NJORD HOLDING OÜ avaldus Osaühingult NSV Kinnisvara teabe saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 11.12.2014 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik NJORD HOLDING OÜ määruskaebus Osaühing NSV Kinnisvara määruskaebus Menetlusosalised esindajad
ja
nende Avaldaja: NJORD HOLDING OÜ (registrikood 12647474), esindaja vandeadvokaat Martin Tälli Puudutatud isik: Osaühing NSV Kinnisvara (registrikood 10964294), esindaja vandeadvokaat Kristina Schotter
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Resolutsioon:
1.Jätta Harju Maakohtu 11.12.2014 määrus muutmata.
2.Jätta NJORD HOLDING OÜ määruskaebus rahuldamata.
3.Jätta Osaühing NSV Kinnisvara määruskaebus rahuldamata.
4.Jätta NJORD HOLDING OÜ menetluskulud maakohtus ja ringkonnakohtus tema enda kanda.
5.Jätta Osaühingu NSV Kinnisvara menetluskulud maakohtus ja ringkonnakohtus tema enda kanda.
6.Keelduda Osaühingu NSV Kinnisvara poolt 27.01.2015 esitatud tõendite vastuvõtmisest. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates.
Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja menetluse käik
1.29.07.2014 esitas NJORD HOLDING OÜ (avaldaja) Harju Maakohtule avalduse, millega palus kohustada Osaühingu NSV Kinnisvara (puudutatud isik) juhatust esitama avaldajale: 1) osanike otsused, millega on viimase 2-aastase perioodi vältel otsustatud dividendide väljamaksmist või tehingute tegemist juhatuse liikmetega ning nendega seotud äriühingutega; 2) kinnisvarainvesteeringu hindamise alusdokumendid, arvestades, et RTJ6/25 kohaselt õiglase väärtuse hindamisel tuleb kasutada ettevõtteväliste professionaalsete hindajate abi, välja arvatud juhul, kui ettevõte ise omab vastava kvalifikatsiooniga spetsialiste; 3) puudutatud isiku ning Grant Thornton Rimess OÜ vahel sõlmitud üürilepingu; 4) teavitada avaldajat 2014. aastal toimunud või plaanitud tegevustest, mis väljuvad igapäevase majandustegevuse raamest.
2.Avalduse kohaselt on avaldaja alates 29.05.2014 puudutatud isiku osanik, kellele kuulub osa nimiväärtusega 763 eurot, mis moodustab 763/2863 ehk 26,65% puudutatud isiku osakapitalist. 09.07.2014 esitas avaldaja puudutatud isiku juhatusele taotluse avalduses nõutud dokumentide ja teabe saamiseks, kuid puudutatud isik teabenõudele ei vastanud.
3.Puudutatud isik palus jätta avalduse rahuldamata ning leidis, et juhatus ei ole keeldunud avaldajale teabe andmisest ega jätnud ka teabenõudele vastamata. Avaldaja viidatud kinnisvarainvesteeringute arvestamispõhimõtete muutmise ja dividendide jaotamise otsused on tehtud enne avaldaja poolt osanikuks saamist, mistõttu ei saa need otsused ja nende otsustega seonduv informatsioon puudutada avaldaja kui osaniku õigusi ja juhatus ei ole kohustatud andma avaldajale sellekohast teavet. Avaldaja ei ole küsinud informatsiooni, mis võib osanikule olla vajalik tema osanikuõiguste teostamiseks. Puudutatud isiku juhatusel on põhjendatud alus uskuda, et avaldaja võib kasutada nõutavat informatsiooni mitte osaühingu parimates huvides, vaid isiklikes huvides ja sellega osaühingu huve kahjustada. Maakohtu määrus ja selle põhjendused
4.11.12.2014 kohtumäärusega rahuldas Harju Maakohtus avalduse ja kohustas puudutatud isiku juhatust võimaldama avaldajal tutvuda 1) puudutatud isiku osanike otsustega, millistega on otsustatud dividendide väljamaksmine ja/või tehingute tegemine juhatuse liikmetega ning juhatuse liikmetega seotud äriühingutega kahe aastase perioodi jooksul, mis eelnes avaldaja poolt puudutatud isiku juhatusele teabenõude esitamisele 09.07.2014; 2) kinnisvarainvesteeringute (mitteeluruumide Ahtri 6a) õiglase väärtuse hindamiseks tellitud hindamisaktidega ja 3) puudutatud isiku ning Grant Thornton Rimess OÜ vahel sõlmitud üürilepinguga. Kohus märkis, et avaldaja õigus eelnimetatud dokumentidega tutvuda ei sisalda õigust saada tutvumiseks esitatavatest dokumentidest ärakirju ega koopiaid ning dokumentidega tutvumist tuleb avaldajale võimaldada puudutatud isiku asukohas ühe kuu jooksul tööpäevadel ajavahemikus kell 10.00-16.00 alates kohtumääruse jõustumisest.
