Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi
Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
Menetluse liik
Harju Maakohus Andres Suik 05.10.2021, Tallinn 2-21-4143 A. M. hagi R. M. vastu kaasomandi lõpetamise nõudes R. M. vastuhagi A. M. vastu kaasomandi teisel viisil lõpetamise nõudes ja nõusolekute andmise kohustamise nõudes hagihind 3 500 eurot vastuhagi hind 7000 eurot Hageja (vastuhagis kostja): A. M. (isikukood xxx; elukoht xxx); Hageja (vastuhagis kostja) seaduslik esindaja: K. M. (isikukood xxx; elukoht xxx; e-post: xxx); Hageja (vastuhagis kostja) lepinguline esindaja: vandeadvokaat Oksana Sobko (e-post: [email protected]); Kostja (vastuhagis hageja): R. M. (isikukood xxx; elukoht xxx; e-post: xxx); Kostja (vastuhagis hageja) lepinguline esindaja: R. V. (epost: xxx). Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada A. M. hagi R. M. vastu kaasomandi lõpetamise nõudes.
2.Lõpetada A. M. ja R. M. kaasomand korteriomandile asukohaga xxx // xxx (registriosa nr xxx) viisil, et korteriomand müüakse avalikul enampakkumisel ja saadud raha jagatakse kaasomanike A. M. (isikukood xxx) ja R. M. (xxx) vahel võrdeliselt nende kaasomandiosa suurusega.
3.Jätta rahuldamata R. M. vastuhagi A. M. vastu kaasomandi teisel viisil lõpetamise nõudes ja tahteavalduse andmiseks kohustamise nõudes.
4.Jätta rahuldamata R. M. 28.09.2021 taotlus kinnisvara hindamise ekspertiisi läbiviimiseks.
Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine: 5.1 Jätta nii hagi kui vastuhagi menetluskulud kostja R. M. kanda. 5.2 Mõista kostjalt R. M. välja hageja A. M. kasuks menetluskulud summas 2456 eurot, sh riigilõiv 350 eurot ja lepingulise esindaja kulud 2106 eurot.
2-21-4143 5.3 Kostja poolt hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (summas 2456 eurot) tuleb kostjal tasuda hagejale viivist käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
6.Jätta kuni kohtuotsuse täitmiseni jõusse 17.03.2021 Harju Maakohtu määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu, millega seati R. M. (isikukood xxx) kuuluvale 9/25 suurusele mõttelisele osale kaasomandist registriosa numbriga xxx keelumärge kaasomandi mõttelise osa käsutamise keelamiseks A. M. (isikukood xxx) kasuks. Edasikaebamise kord Käesolevale kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (e-posti aadress [email protected]) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGI ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
1.A. M. (hageja) esitas 16.03.2021 Harju Maakohtule hagiavalduse R. M. (kostja) vastu kaasomandi lõpetamise nõudes. Hagiavalduse asjaolude kohaselt on A. M. ja R. M. kaasomandis korteriomand asukohaga xxx // xxx, registriosa nr xxx. Hagejale kuulub 16/25 kaasomandist ning kostjale 9/25 kaasomandist. Eelnimetatud korteriomandit kasutab kostja ainuisikuliselt. Hageja oma osa kõnealusest korteriomandist ei kasuta ja pole seda ka kunagi teinud, hagejal puudub korterisse reaalne juurdepääs, kaasomanikust kostjaga puudub üksmeel ja läbisaamine. Kaasomanikud ei suutnud iseseisvalt kokkulepet kaasomandi lõpetamiseks ning kaasomandis oleva asja jagamiseks sõlmida, mistõttu on hageja sunnitud pöörduma kaasomandi lõpetamise nõudega kohtusse. Harju Maakohus rahuldas 25.05.2018 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-18-4273 K. M. (hageja seaduslik esindaja) avalduse ning andis nõusoleku alaealisele hagejale kuuluva 16/25 suuruse mõttelise osa võõrandamiseks keskmise turuhinnaga.
2.Hageja taotleb kaasomandi lõpetamist korteriomandile asukohaga xxx // xxx, registriosa nr xxx viisil, et hageja ja kostja kaasomandis olev korteriomand jagada selliselt, et korteriomand müüakse avalikul enampakkumisel ja saadud raha jagatakse kaasomanike vahel võrdeliselt nende kaasomandiosa suurusega.
