xxx) Puudutatud isik (laps) Xxx(isikukood xxx, elukoht Xxx), määratud esindaja riigi õigusabi korras vandeadvokaat Alan Biin (e-post [email protected]) Kohaliku omavalitsuse asutus Tallinna Linnavalitsus Tallinna Kesklinna Valitsuse kaudu (e-post [email protected])
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Xxxavaldus.
2.Anda Xxxnõusolek alaealisele Xxxkuuluva 16/25 suuruse mõttelise osa korteriomandist asukohaga Xxx(registriosa nr xxx) võõrandamiseks keskmise turuhinnaga.
3.Resolutsiooni punktis 1 märgitud tehingu tulemusena saadud rahalised vahendid tuleb kanda Xxxkuuluvale arvelduskontole.
4.Punktis 1 märgitud tehingu tulemusena Xxxarvelduskontole kantud rahalisi vahendeid on avaldajal õigus kasutada Prantsusmaale kinnisvara ostmiseks Xxxomandisse vastavalt tema panusele.
Määrus kehtib ja kuulub täitmisele alates selle jõustumisest.
Menetluskulude jaotus Jätta alaealisele määratud esindaja kulud Eesti Vabariigi kanda ja ülejäänud menetluskulud menetluskulu kandnud isiku kanda. Edasikaebamise kord ja tähtaeg Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.
ASJAOLUD
1.Xxxesitas 19.03.2018 Harju Maakohtule avalduse kohtu nõusoleku saamiseks alaealisele Xxxkuuluva varaga tehingu tegemiseks.
2.Avalduse kohaselt kuulub puudutatud isikule ühiselt Xxxkorteriomand aadressil Xxxn. Puudutatud isikule kuulub korteriomandist 16/25 mõttelist osa ja Xxx9/25. Puudutatud isik on talle kuuluva osa omandanud ostu-müügi tehingu käigus. Puudutatud isik oma osa kõnealusest korteriomandist ei kasuta ja pole seda ka kunagi teinud. Korteris elab Xxx. Puudutatud isik elab alates 23.06.2013 Prantsusmaal. Avaldaja soov on puudutatud isiku korteriomandi mõtteline osa müüa ja müügist laekuva raha arvelt omandada Prantsusmaal korteriomand, mida puudutatud isik saaks reaalselt kasutada.
3.Avaldaja palub avaldus rahuldada ja anda nõusolek Xxxkuuluva 16/25 suuruse mõttelise osa Xxx(registriosa nr xxx) asuvast korteriomandist võõrandamiseks.
4.Kohus algatas esitatud avalduse alusel 22.03.2018 määrusega hagita menetluse, millega määras puudutatud isikule riigi õigusabi korras esindaja, teavitas menetlusest kohaliku omavalitsuse asutust ja kohustas menetlusosalisi esitama kirjalik seisukoht avalduse osas.
5.Tallinna Linnavalitsus Tallinna Kesklinna Valitsuse kaudu esitas 02.04.2018 kohtule arvamuse, millest nähtuvalt kohaliku omavalitsuse asutus toetab avaldust. Arvamuse põhjenduste kohaselt on avaldus tulenevalt asjaoludest, läbimõeldud ja kaalutletud. Puudutatud isik elab Prantsusmaal ega kasuta temale kuuluva korteriomandi osa. Samuti puudub korterisse reaalne juurdepääs. Kuna pere on end Prantsusmaal sisse seadnud, on põhjendatud üüritava elamispinna asemele soetada isiklik kinnisasi, mille üheks omanikuks saab Xxx. Avaldaja võõrandab ka talle kuuluvad Eestis asuvad kinnisasjad, millest saadavaid rahalisi vahendeid kasutatakse samuti Prantsusmaal kinnisvara ostmiseks. Alaealisele lapsele kuuluva korteriomandi osa võõrandamisest saadavaid rahalisi vahendeid tuleb kasutada alaealise huvides, näiteks uue kinnisasja ostmiseks, mille üheks omanikuks, arvestades tema rahalist panust, saab alaealine Xxx.
6.Puudutatud isikule riigi õigusabi korras määratud esindaja Alan Biin esitas 26.04.2018 kohtule seisukoha, millest nähtuvalt ei vaidle ta avaldusele vastu. Avaldaja ja puudutatud isik on sidunud oma elu Prantsusmaaga, mistõttu ei ole mõistlik omada Tallinnas kinnisvara, millega kaasnevad tülid kaasomanikuga ja kulud selle ülalpidamiseks. Kinnisvara võõrandamisest saadava raha eest kavatseb avaldaja hankida eluaseme Prantsusmaal. Kavandatav tehing ei ole vastuolus lapse huvidega. Kinnisvara omamine Tallinnas tähendab lapsele kohustust kanda sellega seotud kulusid. 10-aastasel lapsel puuduvad regulaarsed sissetulekud, mida korteriomandi ülalpidamiseks kasutada. Kuivõrd korteriomand on kaasomandis ja suhted teise kaasomanikuga on keerulised, on
raskendatud kaasomandi väljaüürimine või muul viisil teenima panek. Seega korteriomandi võõrandamine säästab last pidevatest kuludest. Avaldaja plaan investeerida vara võõrandamisest saadav raha Monaco külje all asuvasse kinnisvarasse, ei ole samuti lapse huvidega vastuolus, sest elukoha omamine riigis, kus laps tegelikult elab, on allakirjutanu arvates mõistlik. Kohtu luba kinnisasja müügiks tuleb anda tingimusel, et saadud raha investeeritakse kinnisasja omandamisse Prantsusmaal ning, et lapse mõttelise osa suurus omandatavas kinnisasjas peab vastama tema rahalise panuse proportsionaalsele suurusele.