Samuti kohustati puudutatud isikut alates kohtumääruse jõustumisest tema asukohas ühe kuu jooksul tööpäevadel ajavahemikus kell 10.00-16.00 andma avaldajale teavet 2014.a. toimunud või plaanitud tegevustest, mis väljuvad igapäevase majandustegevuse raamest.
5.Kohus tuvastas, et 09.07.2014 esitas avaldaja puudutatud isiku juhatusele päringu informatsiooni saamiseks ning samasugused nõuded esitas avaldaja ka 29.07.2014 Harju Maakohtule esitatud avalduses. 09.10.2014 ja 17.11.2014 esitatud menetlusdokumentides sõnastas avaldaja oma nõudeid ümber, kuid rõhutas, et ei ole menetluse kestel uusi nõudeid esitanud. Avaldaja palus saada teavet ka selle kohta, kui palju on otsuseid, millistega on otsustatud dividendide väljamaksmine ja tehingute tegemine ning millal on üürileping sõlmitud ja kas selle tingimusi on muudetud. Maakohus leidis, et need nõuded on hõlmatud avaldaja sooviga tutvuda eelnimetatud otsustega ja üürilepinguga ning ei ole käsitletavad iseseisvate nõuetena. Samuti täpsustas avaldaja, et soovib tutvuda Ahtri 6a mitteeluruumide kinnisvarainvesteeringute õiglase väärtuse hindamiseks tellitud hindamisaktidega, kuigi päringus puudutatud isikule ja kohtule esitatud esialgses avalduses nõudis avaldaja kinnisvarainvesteeringute alusdokumentidega tutvumist ja rääkis õiglasest väärtusest. Lähtudes 17.11.2014 menetlusdokumendist ja avaldaja istungil antud selgitustest sai kohus aru, et avaldaja nõudeks on olnud kinnisvarainvesteeringute kohta käivate dokumentidega tutvumise nõue, kus on hinnatud kinnisvarainvesteeringute väärtust. Kohus asus seisukohale, et avaldaja nõuet on mõistlik piiritleda just nende kinnisvarainvesteeringutega mille vastu avaldajal on huvi, s.o. mitteeluruumide Ahtri 6a kohta käivate dokumentidega.
6.Kohus leidis, et tõendatud on, et avaldajale ei ole äriseadustiku (ÄS) § 166 lg-s 3 sätestatud tähtaja jooksul antud avaldaja taotluses nõutud teavet ega võimaldatud dokumentidega tutvumist ning seega on avaldajal õigus pöörduda kohtu poole. Vaidlust ei ole, et puudutatud isik vastas 06.08.2014 avaldaja 29.07.2014 päringule, et seoses puudutatud isiku juhatuse puhkusel viibimisega vastatakse avaldajale hiljemalt 19.08.2014 ning puudutatud isik vastas sellel kuupäeval avaldaja päringule. Kohtu hinnangul ei saa lugeda puudutatud isiku vastust, et seoses puhkustega vastatakse taotlusele hiljem vastuseks ÄS § 166 lg 3 mõttes. Samuti ei saa ka 19.08.2014 vastust lugeda vastuse andmiseks avaldaja teabenõudele, sest vastusest nähtuvad vaid puudutatud isiku seisukohad, miks tal on väidetavalt õigus avaldajale teabe andmisest keelduda.