3.Hageja esitas koos hagiga hagi tagamise avalduse, milles taotles hagi tagamise abinõuna kanda hageja kasuks käsutamise keelumärge kostjale kuuluvale mõttelisele kaasomandi osale. Harju Maakohtu 17.03.2021 määrusega seati R. M. (isikukood xxx) kuuluvale 9/25 suurusele mõttelisele osale kaasomandist registriosa numbriga xxx keelumärge kaasomandi mõttelise osa käsutamise keelamiseks A. M. (isikukood xxx) kasuks.
KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE
2-21-4143
4.Kostja esitas 05.04.2021 hagejale kompromissi ettepaneku. Kompromissi tingimuste kohaselt pakkus kostja lahenduse, mille järgi võõrandaks kostja hagejale 9/25 mõttelist osa vaidlusalusest korteriomandist 50 000 euro eest ning kostja kasuks seataks korteriomandile isiklik kasutusõigus. Hageja oma 06.04.2021 menetlusdokumendis kompromissi tingimustega ei nõustunud. Pooltel ei õnnestunud kompromissi sõlmida ka hilisemas menetluses (kostja 28.09.2021 ettepanek ja hageja 30.09.2021 eitav vastus).
5.Kostja esitas 12.04.2021 hagile vastuse, milles palus jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Hageja ei ole pöördunud kaasomandi lõpetamise küsimuses kostja poole. Pooled ei arutanud, kuidas kaasomandi lõpetamist läbi viia ja milline võiks olla kaasomanike õigusi kõige paremini tagav viis. Kostja leiab, et olukorras, kus hageja (kes on kostja alaealine poeg) elab juba üle 5 aasta Prantsusmaal (Monaco Vürstiriigi piiril), mis on üks maailma elukalliduselt kõrgeim piirkond, ei oma mingit olulist huvi kaasomandi lõpetamiseks ja veel selliselt, et tema isa (kostja) peaks oma elukoha kaotama. Tegemist on pelgalt hageja ema K. M. tahtega, kes tegutseb väidetavalt poja huvides. Hageja esitatud kaasomandi lõpetavise viis (korteriomandi müük avalikul enampakkumisel) on kostja huvide vastane ega lähtu õiglusest.
VASTUHAGI ASJAOLUD JA NÕUE
6.Kostja esitas 29.04.2021 Harju Maakohtule vastuhagi kaasomandi teisel viisil lõpetamise nõudes. Kostja palub kohtul lõpetada poolte kaasomand vaidlusalusele korteriomandile viisil, et korteriomand jääb kostja ainuomandisse ning kostja kohustub hagejale tasuma 60 000 eurot. Kostja palub kohustada hagejat andma nõusolek kinnistusraamatu kande muutmiseks ning asendada nõusolek kohtuotsusega. Vastuhagi asjaolude kohaselt olukorras, kus üks kaasomanikest ei ole teavitanud oma soovist kaasomandi lõpetamiseks, vaid on koheselt pöördunud kohtusse ning jätnud oma hagis ühe alternatiivina märkimata võimaluse jätta vara kostja ainuomandisse ja maksta teisele kaasomanikule hüvitist, on kostja sunnitud kaasomandi õiglaseks lõpetamiseks esitama vastuhagi. Kostja leiab, et hageja 16/25 mõttelise osa väärtuseks on 60 000 eurot.
HAGEJA VASTUVÄITED VASTUHAGILE
7.Hageja esitas 31.05.2021 vastuse vastuhagile. Hageja hinnangul ei ole kostja esitanud ühtegi tõendit, et hageja osa väärtuseks on 60 000 eurot. Hageja pöördus kinnisvara büroo poole analoogsete korteriomandite turuväärtuse väljaselgitamiseks. X hindaja arvamuse kohaselt on analoogsete korterite turuväärtus käesoleval ajal 155 000 - 165 000 eurot. Kui lähtuda keskmisest väärtusest, siis korteri turuväärtuseks saab pidada 160 000 eurot. Seega on hageja kaasomandi väärtus vähemalt 102 400 eurot (160 000*16/25) ning kostja kaasomandi osa väärtus on 57 600 eurot (160 000*9/25). 22.03.2021 kaebuses kohtutäituri tegevuse peale avaldas kostja ise, et soovis oma korteri mõttelist osa võõrandada 123 898 euro eest. Seega 60 000 eurot hageja mõttelise osa eest ei saa kuidagi lugeda õiglaseks hüvitiseks. Ei ole õiglane, kui alaealisele hagejale makstakse välja tema osa eest hüvitis, mis on kordades väiksem kui turuväärtus.
