Aktiva Finance Group OÜ hagi D. R. vastu võlgnevuse nõudes
Tsiviilasja hind
6686,50 eurot
Menetlusosalised esindajad
ja nende
Hageja: Aktiva Finance Group 10746479), lepinguline esindaja S. R.
OÜ
(registrikood
Kostja: D. R. (isikukood xxx) Asja läbivaatamise viis
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Aktiva Finance Group OÜ hagi D. R. vastu osaliselt sissenõutavaks muutunud ja tulevikus sissenõutavaks muutuva nõude osas.
2.Välja mõista kostjalt D. R. (isikukood xxx) hageja Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479) kasuks AS Inbank Finance ja D. R. vahel 06.01.2024 sõlmitud tarbijakrediidilepingust nr L89014782089 tulenev 11.02.2025 seisuga sissenõutavaks muutunud võlgnevus 443,82 eurot ning viivised VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätesatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest.
3.Välja mõista kostjalt D. R. (isikukood xxx) hageja Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479) kasuks tulevikus sissenõutavaks muutuv põhivõlg 4438,80 eurot järgmise graafiku alusel: Maksetähtaeg osamakse suurus 1) 14.02.2025 73,97 2) 14.03.2025 73,97 3) 14.04.2025 73,97 4) 14.05.2025 73,97 5) 14.06.2025 73,97 6) 14.07.2025 73,97 7) 14.08.2025 73,97 8) 14.09.2025 73,97 9) 14.10.2025 73,97 10) 14.11.2025 73,97
4.Välja mõista kostjalt D. R. (isikukood xxx) hageja Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479) kasuks viivised resolutsiooni punktis 3 toodud osamaksetelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates iga osamakse tasumise tähtpäevale järgnevast päevast kuni põhivõla tasumiseni.
5.Jätta menetluskulud 84% ulatuses D. R. ja 16% ulatuses Aktiva Finance Group OÜ kanda.
6.Määrata hageja OÜ Aktiva Finance Group menetluskulude rahaliseks suuruseks 890 eurot ja mõista välja kostjalt D. R. (isikukood xxx) hageja Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479) kasuks 84% hageja menetluskuludest ehk 747,60 eurot. Kostjal D. R. rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.
7.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni.
8.Toimetada kohtuotsus kostjale kätte otsuse resolutsiooni avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Harju Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Aktiva Finance Group OÜ esitas 08.10.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 5709,17 euro saamiseks. Kohus tegi 10.10.2024 võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Pärnu Maakohus andis 28.11.2024 määrusega asja üle Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 2. Hageja esitas 12.12.2024 Harju Maakohtule hagi D. R. vastu võlgnevuse nõudes.
3.Vastavalt 12.12.2024 hagiavaldusele nõuab hageja kostjalt AS Inbank Finance (esialgne krediidiandja) ja kostja D. R. vahel 06.01.2024 sõlmitud tarbijakrediidilepingust nr L89014782089 tulenevat põhivõlgnevust 5000 eurot, intresse 390,34 eurot, haldustasu 15,60 eurot. sissenõutavaks muutunud viiviseid 385,56 eurot, võla sissenõudekulu 50 eurot ning edasiulatuvat viivist põhinõudelt alates 12.12.2024 määraga 16,90% aastas.
4.Tarbijakrediidilepingu nr L89014782089 kohaselt sai kostja laenu 5000 eurot järelmaksuga. Krediidi kulukuse määr oli 21,04% aastas: laenusumma 5000 eurot, igakuine osamakse
2-24-136054 suurus 118,11 eurot, intressimäär 16,90% aastas ja 2,35 eurot päevas, viivisemäär 16,90% aastas ja 0,05% päevas, laenu tagastamise periood 14.02.2024 kuni 14.01.2030.
5.Kostja laenulepingust tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt ei täitnud, mistõttu saatis esialgne võlausaldaja 17.06.2024 kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks hiljemalt 25.06.2024. Esialgne võlausaldaja ütles 27.06.2024 lepingu üles, kuna kostja ei tasunud võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul.