7.Pooled vaidlesid selle üle, mis on teabe küsimise eesmärgiks. Puudutatud isik leidis, et avaldaja ei ole oma teabenõuet esitanud seoses osanikuõiguste teostamisega. Avaldaja on selgitanud, et sõltumata asjaolust, millal on võetud vastu otsused dividendide maksmisest, sõltub sellest ühingu lühiajaliste kohustuste ulatus ning avaldajal on osanikuna põhjendatud huvi saada teada, kui palju on puudutatud isikul lühiajalisi kohustusi. Samuti on avaldajal huvi saada teada, millise väärtusega on puudutatud isikule kuuluvad kinnisvarainvesteeringud ning kuidas on nende väärtus määratud. Kuna puudutatud isikule kuuluvad kinnisvarainvesteeringud on antud üürilepingu alusel Grant Thornton Rimess OÜ kasutusse ja ainukesed rahavood, mis puudutatud isikul saavad olla, tulenevad taotletud üürilepingust, siis on avaldajal huvi tutvuda ka üürilepinguga. Avaldaja sõnul on ta õigustatud saama dividende alates 2014.a. majandusaasta eest, mistõttu on tal ka huvi saada teavet 2014.a.toimunud või plaanitud tegevustest, mis väljuvad igapäevase majandustegevuse raamest. Maakohus asus seisukohale, et asjaolu, et avaldaja on oma 09.07.2014 päringus põhjendanud teabenõuet sellega, et tal on kahtlus, et enne osaluse omandamist on tehtud äriühingus toiminguid, mis ei olnud talle teada ja seega võidi vähendada avaldajale kuuluva osa väärtust, ei lükka ümber avaldaja soovi saada osaühingult teavet sel põhjusel, et tal on osanikuna selline õigus. Kohus leidis, et võimaliku nõude
esitamine osa võõrandanud isiku vastu on eraldiseisev vaidlus, mis ei oma käesoleva asja lahendamisel tähtsust. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-st 477 lg 5 tulenevalt ei ole kohus seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti ning seega ei ole kohtul põhjust kahelda avaldaja soovis saada puudutatud isikult teavet seetõttu, et olla informeeritud puudutatud isiku majandustegevusest.
8.Maakohus ei nõustunud puudutatud isikuga selles, et varasemalt tehtud osaühingu otsuste ja koostatud dokumentidega ei ole osanikul õigust tutvuda. Äriseadustik sellist piirangut teabeõigusele ette ei näe. Samuti ei näe äriseadustik ette, et osanik peaks üleüldse oma nõuet osaühingult teabe saamiseks põhjendama. Seega ei ole puudutatud isikul õigust teabe andmisest keelduda vaid seetõttu, et tema arvates pole avaldus põhjendatud või osanik teabe küsimisel ei teosta puudutatud isiku arvates oma osanikuõigusi. Samuti leidis maakohus, et asja lahendamisel ei oma tähtsust OÜ Suits Holdings ja avaldaja jagunemislepingus avaldaja poolne kinnitus, et ta on teadlik Grant Thornton Rimess OÜ ja puudutatud isiku vahel sõlmitud üürilepingu tingimustest. Käesoleva asja lahendamisel ei ole tähtsust kas ja kuidas on avaldaja kolmandatelt isikutelt saadud informatsiooni alusel tutvunud üürilepingu tingimustega.