8.Vaidlusaluse korteriomandi väärtus on vähemalt 160 000 eurot. Olukorras, kus kostja soovib, et korteriomand jääks tervikuna kostja omandisse, tuleks kostjal esitada tõendid selle kohta, et kostjal on võimalik tasuda hagejale vähemalt 102 400 eurot. Kostja ei ole tõendanud, et tal on võimalik tasuda isegi 60 000 eurot, rääkimata 102 400 eurost. Kostja näol on tegemist töötu isikuga, kes on mh krooniline võlgnik ja peab asotsiaalset eluviisi. Kostja on täitemenetluse käigus soovinud oma kaasomandi osa võõrandada kolmandale isikule. Kostja näitas oma käitumisega selgelt, et ta ei ole korteriomandist huvitatud. Ainuke ja mõistlik variant kaasomandi lõpetamiseks on asja müümine avalikul enampakkumisel. Hageja palub jätta vastuhagi rahuldamata ning menetluskulud kostja kanda.
2-21-4143
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
9.Kohus lahendab tsiviilasja kirjalikus menetluses, lähtudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 403 lg 1. Pooled on andnud nõusoleku asja lahendamiseks kirjalikus menetluses.
10.Vaidlus puudub, et hageja ja kostja kaasomandis on korteriomand asukohaga XXX// XXX, registriosa nr xxx. Hagejale kuulub 16/25 kaasomandist ning kostjale 9/25 kaasomandist (tl 8).
11.Asjaõigusseaduse (AÕS) § 76 lõike 1 kohaselt on kaasomanikul õigus igal ajal nõuda kaasomandi lõpetamist. Seega kaasomandi lõpetamata jätmine ei ole üldjuhul lubatud. Riigikohus on 09.05.2006 otsuses nr 3-2-1-45-06 p-s 19 selgitanud, et kohus ei pea üldjuhul tuvastama mingeid põhjusi kaasomandi lõpetamiseks ning kohus peab hagi alusel kaasomandi lõpetama ühel seaduses sätestatud viisil. Olulist põhjust kaasomandi lõpetamiseks on AÕS § 76 lg 3 kohaselt vaja üksnes siis, kui kaasomandi lõpetamise nõudeõigus on kokkuleppega välistatud (AÕS § 76 lg 2). Käesolevas asjas pooled sellise kokkuleppe olemasolule viidanud ei ole, samuti ei ole kohus tuvastanud muid piiranguid, mis takistaks kaasomandi lõpetamist. Seega on kaasomandi jagamise nõude materiaalõiguslikud eeldused täidetud ja kohus peab kaasomandi jagama.
12.AÕS § 77 lg 2 on sätestatud, et kui kaasomanikud ei saavuta kokkulepet kaasomandis oleva asja jagamise viisi suhtes, otsustab kohus hageja nõudel kas jagada asi kaasomanike vahel reaalosades, anda asi ühele või mitmele kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja nende osad rahas, või müüa asi avalikul või kaasomanikevahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele. Kohus võib AÕS § 77 lg 2 järgi valida üksnes selliste kaasomandi lõpetamise viiside vahel, mida on nõutud hagis või vastuhagis (vt nt Riigikohtu 04.05.2005 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-40-05). Kaasomand tuleb lõpetada viisil, mis koormab kaasomanikke kõige vähem (vt nt Riigikohtu 26.04.2017 otsus nr 3-2-1-14-17, p 22).
13.Käesolevas asjas on hageja esitanud kostja vastu hagiavalduses nõude kinnistu kaasomandi lõpetamiseks viisil, et korteriomand müüakse avalikul enampakkumisel ja saadud raha jagatakse kaasomanike vahel võrdeliselt nende kaasomandiosa suurusega. Kostja taotleb vastuhagis lõpetada poolte kaasomand vaidlusalusele korteriomandile viisil, et korteriomand jääb kostja ainuomandisse ning kostja kohustub hagejale tasuma 60 000 eurot.