6.AS Inbank Finance (esialgne võlausaldaja) loovutas 28.06.2024 kostja vastase nõude OÜ-le Aktiva Finance Group koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid.
7.Hagiavalduse kohaselt on hageja esitanud kostja vastu järgmised nõuded:
põhivõlg 5000 eurot, kuivõrd kostja sai lepingu alusel laenu 5000 eurot ning kohustus selle eest tasuma maksegraafiku alusel perioodil 14.02.2024 kuni 14.01.2030, kuid kostja ei teinud ühtegi tagasimakset põhiosa katteks;
intressid 390,34 eurot, kuivõrd kostjal on intressivõlgnevus 2. osamaksest ehk alates 14.03.2024 kuni ülesütlemiseni 27.06.2024 kokku summas 390,34 eurot (114,21+103,95+70,27+71,98+29,93), intress perioodi 14.06.2024 kuni 27.06.2024 eest on 29,93 eurot (4903,57 x 16,90% / 360 x päevade arv 13);
laenuhaldustasu 15,60 eurot (4 x 3,90), kuivõrd kostja kohustus vastavalt lepingule tasuma lepingu haldamise tasu, mis on laenuandmete kohaselt 3,90 eurot kuus, 27.06.2024 laenulepingu ülesütlemise seisuga oli kostjal tasumata 4 kuu ehk 14.03.2024-14.06.2024 osamaksete laenuhaldustasud;
võla sissenõudmiskulud 50 eurot VÕS § 1132 lg 2 p 3 alusel järgmiste kostjale saadetud kirjade eest: 15.07.2024 kiri 25 eurot; 30.07.2024 kiri 5 eurot; 12.08.2024 kiri 5 eurot; muud makseviivitusega tekkinud kulud 15 eurot (nõude andmete töötlemise ja kontrollimise kulud; kontaktandmete otsingu ja päringu kulud; võlgnikule vastamisega seotud kulud, võlanõuete selgitamine ja vastuväidetele vastamine telefoni teel, emaili teel; võlgnikule tehtavate kõnede kulud; võlanõude avaldamisega tehtud kulud);
sissenõutavaks muutunud viiviseid 385,56 eurot, s.o põhivõlgnevuselt 5000 eurot alates 28.06.2024 (lepingu ülesütlemisele järgnev päev) kuni 11.12.2024 lepingujärgse intressimääraga võrdses määras, s.o 16,90% aastas;
edasiulatuvaid viiviseid põhinõudelt kuni selle kohase tasumiseni alates 12.12.2024 lepingujärgse intressimääraga võrdses määras, s.o 16,90% aastas.
8.Hagiavalduse kohaselt on krediidiandja 06.01.2024 sõlmitud
euro tarbijakrediidilepingus nr L89014782089 puhul kostja krediidivõimelisuse hindamisel lähtunud kostja laenutaotluses ja maksehäireregistris avaldatud andmetest. Laenutaotluse kohaselt avaldas kostja oma sisssetulekuks 1600 eurot kuus ja kohustusteks 325 eurot kuus. Hageja on hagiavalduses märkinud, et esialgne võlausaldaja on kostja sissetulekuid kontrollinud pangakonto väljavõtte alusel. Hageja rõhutab, et seadusest ei tulene nõuet, et tarbijalt tuleb igal juhul krediidi taotlemisel nõuda kontoväljavõtet, vaid krediidiandjal tuleb adekvaatselt hinnata laenutaotleja krediidivõimelisust. Laenuandja jõudis eeltoodud andmete alusel järeldusele, et kostja on krediidivõimeline ja suuteline tasuma oma igakuisest sissetulekust kuumakseid 118,11 eurot.
