Perekonnaõigus › Vanema õigused lapse suhtes ja lapsega suhtlemise reguleerimine

MENETLUSE KÄIK

XX-l (isa, kohtumenetluses avaldaja) ja YY-l (ema, kohtumenetluses puudutatud isik I, koos edaspidi ka „vanemad“) on ühine laps DD (laps, kohtumenetluses puudutatud isik II), kes sündis 5. juunil 2015. Peale lapse sündi vanemate suhted halvenesid ja isa kolis ühisest kodust ära. Laps jäi elama ema juurde ning isa käib lapsega kohtumas ema ja lapse ühises elukohas. Harju Maakohtu 6. märtsi 2017 määrusega (edaspidi „varasem määrus“) käesolevas asjas lõpetati osaliselt vanemate ühine hooldusõigus lapse suhtes ja anti hooldusõigus lapse viibimiskoha määramise osas üle emale. Samuti määras kohus kindlaks isa suhtlemiskorra lapsega kuni lapse kooli minekuni järgmiselt:  kuni lapse 2-aastaseks saamiseni kohtub isa lapsega igal neljapäeval ja pühapäeval ajavahemikul kell 10.00-19.00. Kui vanemad ei lepi kokku teisiti, siis võtab isa lapse kell 10.00 ema juurest kodust ja viib ta ema juurde koju tagasi hiljemalt kell 19.00. Isal on õigus lapsega kohtuda isa poolt otsustatud kohas;  alates lapse 2-aastaseks saamisest kohtub isa lapsega igal kalendris märgitud paaris nädalal laupäeva hommikust kuni pühapäeva õhtuni. Kui vanemad ei lepi kokku teisiti, siis võtab isa lapse laupäeva hommikul kell 10.00 ema juurest kodust ja viib ta pühapäeva õhtul ema juurde koju tagasi hiljemalt kell 19.00;  isa kohtub lapsega igal kalendris märgitud paaritul nädalal kolmapäeva hommikust kuni neljapäeva õhtuni. Kui vanemad ei lepi kokku teisiti, siis võtab isa lapse kolmapäeva hommikul kell 10.00 ema juurest kodust või lasteaiast ja viib ta neljapäeva õhtul ema juurde koju tagasi hiljemalt kell 19.00;  pühade ajal on laps paaris aastatel koos isaga 23. – 24. detsembril, paaritutel aastatel on laps koos isaga vana-aasta õhtul (31. detsembril) ja sellele järgneva paaris aasta uusaasta esimesel päeval (1. jaanuaril) ning paaritu aasta võidupühal (23. juunil) ja jaanipäeval (24. juunil). Lihavõttepühad veedab laps koos isaga paaritutel aastatel;  emadepäeva veedab laps emaga ja isadepäeva isaga;  alates lapse 3-aastaseks saamisest veedab laps suveperioodi (juuni-juuli-august) vaheldumisi emaga ja isaga selliselt, et paaris nädalad viibib laps koos emaga ja paaritud nädalad koos isaga;  mõlemad vanemad võivad lapsega reisida väljapoole Eesti Vabariiki ainult teise vanema kirjalikul nõusolekul, mis on antud pärast käesoleva määruse jõustumist;  lapse haiguse tõttu ära jäänud suhtluskordi ei asendata siis, kui haigestumine on tõendatud. Lapse isa poolt mõjuva põhjuseta ära jäetud kohtumisi ei asendata, muul juhul kohtumised asendatakse ära jäänud kohtumisele järgneva kolme nädala jooksul;  kohtumise ära jäämisest muul mõjuval põhjusel, v.a. lapse haigestumine, teatab vanem teisele vanemale ette vähemalt 2 päeva kirjalikult e-kirjaga või sms-ga;

2 (10)