9.ÄS § 166 lg 2 sätestab, et juhatus võib keelduda teabe andmisest ja dokumentide esitamisest, kui on alust eeldada, et see võib tekitada olulist kahju osaühingu huvidele. Kohus leidis, et puudutatud isiku väide, et avaldaja võib tekitada tema huvidele olulist kahju seetõttu, et AL, kes on avaldaja osanik ja juhatuse liige, on abielulahutuse menetluses väidetavalt avaldanud teavet konkurendile, mistõttu puudutatud isikul on kahtlus, et seda teeb ka avaldaja, ei ole veenev. Kohtule ei ole esitatud asjaolusid, mille põhjal võiks eeldada, et teabe andmine võib tekitada olulist kahju puudutatud isiku huvidele. Seega ei olnud puudutatud isikul õigus keelduda teabe andmisest ja dokumentide esitamisest avaldajale. Puudutatud isiku määruskaebus
10.Puudutatud isik esitas Harju Maakohtu 11.12.2014 määruse peale määruskaebuse, millega palub maakohtu määruse tühistada ja teha uue määruse, millega jätta avaldus rahuldamata ja kõik menetluskulud avaldaja kanda.
11.Määruskaebuse kohaselt ei vasta maakohtu määruse resolutsioon avaldaja poolt kohtusse esitatud nõuetele ning nimetatuga on maakohus rikkunud TsMS § 442 lg 5 ja § 439. ÄS § 166 lg 3 kohase teabenõude avalduse lahendamisel saab kohus teha otsuse vaid nende nõuete osas, mida avaldaja on oma avalduses märkinud. Hagita menetluses kehtiv uurimispõhimõte ei tähenda, et kohtul oleks õigus väljuda avalduses esitatud nõuete raamest. Antud juhul on kohus osaliselt avaldaja 29.07.2014 avalduses esitatud nõudeid ise konkretiseerinud ja muutnud. Lisaks ei ole määruse resolutsioon selgelt arusaadav ja täidetav. Resolutsioon on konkretiseerimata ning kokkuvõttes jääb arusaamatuks, milliste konkreetsete dokumentidega tutvumist peaks osaühing osanikule võimaldama ning millist teavet andma, sh konkretiseerimata on nii isikud, kuupäevad, objektid kui dokumendid ise.
12.Puudutatud isik on seisukohal, et kohus on oluliselt rikkunud õigusliku ärakuulamise põhimõtet ning TsMS § 436 lg-s 4 sätestatut. Kohtuistungil vaadati avaldus läbi ja arutati nõudeid 29.07.2014 avalduses sõnastatud kujul. Vaatamata sellele on kohus asja lahendamisel lähtunud hoopis avaldaja poolt 17.11.2014 esitatud nõuete sõnastusest, milliseid nõudeid aga 26.11.2014 kohtuistungil ei arutatudki. Kohtuistungi protokollist nähtuvalt selgitas kohus avaldajale, et kohtus saab arutada neid nõudeid, mida avaldaja
küsis juhatuselt, kuid on üllatuslikult teinud kohtulahendi, millega on puudutatud isiku juhatust kohustatud esitama avaldajale tutvumiseks ka teavet ja dokumente, mida avaldaja oma teabenõudes juhatuselt küsinud ei olnud.
13.Maakohus on kohaldanud ebaõigesti ÄS § 166 lg-t 3. Avaldaja küsis oma teabenõudes teavet perioodi kohta, mil ta ei olnud veel puudutatud isiku osanik. Puudutatud isik on seisukohal, et osanikul ei ole alust nõuda informatsiooni juhatuse otsuste kohta, mis on tehtud enne seda, kui osanik on osa omandanud. Kui osanik soovib saada informatsiooni perioodi kohta, mil ta ei olnud osa omanik, siis võib ta teha seda VÕS § 1014 ja VÕS § 1015 sätestatud alustel ja korras ning isikult, kellelt ta on osa omandanud, mitte juhatuselt. Puudutatud isik leiab, et juhatus ei ole kohustatud võimaldama osanikul tutvuda mistahes osaühingu dokumentidega, vaid üksnes nendega, mis puudutavad osaühingu tegevust ning millega tutvumise vastu osanikul saab olla õigustatud huvi. ÄS § 166 lg 1 mõttes „teave osaühingu tegevuse kohta“ hõlmab teavet igapäevase tegevuse kohta, mitte ei anna osanikuks saanud isikule õigust nõuda kogu võimalikku olemasolevat ajaloolist informatsiooni alates äriühingu asutamisest.