2-24-136054
9.Hageja esitas 23.12.2024 ümberarvutuse juhuks, kui kohus tuvastab, et esialgne võlausaldaja ei ole järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Ümberarvutuse kohaselt sai kostja laenu 5000 eurot ning on teinud tagasimakseid 117,38 eurot, mistõttu tuleb kostjal tagastada võlgnevus 4882,62 eurot. Arvestades kõik kostja maksed põhinõude katteks, ei saaks sellisel juhul lugeda lepingut 27.06.2024 kehtivalt üles öelduks, kuna selleks hetkeks ei olnud kostja osamaksetega viivituses. Seega 14.12.2024 seisuga on sissenõutavaks muutunud võlgnevus 321,72 eurot ja kuna kostja on teinud tagasimakseid põhiosa katteks 117,38 eurot, on 14.12.2024 seisuga sissenõutavaks muutunud võlgnevus 204,34 eurot (321,72-117,38) ning tulevikus sissenõutavaks muutuv võlgnevus 23.12.2024 esitatud maksegraafiku (dtl 95-97) alusel. Samuti viiviseid VÕS § 113 lg 1 kohaselt alates kohtuotsuse jõustumisest.
10.Kostja D. R.le on hagimaterjalid kätte toimetatud avaldamisega Ametlikes Teadaannetes 01.01.2025, kuid kostja tähtaegselt oma vastust esitanud ei ole. Hageja 23.12.2024 nõude täiendus on kostjale kätte toimetatud avaldamisega Ametlikes Teadaannetes 18.01.2025, kostja ei ole kohtule vastanud.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
11.Kohus asub seisukohale, et hagi on põhjendatud üksnes alternatiivse ja ümberarvutatud nõuete osas, s.o sissenõutavaks muutunud põhivõlgnevus ning tulevikus sissenõutavaks muutuv nõue ja seadusjärgsed viivised. Kohus põhjendab otsust järgmiselt.
12.Kohus tuvastab, et kostja D. R. ja Inbank Finance AS sõlmisid 06.01.2024 tarbijakrediidilepingu nr L89014782089, mille alusel sai kostja laenu 5000 eurot (dtl 51 jj) ning tegi tagasimakseid kokku 117,38 eurot (dtl 125). Kostja ja Inbank Finance AS vahel sõlmitud leping on tarbijakrediidileping. Kohus tuvastab, et Inbank Finance AS (esialgne võlausaldaja) loovutas 28.06.2024 kostja vastase nõude Aktiva Finance Group OÜ-le (dtl 68).
13.Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel kohaldub lisaks siseriiklikule õigusele Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv nr 2008/48. Kohus lähtub asja lahendamisel lisaks siseriiklikule õigusele sellest direktiivist ja asjakohastes Euroopa Kohtu lahendites väljendatud põhimõtetest. See tähendab, et kohus hindab omal algatusel, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Euroopa Kohtu praktika kohaselt ei pea tarbija selleks esitama menetluses vastuväidet ega seda sisustama (Euroopa Kohtu 05. märtsi 2020 otsus asjas nr C-679/18, p-d 20-23).
14.TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.
15.VÕS § 4034 lg 2 kohaselt peab krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega. Tarbija krediidivõimelisuse hindamisel peab krediidiandja arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel, sealhulgas tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teised varalised kohustused, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju.
16.Kohus hindab esmalt, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hageja on selgitanud, et krediidiandja hindas kostja krediidivõimelisust laenutaotluses, avalikes registrites ja kontoväljavõttes esitatud andmete alusel.
2-24-136054
17.Riigikohus on otsuses 2-21-13098 selgitanud, et krediidiandja peab teavet koguma tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teiste varaliste kohustuste, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju kohta (VÕS § 4034 lg 2 teine lause). Samuti peab krediidiandja koguma tarbija kohta andmeid, mis on sätestatud krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-des 1-7 ja lg 3 pdes 1-3 (ka VÕS § 403 4 lg 2 kolmas lause). Samuti selgitas Riigikohus, et kui krediidiandjal puudub mõne eelloetletud näitaja kohta tarbija krediidivõimelisust iseloomustav teave ja seda ei saa hankida andmekogudest (nt äriregister, kinnistusraamat või krediidiinfo), tuleb krediidiandjal sellekohast infot küsida tarbijalt endalt.
