Õigusabi ja notaritasud › Isikule õigusabi ja selle osutaja määramine

KOHTU PÕHJENDUSED, JÄRELDUSED

TsMS 424 lg 1, 2 kohaselt võib hageja hagi kostja nõusolekuta tagasi võtta kuni eelmenetluse lõpuni. Kohus on esitatud hagiavalduse menetlusse võtnud ja hageja taotlusel pikendanud kostjale määratud hagile vastamise tähtaega põhjusel, et kostja on kirjalikult lubanud elamispinna vabastada. Seega ei ole antud tsiviilasjas eelmenetlus lõpule viidud ja hageja võib hagi tagasi võtta ilma kostja nõusolekuta. Avaldus hagi läbivaatamata jätmiseks, tagasivõtmiseks, on esitatud seaduses ettenähtud vormis ja ajal ning hagejal õigus hagiavaldus tagasi võtta.

TsMS § 423 lg 1 p 2 kohaselt jätab kohus hagi läbi vaatamata, kui hageja on hagi tagasi võtnud. TsMS § 425 lg 2 kohaselt peab kohus vajaduse korral hagi läbivaatamata jätmise otsustamiseks kohtuistungi. Kohus leiab, et puudub vajadus hagiavalduse läbivaatamata jätmise otsustamiseks kohtuistungi pidamiseks. Kuna hageja on hagiavalduse tagasi võtnud, arvestades TsMS §-s 424 hagi tagasivõtmise kohta sätestatud korda, tuleb jätta avaldus TsMS § 423 lg 1 p 2 alusel läbi vaatamata. TsMS § 426 lg 1 kohaselt hagi läbivaatamata jätmise korral loetakse, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt TsMS §-st 168 lg 5 tuleks jätta hageja menetluskulud kostja kanda. Tartu Maakohtu Võru kohtumaja 15.mai 2015 kohtumäärusega on hagejale antud riigipoolset menetlusabi ja vabastatud ta osaliselt riigilõivu 175 euro tasumisest ilma hilisema hüvitamiskohustuseta ja kohustatud hagejat tasuma riigilõivu 50 eurot. Hageja on kohtu poolt määratud riigilõivu tasunud 03.06.2015, maksekorraldus nr 908. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuluna välja mõista 50 eurot. TsMS § 190 lg 3 järgi menetluskulud, mille kandmisest hageja on vabastatud või mida hageja võis tasuda osamaksetena, mõistab kohus hagi rahuldamise korral kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga, sõltumata sellest, kas ka kostja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel. Sama kehtib hageja poolel menetluses osalevale kolmandale isikule menetlusabi andmise kohta, kui hagi rahuldatakse. Viidatud sätte lg 4 järgi kui hageja või tema poolel menetluses osalev kolmas isik või hagita menetluse avaldaja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt hagi või avalduse rahuldamata või läbi vaatamata jätmise või asja menetluse lõpetamise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja. Kui hageja loobub hagist või võtab hagi tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud, kohaldatakse käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatut. Seega tuleks kostjalt välja mõista riigi kasuks riigilõivu osa, millises ulatuses sai hageja menetlusabi. Samas TsMS § 190 lg 7 sätestab, et kohus võib mõjuval põhjusel, muu hulgas kompromissi sõlmimise tõttu, ette näha kulude riigituludesse tasumise hilisema tähtpäeva või osadena tasumise kohtu määratud tähtaja jooksul, samuti vabastada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. Kohus leiab, et kuna käesoleval juhul kaasnesid kostjal eluruumi vabastamisega ja uue eluruumi leidmisega rahalised kulutused, on õiglane vabastada kostja menetluskulude tasumisest riigituludesse.

/allkirjastatud digitaalselt/ Heiki Kolk kohtunik

2 (2)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.