14.Riigikohtu 10.05.2017 otsuse nr 3-2-1-39-17 p-s 10 on Riigikohus selgitanud, et kohus peab kaasomandi lõpetamise nõude lahendama poolte huvide kaalumisega, lähtudes õiglusest. Muu hulgas tuleb arvestada sellega, et ka kaasomanikud on omavahelistes suhetes kohustatud järgima tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) §-s 138 sätestatud hea usu põhimõtet. Kohus peab kaasomandi lõpetamiseks valima viisi, mis vastab kõige paremini kaasomanike huvidele.
15.Kohus kontrollib esmalt kaasomandi lõpetamise eeldusi kostja poolt pakutud viisil ehk nii, et korteriomand jääks kostja ainuomandisse ning kostja kohustuks hagejale tasuma 60 000 eurot. Riigikohtu seisukohtade järgi saab kohus saab lõpetada kaasomandi selle jätmisega ühele kaasomanikule üksnes juhul, kui kaasomanik on asja omandamisest huvitatud ja nõus teistele kaasomanikele nende osa rahas välja maksma (Riigikohtu 10.05.2017 otsuse nr 3-2-1-39-17 p 13). Riigikohtu hinnangul tähendab selline kaasomandi lõpetamise viis, et kaasomandi osast ilma jäävatele kaasomanikele tuleb tagada täielik rahaline hüvitis oma omandiõiguse kaotamise eest. Riigikohus selgitas, et kohus saab lõpetada kaasomandi selle jätmisega ühele kaasomanikule üksnes juhul, kui kaasomanik on asja omandamisest huvitatud ja nõus teistele kaasomanikele nende osa rahas välja maksma. Kui kostja tahab korterit endale, kuid ta ei suuda hagejale tema osa rahas välja maksta, ei ole kaasomandi lõpetamine korteri kostjale jätmisega võimalik.
16.Kohus jagab käesoleva kohtuotsuse p-s 15 viidatud Riigikohtu seisukohti ja leiab, et need on kohaldatavad ka käesolevas asjas. Kuigi kostja on väljendanud huvi vaidlusaluse korteriomandi endale jätmiseks, ei ole kohtu ette toodud asjaolusid, millest saaks järeldada kostja suutlikkust tagada hagejale täielikku rahalist hüvitist omandiõiguse kaotamise eest. Tsiviilkohtumenetluse
2-21-4143 seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 on sätestatud, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Seega kostja, väites enda soovi vaidlusaluse korteriomandi omandamiseks, pidi ka tõendama oma suutlikkust maksta hagejale välja täielik rahaline hüvitis oma omandiõiguse kaotamise eest.
17.Kostja ei ole enda suutlikkust maksta hagejale välja täielik rahaline hüvitis oma omandiõiguse kaotamise eest isegi elementaarsel määral põhistanud, rääkimata vastava asjaolu tõendamisest. Oma väidete seadusest tulenev tõendamiskohustus ei saanud kostja juriidilise kõrgharidusega esindajale üllatav olla, seda enam olukorras, kus hageja juhtis ühemõtteliselt tähelepanu sellele, et kostjal tuleb esitada tõendid selle kohta, et kostjal on võimalik tasuda hagejale vähemalt 102 400 eurot. Hageja märkis õigesti, et kostja ei ole tõendanud, et tal on võimalik tasuda isegi 60 000 eurot, rääkimata 102 400 eurost (tl 98). Vaatamata eeltoodule ei esitanud kostja oma väidete kinnituseks mingeid tõendeid ka kohtu poolt määratud hiliseimaks tähtajaks 28.09.2021. Selle asemel esitas kostja 28.09.2021 menetlusdokumendis eksliku väite, nagu ei peakski kostja tõendama, et ta on võimeline hagejale 60 000 eurot või rohkem tasuma (tl 111).
18.Kohus märgib, et käesolevas asjas on tegemist hagimenetlusega ja hagimenetluses on poole kohustus tagada, et ta esitab piisavad tõendid oma nõude rahuldamiseks. TsMS § 4 lg 2 järgi määravad pooled hagimenetluses vaidluse eseme ja menetluse käigu ning otsustavad taotluste ja kaebuste esitamise. TsMS § 5 lg 1 järgi menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Seega peavad kõik asja lahendamiseks olulised asjaolud esile tooma pooled. Riigikohtu 20.06.2011. a otsuse nr 3-2-1-57-11 p-s 40 nõustus Riigikohus, et hagimenetlus on põhiolemuselt võistlev menetlus, kus lähtutakse poolte esitatust (vt nt TsMS § 5 lg-d 1 ja 2, § 7, § 230 lg 1).