18.Riigikohtu juhiste kohaselt tuleb üldjuhul krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks.
19.Hagiavalduse kohaselt on krediidiandja 06.01.2024 sõlmitud
euro tarbijakrediidilepingus nr L89014782089 puhul kostja krediidivõimelisuse hindamisel lähtunud kostja laenutaotluses ja maksehäireregistris avaldatud andmetest. Laenutaotluse kohaselt avaldas kostja oma sisssetulekuks 1600 eurot kuus ja kohustusteks 325 eurot kuus. Hageja on hagiavalduses märkinud, et esialgne võlausaldaja on kostja sissetulekuid kontrollinud pangakonto väljavõtte alusel. Hageja rõhutab, et seadusest ei tulene nõuet, et tarbijalt tuleb igal juhul krediidi taotlemisel nõuda kontoväljavõtet, vaid krediidiandjal tuleb adekvaatselt hinnata laenutaotleja krediidivõimelisust. Laenuandja jõudis eeltoodud andmete alusel järeldusele, et kostja on krediidivõimeline ja suuteline tasuma oma igakuisest sissetulekust kuumakseid 118,11 eurot.
20.Kostjale laenu väljastanud krediidiandja on lähtunud kostja laenutaotluses esitatud andmetest ja kontrollinud maksehäireregistrit, mida ei saa pidada piisavaks. Kostja laenutaotluses ei ole märgitud sissetulekute allikat (tööandjat). Samuti ei nähtu hageja poolt esitatud kostja kontoväljavõttelt sissetulekut ning hageja ei ole esitanud andmeid selle kohta, et kontrollitud oleks Pensionikeskuse andmeid. Kontoväljavõttelt nähtub, et kostjal on lisaks vähemalt üks arvelduskonto Eesti pangas ja üks Leedu pangas, millest teeb omale ülekandeid. Samuti teeb kostja sagedasi ülekandeid X OÜ-st, mis on tema kontrolli all olev ühing. Seega pole hageja tõendanud, et esialgne krediidiandja oleks kontrollinud kostja sissetulekuid kui kohustusi. Samuti ei ole krediidiandja tõendanud, et muu teave oli kostja krediidivõimelisuse hindamiseks piisav. Asjaolu, et tarbijal ei ole maksehäireid, ei anna krediidiandjale mistahes teavet tarbija kohustuste kogusumma kohta. Samuti ei tulene asjaolust, et kuumakse on sissetulekuga võrreldes väike, et tarbija on krediidivõimeline. Tarbijal võib olla suures mahus väikeste kuumaksetega kohustusi, millised kogumis ei ole tarbijale enam jõukohased, mistõttu ei tohi sellisele tarbijale väljastada ka järgmist väikese kuumaksega krediiti. Krediidiandja sisereeglitega ei saa eirata seadusest tulenevat kohustust.
21.VÕS § 4034 lg 13 kohaselt on vastutustundliku laenamise järgimiseks vajalike kohustuste täitmise tõendamiskoormis krediidiandjal, kohtumenetluses hagejal. Hageja ei ole tõendanud, et krediidiandja oleks vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud. Seega, kuivõrd hageja ei ole tõendanud, et krediidiandja oleks vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud, loeb kohus, et krediidiandja on vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud.
22.Kohus tuvastas eelnevalt (kohtuotsuse punktis 20-21), et hageja ei ole tõendanud, et krediidiandja oleks vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud ning et krediidiandja on vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud.
2-24-136054
23.VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub sama paragrahvi lõikes 6 sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne.
24.Hagiavalduse kohaselt nõuab hageja kostjalt põhivõlga 5000 eurot, kuivõrd kostja sai laenu 5000 eurot ega ole põhiosa katteks tagasimakseid teinud.
25.Hageja 23.12.2024 ümberarvutuse (dtl 95) kohaselt on hagejal 14.12.2024 seisuga sissenõutavaks muutnud nõue 204,34 eurot ning tulevikus sissenõutavaks muutuv nõue kostja vastu 4882,62 eurot, sest kostja sai laenu 5000 eurot ja on teinud tagasimakseid 117,38 eurot ning lepingut ei saa lugeda 27.06.2024 seisuga kehtivalt ülesöelduks.