14.Puudutatud isik ei nõustu maakohtu määruse põhjendustega selle kohta, et puudutatud isiku poolt esitatud 21.04.2014 notariaalsel jagunemislepingul ei ole asjas tähtsust. Jagunemisleping ja avaldaja poolt selles antud kinnitused tõendavad, et avaldajal on küsitud dokumentidega olnud võimalus tutvuda muul viisil ning seetõttu puudub alus avaldaja teabenõude rahuldamiseks.
15.Avaldaja on 09.07.2014 teabenõudes märkinud, et tema teabenõude põhjuseks on soov saada informatsiooni asjaolude kohta, mida avaldajale väidetavalt eelnevalt enne osaluse omandamist (võõrandaja poolt) ei avaldatud. Puudutatud isik leiab, et ÄS § 166 ei anna osanikule õigust nõuda osaühingult teavet taolisel eesmärgil. Riigikohtu lahendis nr 3-2-186-13 p 12 märgitud tõlgenduse järgi on aktsionäri teabenõude rahuldamiseks oluline, et taotletav informatsioon on vajalik aktsionärile tema aktsionäriõiguste teostamiseks. Eelnev tõlgendus on kohaldatav ka osaühingu osaniku teabeõigusele. Avaldaja ei ole antud juhul mingil viisil seostanud oma teabenõuet osaniku õiguste teostamisega, vaid on juhatusele esitatud teabenõudes selgelt märkinud, et soovib informatsiooni seoses sellega, et kontrollida, kas osaluse omandamisel avaldati talle osaluse võõrandaja poolt kõik oluline informatsioon või mitte. Seega on avaldaja ise selgelt välja öelnud, et tema teabenõue ei seondu osanikuõiguste teostamisega ja seega puudub alus selle nõude rahuldamiseks.
16.Avaldajale teabe andmine võib tekitada olulist kahju osaühingu huvidele. Riigikohus on oma otsuses nr 3-2-1-29-08 p 11 asunud seisukohale, et kahju all ei tuleks mõista mitte üksnes kahju VÕS § 128 lg 2 mõttes, vaid ka iga kaalukamat äriühingu huvide kahjustamist. Antud juhul on puudutatud isiku juhatusel põhjendatud alus uskuda, et avaldaja võib kasutada nõutavat informatsiooni mitte osaühingu parimates huvides, vaid isiklikes huvides ja sellega osaühingu huve kahjustada. Puudutatud isik on avaldaja ainuosaniku ja juhatuse liikme AL senise käitumise põhjal veendunud, et sisuliselt on avaldaja eesmärgiks koguda informatsiooni oma endise abikaasa AS kutse-ja äritegevuse kohta selleks, et mistahes viisil süüdistada ja kompromiteerida oma endist abikaasat. Menetlusosaliste vahel puudub vaidlus selles, et puudutatud isiku peamine sissetulek sõltub äriühingust Grant Thornton Rimess OÜ, mille üheks partneriks on AS. Seega rünnates oma endist abikaasat, ründab avaldaja kõige otsesemalt ka puudutatud isiku majandushuve.
17.Avaldaja ei pea puudutatud isiku määruskaebust põhjendatuks ning palub jätta selle rahuldamata. Avaldaja määruskaebus
18.Avaldaja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, millega palub Harju Maakohtu 11.12.2014 määruse tühistada osas, milles kohus jättis menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Avaldaja palub jätta menetluskulud puudutatud isiku kanda. Määruskaebuse kohaselt on kohtuvaidluse põhjustanud puudutatud isiku käitumine ning TsMS § 172 lg 1 teise lause mõttega oleks olnud kooskõlas menetluskulude jätmine puudutatud isiku kanda. Tegemist on oma osaniku suhtes pahatahtlikult käituva äriühinguga, kellel on ulatuslikult suuremad rahalised võimalused võrrelduna avaldajaga.