19.Kuigi kostja pole oma tõendamiskohustust täitnud, on hageja esitanud tõendid, millest saab järeldada, et kostja ei oleks võimeline hagejale maksma isegi vastuhagis pakutud summat 60 000 eurot, rääkimata suurematest summadest. Hageja selgitas, et kostja näol on tegemist töötu isikuga, kes on mh krooniline võlgnik ja peab asotsiaalset eluviisi. Kostja pole selles osas vastuväiteid esitanud. Hageja poolt esitatud tõenditest nähtub, et: (i) kostja on 01.12.2017 kriminaalkorras süüdi mõistetud seoses teadva kõrvalehoidmisega oma noorematele kui 18-aastastele lastele kohtu poolt väljamõistatud elatise maksmisest (tl 64-69); (ii) 14.04.2021 on kohtutäitur alustanud uut täitemenetlust seoses kostja elatisevõlgnevusega (tl 62-63); kostjal on kommunaalteenuste võlgnevus ja kostja on tekitanud hulgaliselt olukordi, kus häirib pidutsemise, võõraste inimeste külaskäikude ja lärmamisega ühistuliikmete kodurahu ja on rikkunud oluliselt korteriühistu kodukorrareegleid. Hageja seaduslik esindaja on tasunud kostja võlgnevusi (tl 70-79).
20.Arvestades eeltoodut loeb kohus tuvastatuks, et kostja taotletud viisil kaasomandi lõpetamine ei ole sobiv, sest kui kostja tahab vaidlusalust korteriomandit endale, kuid ei suuda hagejale tema osa rahas välja maksta, ei ole kaasomandi lõpetamine korteriomandi kostjale jätmisega võimalik (RKTKo 3-2-1-39-17 p 13). Asjas esitatud tõendid kinnitavad, et kostjal puudub suutlikkus maksta hagejale välja täielik rahaline hüvitis oma omandiõiguse kaotamise eest. Seega ei ole võimalik kaasomandit kostja taotletud viisil lõpetada ega vastuhagi rahuldada. Tähtsust ei oma asjaolu, et vaidlusaluse korteri puhul on tegemist kostja elukohaga. Tallinna Ringkonnakohtu 16.12.2019 otsuse tsiviilasjas nr 2-13-39908 p-s 21 on selgitatud, et korteri olemine kostja koduks ei tähenda, et kinnisasja kaasomand tuleks lõpetada selliselt, et korter jääb kostja ainuomandisse.
21.Kohus ei pea õigeks lubada sellise olukorra teket, kus hageja peaks tema kasuks väljamõistetud rahalise hüvitise saamiseks algatama kostja vastu uue menetluse. Riigikohtu 26.04.2017 otsuse nr 3-2-1-14-17 p-des 25.2.-25.3. selgitatakse, et kui hüvitis mõistetakse teise kaasomaniku kasuks välja, võib hüvitist saama õigustatud kaasomanik alustada teise vastu raha saamiseks täitemenetlust, mille käigus võõrandatakse lõpuks hüvitist maksma kohustatule jäetud ese ja halvemal juhul (kui ese hinnati kohtumenetluses tegelikust väärtusest kallimaks või kui selle
2-21-4143 väärtus vahepeal langeb) ka muu vara ning lõppkokkuvõttes võib kaasomandi jagamine viia eseme omandamiseks mittejõukohastel tingimustel kohustatud isiku maksejõuetuseni. Selline kaasomandi lõpetamise viis võib seega koormata üht kaasomanikku ebaproportsionaalselt. Riigikogus märkis, et eelkirjeldatud olukordade vältimiseks peaks kohus, kui ta leiab, et eseme omandamise eest tuleks maksta selle suurema väärtuse tõttu rohkem, kui omandamiseks soovi avaldajal on soov ja võimalus maksta, mitte jätma eset sellele kaasomanikule, vaid panema ese avalikule enampakkumisele, kui see võimalus on ka alternatiivselt esitatud.