 suhtlemiskorraga reguleerimata küsimustes ja/või korra muutmiseks loetakse vanemate vahel kokkulepe sõlmituks, kui mõlemad on sellega kirjalikult nõustunud; kokkulepete sõlmimine võib toimuda ka e-kirja ja SMS teel;  kumbki vanem austab lapse kiindumust teise vanemasse ja hoidub lapse juuresolekul teise vanema halvustamisest;  vanematel on alati õigus kokku leppida isa ja lapse teistsuguses, määrusega sätestatust erinevas suhtlemiskorras. Isa esitas 1. septembril 2017 maakohtule avalduse lepitusmenetluse läbiviimiseks, kuna ema ei täida varasema määrusega kindlaksmääratud suhtluskorda. Ema on keeldunud isa ja lapse kohtumisi lubamast, tuues ettekäändeks lapse haigestumise, või lubab isal lapsega kohtuda üksnes enda juuresolekul. Isa palus määrata ema suhtes võimalikud sunnivahendid ja kaaluda hooldusõiguse üleandmist isale. Isa on valmis kandma lapsevanema vastutust täiel määral ning kui see vastab lapse huvidele, siis määrata lapse peamiseks elukohaks isa elukoht ja määrata kindlaks ema suhtluskord lapsega. Ema ei suhtle isaga lapse tervise ja arengu seisukohast olulistes küsimustes, mille üheks näiteks on lapse asumine lasteaeda. Isa on olnud lapse liiga varasele lasteaeda minekule vastu, kuna ema töötab osalise tööajaga ning ema töötamise päevadel on isa valmis lapsega ise aega veetma. Lapse asumine lasteaeda enne 3-aastaseks saamist on lapsele kahjulik, sest lapse immuunsüsteem on veel nõrk ning haigestumise oht on seetõttu suurem. Maakohus võttis isa avalduse menetlusse 7. septembril 2017. Ema esitas samuti 1. septembril 2017 maakohtule avalduse, milles palus muuta suhtluskorda. Ema leidis, et last on vara ööseks isa juurde jätta, see ei ole turvaline ja ei ole hetkel lapse huvides. Isa juures ööbimine on võimalik, kui laps saab 4-aastaseks. Ema palus muuta kehtivat suhtluskorda kuni lapse 4-aastaseks saamiseni selliselt, et isa kohtub lapsega igal laupäeval või pühapäeval kolm tundi päevas ema juuresolekul. Oma võimalusest lapsega kohtuda teatab isa emale vähemalt kaks päeva ette. Maakohus alustas ema avalduse menetlemist tsiviilasjana nr 2-17-13061. Maakohus võttis ema avalduse menetlusse 8. septembril 2017. Ühtlasi liitis kohus vanemate avaldused ühte menetlusse ja jätkas mõlema lahendamist käesolevas tsiviilasjas. Ema esitas 3. oktoobril 2017 avalduse lapse hooldusõiguse muutmiseks ja kuni lapse kooliminekuni talle hooldusõiguse osaliselt üle andmiseks lapse elu- ja viibimiskoha, raviküsimuste ja koolieelse hariduse otsustamiseks. Vanemate halvenenud suhted raskendavad ühise hooldusõiguse teostamist. Vanematel on erimeelsused lapse viibimiskoha, raviküsimuste, hariduse ning lahuselava vanemaga suhtlemiskorra üle, vanemad elavad eraldi, laps on alates sünnist elanud emaga, viimased kuud on lapse elurütm segamini paisatud ja laps on saanud lahuselava vanema juures mitmeid tõsiseid traumasid, isa ei tunnista lapse haigestumist jne. Maakohus võttis 4. oktoobri 2017 määrusega menetlusse ema nõude vanemate ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks lapse kooli minekuni raviküsimuste ja koolieelse hariduse korralduse osas. Kohus selgitas, et varasema määrusega üle antud hooldusõigus lapse viibimiskoha määramise osas hõlmab ka lapse elukoha määramise õigust. Lapsele määratud esindaja leidis, et lepitusmenetlus ei ole antud juhul olnud edukas ega andnud positiivseid tulemusi, mistõttu tuleks kaaluda suhtlemiskorra täiendamist sunnimeetmete regulatsiooni osas. Ema avaldused suhtlemiskorra muutmiseks ja hooldusõiguse osaliseks piiramiseks on põhjendamatud ja ei teeni lapse parimaid huve. Avaldustest ei nähtu selliseid asjaolusid, mis tingiksid kehtiva suhtlemiskorra muutmist lapse isa kohtumiste sageduse osas. Kindlaks 3 (10)