19.Puudutatud isik vaidleb avaldaja määruskaebusele vastu ning palub jätta selle rahuldamata. Edasine menetluse käik
20.Maakohus jättis määruskaebused rahuldamata ning edastas need TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
21.Kolleegium leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning see tuleb jätta muutmata. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 ja §-le 659 jätab ringkonnakohus määruskaebused rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ning TsMS §-st 659 ja § 654 lg-st 6 tulenevalt ei korda neid.
22.Esmalt lahendab ringkonnakohus puudutatud isiku määruskaebuse. Vastusena puudutatud isiku määruskaebusele märgib kolleegium järgmist. Ebaõige on puudutatud isiku seisukoht, et maakohus on väljunud nõuete raamidest ja rikkunud õigusliku ärakuulamise põhimõtet. Avaldaja on palunud 26.11.2014 istungil lähtuda esialgsest avaldusest (t lk 108). Maakohtu määruse resolutsioon vastab oma sisult 29.07.2014 avalduses (s.o esialgses avalduses) esitatud nõuetele. Kohtu poolt määruse resolutsioonis avaldaja nõuete sõnastuslik täpsustamine ei tähenda avaldaja nõuete piiridest väljumist. Põhjendamatu on ka puudutatud isiku seisukoht, et kohtumääruse resolutsioon ei ole arusaadav ja täidetav. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohtu resolutsioon piisavalt selgelt sõnastatud ja piiritletud ning seda on võimalik täita. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-31-10 p-s 13 selgitanud, et lahendi detailsus peab jääma mõistlikesse piiridesse, kuna liigne detailsus võib kaasa tuua omakorda vaidlusi. Kohtulahendi resolutsioonist peavad nähtuma selle täitmise üldised parameetrid. Ringkonnakohtu hinnangul vastab maakohtu määruse resolutsioon sellele nõudele. Samuti on ebaõige puudutatud isiku seisukoht, nagu oleks maakohus kohustanud puudutatud isikut esitama teavet, mida teabenõudes juhatuselt ei küsitud. Kohtule 29.07.2014 esitatud avalduses olevad nõuded on samad, mida avaldaja esitas 09.07.2014 kohtueelses teabenõudes puudutatud isiku juhatusele. Ringkonnakohus on tuvastanud, et maakohtu määruse resolutsioon vastab 29.07.2014 avalduses esitatud nõuetele.
23.Kolleegium ei nõustu puudutatud isiku seisukohaga, et osanikul ei ole õigust nõuda informatsiooni perioodi kohta, mil ta osanik ei olnud. ÄS § 166 lg 1 kohaselt on osanikel õigus saada juhatuselt teavet osaühingu tegevuse kohta ja tutvuda osaühingu dokumentidega. Selles normis ei ole osaniku teabe nõudmise õigust ajaliselt piiratud. Ka need otsused ja tegevused, mis on osaühingu poolt tehtud enne osaniku poolt osa omandamist, võivad mängida rolli osa väärtuse hindamisel ja osaniku õiguste teostamisel.
Puudutatud isiku väide, et teabenõude põhjuseks ei saa olla soov saada informatsiooni asjaolude kohta, mida avaldajale väidetavalt enne osaluse omandamist võõrandaja poolt ei avaldatud, on kolleegiumi hinnangul samuti ebaõige. Kuna selline informatsioon võib olla tähtis osa väärtuse hindamisel, siis võib see olla osanikule oluline. Lisaks on osaniku õigus saada teavet piiratud üksnes ÄS § 166 lg 2, s.t kui teabe andmine võib kahjustada osaühingu huve.