22.Arvestades tuvastatud asjaolusid ning kaaludes poolte huve vastavalt kehtivatele seadustele ja kohtupraktikale, on kohus seisukohal, et kaasomand on võimalik lõpetada üksnes viisil, mille kohaselt kaasomandisse kuuluv kinnistu müüakse avalikul enampakkumisel. Seega rahuldab kohus A. M. hagi R. M. vastu kaasomandi lõpetamise nõudes. Kohus lõpetab A. M.i ja R. M.i kaasomand korteriomandile asukohaga XXX // XXX (registriosa nr xxx) viisil, et korteriomand müüakse avalikul enampakkumisel ja saadud raha jagatakse kaasomanike A. M. (isikukood xxx) ja R. M. (xxx) vahel võrdeliselt nende kaasomandiosa suurusega.
23.Kohus jätab rahuldamata kostja vastuhagi hageja vastu kaasomandi teisel viisil lõpetamise nõudes ja tahteavalduse andmiseks kohustamise nõudes. Kuigi formaalselt taotles ka kostja kaasomandi lõpetamist, oli kostja tahe suunatud üheselt üksnes sellele, et kaasomand lõpetataks vaidlusaluse korteriomandi kostja omandisse jätmisega. Hagiavaldusele kaasomandi lõpetamiseks korteriomandi avaliku enampakkumise teel vaidles kostja vastu ja palus jätta selle rahuldamata (tl 55). Eelnevat arvestades pole kohtul võimalik lugeda vastuhagi osaliselt rahuldatuks, sest kostja oma eesmärki korteriomandi kostja omandisse jätmiseks ei saavutanud ja üksnes kaasomandi lõpetamise hagina puudus vastuhagil mõte, sest hageja oli juba esitanud hagi kaasomandi lõpetamiseks. Kui käesolevas asjas oleks olnud menetluses üksnes kostja hagi kaasomandi lõpetamiseks, oleks kohus pidanud jätma sellise hagi rahuldamata. Riigikohtu 26.04.2017 otsuse nr 3-2-1-14-17 p-s 25.3. on selgitatud, et kui eseme omandamise eest tuleks maksta rohkem, kui omandamiseks soovi avaldajal on võimalus maksta ning kui enampakkumise nõuet ei ole esitatud, peaks kohus jätma kaasomandi mõistlike alternatiivide puudumisel lõpetamata.
24.Kohus jätab rahuldamata kostja 28.09.2021 taotluse kinnisvara hindamise ekspertiisi läbiviimiseks. Kohus nõustub hagejaga, et kostja ei kasuta oma menetlusõigusi heauskselt, mille üheks näiteks on ka alles 28.09.2021 esitatud ekspertiisitaotlus vaidlusaluse korteriomandi turuväärtuse kindlakstegemiseks. Jättes isegi kõrvale menetluslikud küsimused ja taotluse esitamise aja, on nimetatud ekspertiisitaotlus sisuliselt täielikult põhjendamatu. Hageja märgib õigesti, et asjas esitatud tõenditega on üheselt tõendatud, et kostja majanduslik olukord ei võimalda kostjal hagejale midagi hüvitada. Asjas esitatud tõendite kohaselt on kostjal raskusi isegi sadade eurode suurusjärgus maksekohustuste täitmisega, mistõttu pole mingit alust arvata, et kostja suudaks hagejale tasuda kümneid tuhandeid või saja tuhande euro suurusjärgus hüvitist. Seda arvestades ei oma asja õigeks lahendamiseks mingit tähtsust, kas vaidlusaluse korteriomandi turuhinnast lähtuvalt peaks kostja hagejale maksma kostja enda soovitud 60 000 eurot või hageja soovitud vähemalt 102 400 eurot. Seega kostja taotletud ekspertiisi tegemine üksnes venitaks asjatult tsiviilasja menetlust.