26.Hageja on tõendanud, et kostjale on 08.01.2024 väljastatud laen 5000 eurot ulatuses (dtl 51, dtl 57) ja kostja on teinud tagasimakseid kogusummas 117,38 eurot (dtl 58).
27.Kohus tuvastab järgmisena, kas krediidiandja on laenulepingu kehtivalt üles öelnud. Krediidiandja edastas kostjale 17.06.2024 meeldetuletuskirja (dtl 66) hoiatusega, et kostja on võlgnevuses kolme osamakse tasumisega. Esialgne võlausaldaja ütles 27.06.2024 teatisega (dtl 67) lepingu üles, kuna kostja ei tasunud võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul.
28.Arvestades kostja tagasimakseid 117,38 eurot ja laenulepingu maksegraafikut (dtl 52-53), tekib kostjal põhiosa tagasimaksete kohustus osaliselt alates 6. osamaksest 24,20 eurot maksetähtajaga 14.07.2024. Seega 16.06.2024 hoiatuse saatmise ajaks polnud muutunud sissenõutavaks kolm järjestikust põhiosa osamakset.
29.Kohus tuvastab, et kostja ei olnud 17.06.2024 seisuga viivituses kolme põhiosa tagasimaksega, mistõttu ei olnud kostja rikkunud oma krediidiandjaga sõlmitud lepingust tulenevaid kohustusi. Järelikult ei ole täidetud laenulepingu erakorralise ülesütlemise eeldus VÕS § 416 lg 1 järgi ehk tarbijapoolne viivitus vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega. Seega ei olnud krediidiandjal alust lepingut 27.06.2024 üles öelda ning leping kehtib.
30.Järelikult ei ole hagejal õigus nõuda kostjalt kogu võlgnevuse kohest tagastamist, samuti ei ole hagejal õigus nõuda kostjalt viivist kogu põhinõudelt, sest kostja ei ole hageja nimetatud ajal ja ulatuses maksetega viivituses olnud.
31.Hageja esitas 23.12.2024 ümberarvutuse, et juhul kui kohus leiab, et ülesütlemine ei olnud kehtiv, palub hageja alternatiivselt rahuldada hagi VÕS § 108 lg 1 alusel ning välja mõista kostjalt välja 14.12.2024 seisuga sissenõutavaks muutunud võlgnevus 204,34 eurot ning tulevikus sissenõutavaks muutuvad põhivõla osamaksed kogusummas 4882,62 eurot (koos sissenõutavaks muutunud võlgnevusega 204,34 eurot) ning viiviseid VÕS § 113 lg 1 kohaselt alates kohtuotsuse jõustumisest.
32.Arvestades kostja tagasimakseid 117,38 eurot ja uut 23.12.2024 maksegraafikut (dtl 95-97), tekkis kostjal põhiosa 4882,62 eurot (5000-117,38) tagasimaksete kohustus 1. osamaksest 73,97 eurot maksetähtajaga 14.08.2024. Kohtuotsuse tegemise aja, s.o 11.02.2025, seisuga on vastavalt 23.12.2024 maksegraafikule muutunud sissenõutavaks osamaksed perioodil 14.08.2024 kuni 14.01.2025 ehk 443,82 eurot. Seega kuulub kostjalt väljamõistmisele põhivõlgnevus 443,82 eurot (73,97+73,97+73,97+73,97+73,97+73,97).
33.Kohus rahuldab samuti hageja nõude mõista kostjalt välja võlgnevuselt 443,82 eurot viivised VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätesatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest.
2-24-136054
34.Hageja on esitanud TsMS § 369 alusel hagi tulevikus sissenõutavaks muutuva nõude täitmiseks vaidlusalusest lepingust. Kohus peab nõuet põhjendatuks, arvestades, et kostja ei ole alates 12.02.2024 teostanud ühtegi (ka osalist) makset oma kohustuste katteks.