määratud suhtluskord vastab lapse eale ja arengule ning arvestab lapse ja lahus elava vanema reaalseid suhteid ning suures osas järgib lapsevanemate võrdsuse printsiipi tulenevalt väljakujunenud elukorraldusest. Samuti ei ole esitatud selliseid asjaolusid, mis tingiksid vajaduse lõpetada vanemate ühine hooldusõigus tervishoiukorralduse ja koolieelse hariduse korraldamise küsimustes. Vanemate lahuselu ja erinevad seisukohad lapse igapäevast elu puudutavates küsimustes ei saa olla aluseks hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks taotletud ulatuses. Lasnamäe Linnaosa Valitsuse (Lasnamäe LOV) esindaja toetas isa avaldust viia läbi lepitusmenetlus isa ja lapse suhtlemist korraldava määruse rikkumise kõrvaldamiseks. Ema rikub pidevalt suhtluskorda ja leiab põhjusi mitte last isale anda. Lapse huvides ei ole ema soov, et isa kohtumised lapsega toimuksid ilma ööbimisteta ja ainult ema juuresolekul. Ema avaldus ühise hooldusõiguse lõpetamiseks ei ole põhjendatud. Vanematel puuduvad vaidlused lapse hooldusõiguse teostamise ja lapse elu- ning viibimiskoha osas. Lapse huvides on, et mõlemal vanemal säiliks lapse hooldusõigus. Lahus elaval vanemal on õigus lapse elus osaleda ka siis, kui ta ei ela lapsega koos. Laps ei ole ühe vanema omand ja lapse ärakasutamine vanemate konfliktides või teise vanema karistamiseks ei ole kooskõlas lapse huvidega. Mustamäe Linnaosa Valitsuse (Mustamäe LOV) esindaja leidis, et kuna vanemate omavahelised suhted on väga keerulised ja konfliktsed, oleks mõistlik lapse üleandmisel ühelt vanemalt teisele kasutada kuni kooliminekuni lasteaeda või ka vanavanemate abi (kellega on mõlemal osapoolel enam-vähem positiivsed suhted). Lapse huvides ei ole viibida vanemate erimeelsuste lahendamise juures. Otstarbekaks ega lapse huvidega kooskõlas pole ema soov lapse ja isa kohtumise lühendamiseks mõne tunnini tema juuresolekul. Samuti ei ole põhjendatud vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamine.

MAAKOHTU MÄÄRUS

Maakohus jättis 12. jaanuari 2018 määrusega (vaidlustatud määrus) rahuldamata ema avaldused kindlaks määratud suhtlemiskorra muutmiseks ja vanemate ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks ja hooldusõiguse kuni lapse kooli minekuni lapse raviküsimuste ja koolieelse hariduse korralduse osas emale üle andmiseks. Sama määrusega tunnistas kohus lepitusmenetlus ebaõnnestunuks ja muutis varasema määrusega kindlaks määratud suhtluskord ning määras kindlaks isa suhtlemiskorra lapsega kuni lapse kooli minekuni järgmiselt:  isa kohtub lapsega igal kalendris märgitud paaris nädalal laupäeva hommikust kuni pühapäeva õhtuni. Kui vanemad ei lepi kokku teisiti, siis võtab isa lapse laupäeva hommikul kell 10.00 ema juurest kodust ja viib ta pühapäeva õhtul ema juurde koju tagasi hiljemalt kell 19.00. Vanemate kokkuleppel võib isa asemel lapse võtta või ema juurde koju tagasi tuua lapse vanavanem;  isa kohtub lapsega igal kalendris märgitud paaritul nädalal kolmapäeva hommikust kuni neljapäeva õhtuni. Kui vanemad ei lepi kokku teisiti, siis võtab isa lapse kolmapäeva hommikul kell 10.00 ema juurest kodust või lasteaiast ja viib ta neljapäeva õhtul ema juurde koju tagasi hiljemalt kell 19.00. Vanemate kokkuleppel võib isa asemel lapse võtta või ema juurde koju tagasi tuua lapse vanavanem;  pühade ajal on laps paaris aastatel koos isaga 23. – 24. detsembril, paaritutel aastatel on laps koos isaga vana-aasta õhtul (31. detsembril) ja sellele järgneva paaris aasta uusaasta esimesel päeval (1. jaanuaril) ning paaritu aasta võidupühal (23. juunil) ja jaanipäeval (24. juunil). Lihavõttepühad veedab laps koos isaga paaritutel aastatel; 4 (10)