25.Kohus märgib täiendavalt, et kostja vastuväited ja seisukohad on selgelt vastuolulised ega viita menetlusõiguste heausksele kasutamisele. 05.04.2021 menetlusdokumendis väljendas kostja soovi enda kaasomandiosa võõrandamiseks 50 000 euro eest hagejale või teisele pojale koos kostja kasuks isikliku kasutusõiguse seadmisega (tl 46). 29.04.2021 vastuhagis soovis aga kostja korteriomandi juba endale jätta ja pidas korteriomandi väärtusest lähtuvaks hüvitiseks hagejale 60 000 eurot ehk kostja hinnangul oli korteriomandi väärtuseks kõigest 93 750 eurot (tl 85). Samas 22.03.2021 kaebuses kohtutäituri tegevuse peale pidas kostja vaidlusaluse korteriomandi väärtuseks hoopis 123 989 eurot (tl 100 pöördel) ning 28.09.2021 kompromissiettepanekus tegi kostja ettepaneku alustada korteriomandi müüki hinnaga 165 000 eurot (tl 110 pöördel). Seega on kostja 28.09.2021 menetlusdokumendis sisuliselt nõustunud hageja hinnanguga korteriomandi
2-21-4143 väärtusele, heites samas hagejale ette korteriomandi väärtuse tõendamata jätmist ja väites, justkui oleks kaasomanike nägemus korteriomandi väärtuses „väga erinev.“
26.Eelnevat arvestades ei ole kostja järginud hageja suhtes TsÜS §-s 138 sätestatud hea usu põhimõtet. Kostja käitumisest ei nähtu tegelikku soovi hagejaga mõlemapoolseid huve arvestavale kokkuleppele jõudmiseks. Seda kinnitab mh kostja pidevalt suurtes piirides muutuv käsitlus korteriomandi hinnast üksnes lähtuvalt sellest, kuidas konkreetsel menetlusetapil kostjale tema kitsastes huvides kasulikum tundub. Nimetatud asjaolud kinnitavad veelgi kohtu siseveendumust, et kaasomand on võimalik lõpetada üksnes viisil, mille kohaselt kaasomandisse kuuluv kinnistu müüakse avalikul enampakkumisel (vt ka kohtuotsuse p-d 20-22). Kohus märgib, et korteriomandi müümisel avalikul enampakkumisel saavad mõlemad kaasomanikud enda omandiosa suurusele vastava õiglase hinna. TsÜS § 65 kohaselt on eseme harilik väärtus selle kohalik keskmine müügihind (turuhind). Seega selgub poolte kaasomandis oleva kinnistu turuhind avaliku enampakkumise käigus. Selline lahendus väldib mh vajadust poolte huve omandamise vastu kaaluda ning keerulist, kulukat ja spekulatiivset eseme hindamist kohtumenetluses vastaspoolele makstava hüvitise määramiseks (vt ka Riigikohtu 26.04.2017 otsuse nr 3-2-1-14-17 p 24). Seda eriti olukorras, kus eseme väärtus võib menetluse käigus või pärast seda muutuda (mis on kinnisvara puhul väga tõenäoline).
27.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Tulenevalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldas hagi ja jättis vastuhagi rahuldamata, siis jätab kohus nii hagi kui vastuhagi menetluskulud kostja R. M. kanda. Käesolevas asjas ei ole tegemist Riigikohtu 27.09.2010 otsuse tsiviilasjas nr 3-2-1-70-10, p-s 14 viidatud olukorraga, kus oleks põhjendatud jätta menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel poolte endi kanda. Kohus ei rahuldanud hagi ega vastuhagi osaliselt, vaid rahuldas hagi ja jättis vastuhagi rahuldamata. Samuti ei teinud kohus otsust kostja kasuks rahalise hüvitise väljamõistmise kohta (milline asjaolu õigustas menetluskulude jaotust TsMS § 163 lg 1 alusel Riigikohtu 21.01.2009 otsuses nr 3-2-1-138-08). Käesolevas asjas saavutas hageja hagiga täielikult oma eesmärgi ja kostja vastuhagiga mitte (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 31.08.2018 otsus tsiviilasjas nr 2-17-9170 p-d 13.2. – 13.3.).
28.Juhindudes TsMS § 174 lg-test 1 ja 2 ning § 177 lg 1 p-st 1 määrab kohus menetluskulud kindlaks hageja menetluskulude nimekirja ja tsiviilasja materjalide põhjal. Hageja 28.09.2021 menetluskulude nimekirja kohaselt koosnevad hageja menetluskulud õigusabikuludest seoses hageja esindamisega vandeadvokaat Oksana Sobko poolt 15,75 tunni ulatuses tunnihinnaga 130 eurot + käibemaks. Seega on hageja lepingulise esindaja kulud kokku koos käibemaksuga 2457 eurot (15,75 x 156). Samuti on hageja tasunud riigilõivu summas 350 eurot (tl 7). Kokku taotleb hageja menetluskulude hüvitamist summas 2807 eurot. Hageja palub mõista tema kasuks välja ka viivise menetluskuludelt.