36.Kohus rahuldab tulevikus sissenõutavaks muutunud põhivõla tasumise nõude vastavalt eelmises punktis toodud graafikule.
37.Kohus rahuldab hageja nõude mõista kostjalt välja viivised VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates iga osamakse tasumise tähtpäevale järgnevast päevast kuni põhivõla tasumiseni.
38.Kuivõrd kohus tuvastas, et algne krediidiandja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet, ei kehti VÕS § 4034 lg 7 kohaselt lepingujärgne intressimäär juhul, kui see on seadusjärgsest intressimäärast kõrgem. Kohus menetleb hagi lähtudes hageja nõudest (TsMS § 5). Edasiulatuvat intressinõuet ei ole hageja esitanud, mistõttu on hageja intressinõue selles osas ebaselge ning kohus seda rahuldada ei saa.
39.VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis sellisel juhul muid tasusid tarbija krediidiandjale ei võlgne. Vastavalt eeltoodule ei kuulu kostjalt väljamõistmisele lepingu haldustasu 15,60 eurot ning kohus jätab haldustasu nõude rahuldamata. 40. Hageja nõuab sissenõudekulude hüvitist 50 eurot VÕS § 113 2 lg 2 p 3 alusel. Kuivõrd hagejal ei olnud meeldetuletuskirjade saatmise ja muude väidetavate kulude kandmise ajal kostja vastu ülal toodud põhjendustel sissenõutavaks nõuet ning leping ei ole kehtivalt üles öeldud, ei ole VÕS § 1132 lg 2 p 3 kohaldamise eeldused täidetud ning hagejal ei ole kostja vastu sissenõudmiskulude hüvitamise nõuded.
41.Vastavalt eeltoodule rahuldab kohus hagi üksnes alternatiivse ja ümberarvutatud nõuete osas järgmiselt: kohtuotsuse tegemise aja seisuga sissenõutavaks muutnud põhivõlgnevus 443,82 eurot, põhinõudelt (443,82 eurot) edasiulatuvad viivised VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätesatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni kohustuse täitmiseni, tulevikus sissenõutavaks muutuv nõue 4438,80 eurot vastavalt maksegraafikule ning edasiulatuv seadusjärgne (VÕS § 113 lg 1 teine lause) viivis maksegraafiku iga osamakse tasumise tähtpäevale järgnevast päevast kuni põhivõla tasumiseni. Ülejäänud nõuetes jätab kohus hagi rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
42.Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.
43.Hageja nõuete kogusummaks oli 5841,50 eurot (5000+390,34+15,60+385,56+50). Kohus rahuldas hageja nõude 4882,62 euro ehk ca 84% ulatuses, mistõttu kohus jätab menetluskulud 83,50% ulatuses kostja ja 16% ulatuses hageja kanda.
2-24-136054
44.Hageja on ühes hagiavaldusega kohtule esitanud menetluskulude nimekirja, millest nähtuvalt on hageja menetluskuludeks menetluses tasutud riigilõiv kogusummas 630 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ning õigusabikulud summas 338 eurot käibemaksuta (s.o 2 tundi tööd tunnitasumääraga 169 eurot). Hageja on kinnitanud, et ta on käibemaksukohuslane ning saab tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada.