7.Kohus kuulas puudutatud isiku ära telefoni teel 17.05.2018. Puudutatud isik selgitas, et elab koos emaga (avaldajaga) Prantsusmaal ja plaanib sinna jääda. Ta käib seal koolis. Puudutatud isik teab, et talle kuulub osa Tallinnas asuvast korterist. Samuti on ta avaldajaga arutanud korteriosa müüki ja saadava raha kasutamist Prantsusmaale kodu ostmiseks.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
8.Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 477 lg 2, 5 ja 9 võib kohus hagita asja läbi vaadata ja lahendada kohtuistungit pidamata. Kohus ei ole seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti.
9.Perekonnaseaduse (PKS) § 131 lg 1 järgi peab lapse nimel tehingute tegemiseks vanematel olema kohtu nõusolek juhtudel, kui seda PKS § 187 ja § 188 lg 1 p-de 1-3, 5 ja 7-11 kohaselt vajab ka eestkostja. Vanem ei või kohtu nõusolekuta kiita heaks tehinguid, mille tegemiseks lapse nimel ta vajab kohtu nõusolekut. PKS § 131 lg-st 4 tulenevalt kohaldatakse kohtu nõusolekule eestkostja esindusõiguse kohta käivaid sätteid. Vastavalt PKS § 187 p 1 ja 5 kohaselt eestkostja ei või eestkostetava nimel kohtu eelneva nõusolekuta käsutada eestkostetavale kuuluvat kinnisasja või kinnisasjaõigust ja anda kasutusse eestkostetavale kuuluvat kinnisasja.
10.Kohus, tutvunud esitatud avaldusega, sellele lisatud dokumentidega, kohaliku omavalitsuse asutuse ja määratud esindaja seisukohtadega ning hinnates neid kogumis, asub seisukohale, et avaldus on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. Kohus leiab, et avaldaja taotletav tehing, s.o puudutatud isikule kuuluva korteriomandi osa võõrandamine keskmise turuhinnaga ei kahjusta alaealise huve. Kinnistusraamatu päringu kohaselt kuulub tehingu objektiks olev korteriomand puudutatud isikule ja Xxxkaasomandina. Avaldusele lisatud Harju Maakohtu tsiviilasjas 212-30963 tehtud 11.12.2012 määrusest nähtuvalt lõpetas kohus osaliselt avaldaja ja Xxxi ühise hooldusõiguse laste, s.h Xxxviibimiskoha osas ja andis otsustusõiguse viibimiskoha määramise osas avaldajale üle. Rahvastikuregistri andmetest nähtuvalt on puudutatud isiku elukoht alates 18.04.2016 Prantsusmaal. Prantsusmaal elamist ja sealses koolis käimist on kohtule kinnitanud ärakuulamisel ka puudutatud isik ise, kes muu hulgas avaldas, et on avaldajaga korteriomandi võõrandamist ja Prantsusmaale kodu ostmist arutanud. Avaldust toetavad ja peavad alaealise huvidele vastavaks ka kohaliku omavalitsuse asutus ja lapse huvide kaitseks talle riigi õigusabi korras määratud esindaja. Xxxjaoks kasutuna seisva korteriomandi omamisega kaasnevad lisakulud igakuiste ülalpidamiskuludena. Puudutatud isikul puuduvad sellised rahalised vahendid, mille arvel neid kulusid kanda.
Korteriomandi muul viisil kasutamine (üürimine vmt) ei ole võimalik, kuna korteriomand on kaasomandis ning puudutatud isikul puudub üksmeel ja läbisaamine teise omanikuga. Kõnealune korteriomand ei ole puudutatud isiku elukoht, mistõttu ei kahjusta kavandatav tehing tema huve huve. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et põhjendatud on lubada Xxxkõnealune korteriomandi osa võõrandada ning see on kooskõlas lapse huvidega.
11.Tulenevalt eelnevast ning tuginedes asjaolule, et alaealise lapse huvid seoses kõnesoleva tehinguga on igakülgselt kaitstud, rahuldab kohus avalduse ja annab avaldajale taotletud nõusoleku alaealise Xxxkuuluva korteriomandi osa asukohaga Xxx(registriosa nr xxx) võõrandamiseks keskmise turuhinnaga. Tehingu tulemusena saadud rahalised vahendid tuleb kanda Xxxkuuluvale arvelduskontole. Tehingu tulemusena Xxxarvelduskontole kantud rahalisi vahendeid on avaldajal õigus kasutada Prantsusmaale kinnisvara ostmiseks Xxxomandisse vastavalt tema panusele.
12.Lähtudes TsMS § 172 lg 1 ja sama paragrahvi lg 3 teises lauses sätestatust, asub kohus TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 172 lg 1 esimese lause kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kohus jätab menetluskulud avaldaja kanda, välja arvatud riigi õigusabi kulud, mille kohus jätab riigi kanda.
13.TsMS § 478 lg 4 kohaselt kuulub tehingu tegemiseks nõusoleku andmise määrus täitmisele alates jõustumisest. TsMS § 550 lg 1 p 6 sätestab, et nõusoleku andmine lapse või eestkostetava nimel tehingu tegemiseks lahendatakse hagita menetluses. TsMS § 550 lg 3 sätestab, et hagita perekonnaasjas tehtud määrused kuuluvad täitmisele alates jõustumisest, kui seadusest ei tulene teisiti. Juhindudes eeltoodust, kuulub käesolev määrus täitmisele alates selle jõustumisest.
14.Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1). /allkirjastatud digitaalselt/ Dina Sõritsa Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.