetud meeldetuletus on 5.00 eurot. Hageja on esitanud kostjale 3 tasulist meeldetuletuskirja ja sooritanud muud menetlustoimingud. Kohus selgitab, et VÕS § 1132 lg 2 ei anna iseenesest hagejal alust nõuda kostjalt lepingu lõpetamise järgselt sissenõudmiskulude hüvitamist, vaid seab piirid vastavale leppetrahvi- või kahju hüvitamise nõudele. Säte ei nõua iseenesest, et meeldetuletuskirja eest tasu nõudmiseks oleks eelnev kokkulepe, kuid kui poolte vahel sellist kokkulepet ei ole, saab võlausaldaja nõuda ainult tegelikult tekkinud kahju hüvitamist üldise kahju hüvitamise regulatsiooni (VÕS §-d 115, 127-140) alusel ning peab kahju tekkimist ja selle ulatust ka tõendama (vt P.Varul jt. Võlaõigusseadus I. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn 2016, lk 580, 581). Seega sissenõudmiskulude hüvitamise nõudmine VÕS § 1132 alusel saab toimuda üksnes tarbijaga sõlmitud lepingu alusel. Kostjaga on kokku lepitud üksnes hinnakirjas, kuid hagiavaldusest ega selle täiendusest ei nähtu, et kostjaga oleks kokku lepitud sissenõudmiskulude hüvitamises. Hageja ei ole esitanud ka selliseid asjaolusid, mille alusel saaks kohus hageja sissenõudmiskulude hüvitise nõude rahuldada kahju hüvitamise sätete alusel. Seetõttu jätab kohus rahuldamata hageja sissenõudmiskulude hüvitamise nõuded summas 30,00 eurot.
18.VÕS § 113 lg 1 alusel võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja nõuab kostjalt viivise tasumist lepingujärgse viivisemääras 24% aastas s.o 0,007% päevas alates lepingu ülesütlemise päevale järgnevast päevast alates s.o 28.12.2023 kuni hagiavalduse esitamiseni 28.06.2024. Arvestades, et poolte sõlmitud laenuleping on tarbijakrediidileping ning kohus tuvastas, et rikutud on vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis tuleb asjas kohaldada VÕS § 4034 lg 7 alusel seaduses sätestatud intressimäära ning rakendada VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud viivisemäära. Viivise arvutamisel tuleb lähtuda viivisekalkulaatori abil arvutatud viivisest ja mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõla (234,23 eurot) tasumisega viivitamise eest ajavahemikus 28.12.2023 kuni 28.06.2024 viivis 14,71 eurot.
19.Tulenevalt hageja nõudest ja TsMS § 367 mõistab kohus viivise alates 29.06.2024 kuni otsuse tegemiseni välja kindla summana, so 17,59 eurot ning alates 30.01.2025 protsendina VÕS § 113 lg 1 sätestatud seadusjärgses määras (s.o otsuse tegemise seisuga 11,15%).
20.TsMS § 174 lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 alusel kohus määrab kohtuotsuses kindlaks ka kulude rahalise suuruse. TsMS § 138 lõike 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Vastavalt TsMS § 175 lõikele 1 juhul, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et põhjendatud ja vajalikuks kuluks on hagi esitamisel tasutud riigilõiv 140,00 eurot, kuna riigilõivu tasumine on nõude esitamise vältimatu eeltingimus. Samuti kohus loeb põhjendatud ja vajalikuks TsMS § 4842 alusel maksekäsu kiirmenetluses hageja menetluskulud 20,00 eurot. 6 (7)
Tsiviilasi nr 2-24-1148853
21.Hageja taotleb lisaks riigilõivule esindajale makstud tasu õigusabi eest summas 338,00 eurot (ilma käibemaksuta). Hagiavaldusele lisatud menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja maksnud esindajale tasu 338,00 eurot (ilma käibemaksuta). Julianus Õigusbüroo OÜ osutab teenust 169 eur/h ilma käibemaksuta. Riigikohus on 06.05.2015 lahendi p-s 14 asjas 3-2-1-4-15 asunud seisukohale, et kohus teeb kaalutlusotsuse lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse kohta, hinnates eelkõige õigusabile kulunud aega ja keerukust. Üldjuhul ei tohiks väljamõistetav menetluskulu suurus rahaliste nõuete puhul ületada tsiviilasja hinda. Kolleegiumi hinnangul peaksid avalduses taotletava hüve väärtus ja selle üle vaidlemise menetluskulud olema mõistlikus proportsioonis ja väljamõistetava menetluskulu mõistlikuks piiriks võiks rahaliste nõuete puhul olla üldjuhul hagihind. See tagaks menetlusosalisele ühtlasi ka võimaliku menetluskulu ettenähtavuse mingilgi määral juhuks, kui ta peab kohtulahendi alusel kandma teise menetlusosalise menetluskulu. Tsiviilasja hinnast suuremas ulatuses menetluskulu väljamõistmine rahalise nõudega asjas oleks õigustatud üksnes asja erilise keerukuse ja suure mahu puhul. Kohtu hinnangul on hageja esindaja vajalik ajakulu kokku 1,5 tundi. Kohus leiab, et hageja mitte-advokaadist esindaja tasumäär 169 eurot/tunnis on põhjendamatu. Riigikohus on küll varasemates lahendites pidanud põhjendatuks advokaadi tunnitasuks 153 eurot, kuid kohus võtab siinjuures arvesse, et advokaadi tunnitasu on kõrgem muuhulgas põhjusel, et ta peab täitma mitmeid advokatuuriseadusest tulenevaid kohustusi ja alluma kutsealasele järelevalvele, mis mitte-advokaadist esindajate puhul nii ei ole. Samuti ei olnud käesolev vaidlus õiguslikult keerukas. Arvestades asja sisu peab kohus põhjendatud tasumääraks 100 eurot/tunnis, mistõttu kuuluvad hageja lepingulise esindaja kulud hüvitamisele kokku 150 eurot (1,5h x 100€) ilma käibemaksuta.
22.TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehakse. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus rahuldas hagi osaliselt, 71,09% ulatuses, mistõttu jätab kohus hageja menetluskuludest 220,38 eurot kostja kanda ja ülejäänud menetluskulud hageja enda kanda. Kohus jätab kostja kanda tema enda võimalikud kulud, kostja ei ole faktiliselt menetluses osalenud ning eelduslikult ei ole tal kulusid tekkinud.
23.TsMS § 177 lg 4 ja hageja taotlusel kohus kohustab kostjat tasuma väljamõistetud menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. (allkirjastatud digitaalselt) Anu Talu Kohtunik
7 (7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.