45.Riigilõiv on kohtukulu (TsMS § 138 lg-d 1 ja 2 ning § 139 lg 2), mis tuleb kostjal hagejale hüvitada. Riigilõivu väljamõistmine vastaspoolelt on põhjendatud, kuivõrd hagi võeti menetlusse ning rahuldati – tegemist on vältimatu kuluga. Eelpooltoodust lähtuvalt tuleb kostjal hagejale hüvitada hagiavalduselt tasutud riigilõiv kogusummas 630 eurot. 46. Hageja palub mõista kostjalt välja maksekäsu kiiremenetluse kulud summas 20 eurot. Kooskõlas TsMS§ 144 punktiga 1 on maksekäsu kiirmenetluse kulud kohtuvälised kulud. Vastavalt TsMS § 172 lõikele 9 kannab maksekäsu kiirmenetluse kulud maksekäsu tegemise korral võlgnik, muul juhul avaldaja, kui seadusest ei tulene teisiti. Muus osas kohaldatakse hagimenetluses menetluskulude kohta sätestatut. Asja edasisel lahendamisel hagimenetluses arvatakse maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka (TsMS § 172 lg 9). See tähendab, et need kulud kannab § 162 lg 1 järgi pool, kelle kahjuks asi lõppkokkuvõttes lahendatakse. Hageja ei saa ka hagi rahuldamisel nõuda kostjalt oma maksekäsu kiirmenetluse kulude hüvitamist kommenteeritava paragrahvi esimeses lauses sätestatust suuremas ulatuses, st saab nõuda riigilõivu hüvitamist ja 20 euro menetluskulude hüvitise maksmist (§ 4842 teine lause). Kuivõrd kohus rahuldab hagi, on käesoleval juhul põhjendatud mõista TsMS § 4842 alusel kostjalt hageja kasuks välja ka maksekäsu kiirmenetluse menetluskulude katteks 20 eurot.
47.TsMS § 174 lg 1 näeb ette, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.
48.Kohus peab, arvestades käesoleva tsiviilasja hinda ning keerukust, põhjendatuks tulenevalt TsMS § 175 lg-st 1 mõista kostjalt välja õigusabikulud summas 240 eurot (ilma käibemaksuta). Hageja lepingulise esindaja ajakuluks seoses hagiavalduse koostamise ning selle kohtusse esitamisega on märgitud 2 tundi. Kohus on seisukohal, et antud juhul saab põhjendatud ajakuluks hagiavalduse koostamisele (sh dokumentide komplekteerimine ja analüüs) ja kohtusse esitamisel lugeda 2 tundi, arvestades tsiviilasja mahtu ja keerukust ning hageja menetlusdokumentide sisu. Hageja juristist lepingulise esindaja tunnitasu 169 eurot (käibemaksuta) peab kohus antud juhul ülemääraseks. Kohtu hinnangul saab pidada mõistlikuks tunnitasuks 120 euro (ilma käibemaksuta). Kuivõrd hageja on taotlenud menetluskulude hüvitamist ilma käibemaksuta (hageja on käibemaksukohustuslane), mõistab kohus õigusabikulud välja ilma käibemaksuta. Kohus on seisukohal, et olukorras, kus tegemist on vähekeeruka vaidlusega ning kostja menetluses ei osalenud, samuti arvestades hagi hinda, saab hageja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikuks õigusabikuluks käesolevas menetluses pidada kokku 240 eurot (2 x 120).
49.Kokku on kohtu hinnangul hageja põhjendatud menetluskulu 890 eurot (630 + 20 + 240). Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 84% hageja menetluskuludest ehk 747,60 eurot.
50.Kostja ei ole menetluskulude nimekirja esitanud ja kostjal menetluskulude tekkimist ei nähtu ka toimikust. 51. Kohus märgib hageja taotlusel lahendisse, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda alates otsuse jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4).
2-24-136054
52.TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 4). Kohtuotsuse avalik kättetoimetamine
53.Kostjale on hagiavaldus ja menetlusse võtmise määrus kätte toimetatud väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu 01.01.2025, kuivõrd hagimaterjalide kättetoimetamine avaliku etoimiku ja eposti ei ole õnnestunud. Kostja faktiline elukoht on teadmata. Kohtuotsuse tegemise ajaks ei ole asjaolud muutunud, kostja menetluses ei osale ning läbi proovimata kontaktandmed puuduvad. Maakohus on seisukohal, et TsMS § 317 lg 1 p 1 eelduste uuesti kontrollimine oleks tulemusteta ning toimetab kohtuotsuse kostjale kätte otsuse väljavõtte avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kohtuotsus loetakse TsMS § 317 lg 5 kohaselt avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel otsuse resolutsiooni avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded. /allkirjastatud digitaalselt/ Anna Liiv kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.