29.Kohus leiab, et TsMS § 138 lg-test 1, 2 ning TsMS § 139 lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja menetluskuluna tasutud riigilõiv summas 350 eurot. Järgnevalt hindab kohus hageja lepingulise esindaja kulude põhjendatust. Kohtuväline kulu on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja üksnes põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Tunnihinna ja menetluskulude põhjendatust ja vajalikkust tuleb hinnata iga kohtuasja raames eraldiseisvalt (vt Riigikohtu 11.02.2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14 p 14).
30.Kohtu hinnangul on hageja lepingulise esindaja tunnitasu määr 130 eurot + käibemaks ehk 156 eurot/h käesoleva vaidluse sisu ja hageja esindaja kvalifikatsiooni arvestades mõistlik. Kuna hageja on füüsiline isik, kes ei ole käibemaksukohustuslane, siis peab kohus võimalikuks hagejale menetluskulude hüvitamist koos käibemaksuga.
31.Kohus on seisukohal, et hageja lepingulise esindaja poolt käesoleva tsiviilasja menetluses kulutatud aeg on osaliselt ülemäärane ja peab vajalikuks seda vähendada. Kohus leiab, et kostja
2-21-4143 05.04.2021 kompromissiettepanekuga tutvumiseks ja sellele hageja seisukoha koostamiseks kulunud mõistlik aeg ei ületanud 0,5 h. Seega vähendab kohus antud osas hageja lepingulise esindaja ajakulu 0,5 h võrra. Kostja määruskaebusega tutvumisele ja sellele vastuse koostamiseks kulunud mõistlik aeg ei ületanud kohtu hinnangul 4,5 h. Seega vähendab kohus antud osas hageja lepingulise esindaja ajakulu 1 h võrra. Kostja vastuhagiga tutvumisele ja selle vastuse koostamiseks kulunud mõistlik aeg ei ületa kohtu hinnangul 2,75 h. Vastuhagi ei olnud sisult ega õiguslikult keerukas ja puudutas üksnes kaasomandi lõpetamise viisi. Seega vähendab kohus antud osas hageja lepingulise esindaja ajakulu 0,75 h võrra.
32.Kokkuvõttes on kohus seisukohal, et hageja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalik ajakulu käesolevas menetluses kokku ei ületa 13,5 h. Arvestades hageja lepingulise esindaja tunnihinda 156 eurot/h (käibemaksuga) määrab kohus hageja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalike menetluskuludena kindlaks summa 2106 eurot (13,5 x 156). Nimetatud kulule lisandub riigilõiv summas 350 eurot, mistõttu määrab kohus hageja menetluskuludena kindlaks summa 2456 eurot (2016 + 350). Kohus mõistab kostjalt R. M. hageja A. M. kasuks välja menetluskulud summas 2456 eurot. Vastavalt hageja taotlusele märgib kohus TsMS § 177 lõike 4 alusel, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (2456 eurot) tuleb kostjal tasuda hagejale käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja taotlus menetluskulude hüvitamiseks jääb rahuldamata summas 351 eurot (taotletud summa 2807 eurot – kohtu poolt rahuldatud taotlus 2456 eurot). Kuna menetluskulud jäävad kostja kanda, siis puudub kohtul vajadus käesoleva kohtuotsusega kindlaks määrata kostja menetluskulude rahalist suurust.
33.TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.
34.TsMS § 442 lg 5 kohaselt otsuse resolutsiooniga lahendab kohus muuhulgas rakendatud hagi tagamise abinõudega seotud küsimused. Kohus rahuldas käesolevas asjas hagi tagamise taotluse oma 17.03.2021 määrusega (määruse parandus 18.03.2021), millega seati R. M. kuuluvale 9/25 suurusele mõttelisele osale kaasomandist registriosa numbriga xxx keelumärge kaasomandi mõttelise osa käsutamise keelamiseks A. M. kasuks. Arvestades hagi rahuldamist, leiab kohus, et kooskõlas TsMS § 445 lg 2 tuleb viidatud hagi tagamise abinõu jätta jõusse põhjusel, et see on ilmselt vajalik kohtuotsuse täitmise tagamiseks.
/allkirjastatud digitaalselt/ Andres Suik, kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.