24.ÄS § 166 lg 2 kohaselt võib juhatus keelduda teabe andmisest ja dokumentide esitamisest, kui on alust eeldada, et see võib tekitada olulist kahju osaühingu huvidele. Puudutatud isik leiab, et avaldaja ainuosaniku AL sisuliseks eesmärgiks on koguda kompromiteerivaid andmeid oma endise abikaasa AS (kes on puudutatud isiku juhatuse liige) vastu. Esmalt märgib kohus, et teabe nõudjaks on NJORD HOLDING OÜ, mitte AL ning teavet nõutakse Osaühingult NSV Kinnisvara, mitte AS-lt. Teiseks ei ole puudutatud isik konkretiseerinud, kuidas saaks avaldaja soovitud teabega tekitada puudutatud isikule (kelle tegevusalaks on äripinna üürile andmine) kahju. Kolleegiumi hinnangul on puudutatud isiku väited temale kahju tekkimise võimaluse kohta ebaveenvad.
25.Puudutatud isik leiab, et kuna avaldajal on olnud võimalus nõutud dokumentidega tutvuda muul viisil, siis puudub avaldajal alus nõuda teavet puudutatud isikult. Kolleegium märgib, et Osaühingu Suits Holdings ja avaldaja vahel 21.04.2014 sõlmitud jagunemislepingu p-s 3.1.5 on avaldaja tõepoolest kinnitanud, et ta on Grant Thornton Rimess OÜ ja puudutatud isiku vahelisest üürilepingust teadlik. Ringkonnakohtu hinnangul ei võta aga kolmandalt isikult informatsiooni saamine osanikult õigust nõuda ÄS § 166 lg 1 alusel teavet osaühingult. Lisaks võib osanikul olla huvi kontrollida, kas lepingut on muudetud.
26.Ülaltoodule tuginedes tuleb puudutatud isiku määruskaebus jätta rahuldamata.
27.Puudutatud isik on määruskaebusmenetluses esitanud 27.01.2015 kohtule tõenditena AL kaebuse (koos täiendusega) kolmandale isikule AS peale ning viimase vastuse kaebuse kohta. Puudutatud isiku selgituste kohaselt tõendavad need avaldaja soovi kahjustada puudutatud isikut. Avaldaja vaidles tõendite vastuvõtmisele vastu. Ringkonnakohus leiab, et nimetatud tõendite vastuvõtmisest tuleb TsMS § 238 lg 1 alusel keelduda, kuna neil ei ole asjas tähtsust. Nimetatud kaebused ei ole esitatud avaldaja poolt ning need ei seondu puudutatud isikuga. Kuna tõendid esitati elektrooniliselt, siis ei ole vaja neid esitajale tagastada (Riigikohtu 05.11.2012 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-101-12 p 29).
28.Ringkonnakohtu hinnangul tuleb jätta rahuldamata ka avaldaja määruskaebus. TsMS § 172 lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Seega kannab hagita menetluses menetluskulud üldjuhul isik, kelle huvides lahend tehakse ning erandjuhtudel mõni muu menetlusosaline. Käeoleval juhul on maakohus arvestanud sellega, et puudutatud isik vaidles edutult avaldusele vastu ning on jätnud puudutatud isiku menetluskulud tema enda kanda. Avalduse rahuldamine ei anna alust jätta ka avaldaja menetluskulusid puudutatud isiku kanda. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-18-11 p-s 19 selgitanud, et suuresti ei lahendata hagita menetluses keerulisi õigusküsimusi, vaid kohus kohaldab esmajoones kaalutlusõigust ning seega puudub üldjuhul ka hagimenetlusega võrreldav vajadus kasutada menetluses professionaalset õigusabi. Kuna ka antud juhul ei
olnud tegemist keeruka õigusvaidlusega, siis ei saanud ringkonnakohtu hinnangul avaldajal olla õigustatud ootust, et tema menetluskulud jääksid puudutatud isiku kanda.
29.Määruskaebuste rahuldamata jätmise tõttu jäävad menetluosaliste menetluskulud ringkonnakohtus TsMS § 171 lg 1 alusel nende endi kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots
/allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Jänes
/allkirjastatud digitaalselt/ Ande Tänav
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.