 emadepäeva veedab laps emaga ja isadepäeva isaga;  alates 3-aastaseks saamisest veedab lapse suveperioodi (juuni-juuli-august) vaheldumisi emaga ja isaga selliselt, et paaris nädalad viibib laps koos emaga ja paaritud nädalad koos isaga;  mõlemad vanemad võivad lapsega reisida väljapoole Eesti Vabariiki ainult teise vanema kirjalikul nõusolekul, mis on antud pärast varasema määruse jõustumist;  lapse haiguse tõttu ära jäänud kahepäevased kohtumised asendatakse alates lapse tervenemisele järgnevast nädalast isa ja lapse ühepäevase kohtumisega teisipäeval või reedel ajavahemikul kell 10.00-19.00, kui laps ei viibi suhtlemiskorra järgsetel päevadel haigestumise ajal isa juures. Asendamine toimub järgmiselt: kolmapäevalneljapäeval lapse haigestumise tõttu ära jäänud kohtumine asendatakse kohtumisega vastavalt teisipäeval või reedel ajavahemikul kell 10.00-19.00 ja laupäevalpühapäeval haigestumise tõttu ära jäänud kohtumine asendatakse kohtumisega järgmisel teisipäeval või reedel ajavahemikul kell 10.00-19.00. Lapse isa poolt mõjuva põhjuseta ära jäetud kohtumisi ei asendata, muul juhul kohtumised asendatakse ära jäänud kohtumisele järgneva kolme nädala jooksul;  kohtumise ära jäämisest muul mõjuval põhjusel, v.a. lapse haigestumine, teatab vanem teisele vanemale ette vähemalt 2 päeva kirjalikult e-kirjaga või sms-ga;  suhtlemiskorraga reguleerimata küsimustes ja/või korra muutmiseks loetakse vanemate vahel kokkulepe sõlmituks, kui mõlemad on sellega kirjalikult nõustunud. Kokkulepete sõlmimine võib toimuda ka e-kirja ja SMS teel;  kumbki vanem austab lapse kiindumust teise vanemasse ja hoidub lapse juuresolekul teise vanema halvustamisest;  vanematel on alati õigus kokku leppida isa ja lapse teistsuguses, käesoleva määrusega sätestatust erinevas suhtlemiskorras. Ühtlasi hoiatas kohus, et kui vanem määrust ei täida, võib teine vanem pöörduda kohtutäituri poole, et kohtutäitur alustaks määruse kui täitedokumendi alusel täitemenetlust ning teeks täitetoiminguid lapsega suhtlemise võimaldamiseks täitemenetluse seadustiku (TMS) §-de 179 ja 183 järgi, muuhulgas on kohtutäituril õigus määrata lapsevanemale sunniraha TMS §-s 261 sätestatud korras. Määruse alusel täitetoimingute tegemisel ei ole lubatud kasutada jõudu lapse või lapse üleandmiseks või suhtlemise võimaldamiseks kohustatud isiku suhtes. Lapsele riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud jättis maakohus riigi kanda ja muud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Maakohus tuvastas, et:  maakohtu varasema määrusega käesolevas asjas määrati kindlaks isa suhtlemise kord lapsega;  mõlemad vanemad hoolivad oma lapsest väga ning soovivad hoida vanema ja lapse vahelist sidet ja usaldust eelkõige kummagi vanema enda suhtes;  vanemate omavahelised suhted on komplitseeritud, emotsionaalsed ja kantud lähiminevikus kogetud tunnetest;  vanemate vahelised konfliktsed suhted kahjustavad lapse kasvatamist ja lapse heaolu;  ema ei suhtu määratud suhtlemiskorra täitmisse lapse ja isa kohtumiste korraldamise osas piisava vastutustundega, millega on raskendanud suhtlemiskorra täitmist;

5 (10)

 ema avaldas e-kirjades, et isa võib lapsega kohtuda ainult tema juuresolekul ning lubas 10. oktoobri 2017 e-kirjas isal kohtuda lapsega suhtlemiskorras märgitud kahe päeva asemel 11. oktoobril 2017 ajavahemikul 15.30-19.00;  isa ja lapse suhtlemiskorra järgsed kohtumised on ära jäänud 28. mai 2017,

määratud

suhtlemiskorra

osas

kokkulepet

ka

 ema soovib kehtivat suhtluskorda muuta vastavalt 3. oktoobri 2017 avaldusele;  isa soovib muuta kehtivat suhtluskorda selliselt, et lapse haigestumisel isa ja lapse kohtumine asendatakse;  laps on alates sünnist elanud koos emaga, kuid on oma isaga sageli kohtunud, sh vastavalt 3. augusti 2016 kokkuleppele ja varasemale määrusele. Maakohus lähtus perekonnaseaduse (PKS) § 123 lg-st 1, § 137 lg-test 1 ja 3 ning § 143 lg-st 1. Ema soov kehtiva suhtlemiskorra muutmist viisil, mis vähendaks oluliselt lapse ja isa suhtlemisaega, ei ole põhjendatud. Laps on vastavalt kehtivale suhtlemiskorrale isaga suhelnud ja viibinud ka koos isa vanematega isa vanemate kodus. Mustamäe LOV töötajate kodukülastustest nähtub, et nii isa kui tema vanemate elukohas on olemas kõik tingimused selleks, et laps saaks seal viibida ja ööbida ning et laps tundis ennast oma isa ja vanavanematega koos olles hästi. Õige ei ole jätta isa kõrvale lapsega suhtlemisest ning last võimalusest oma lahus elavat vanemat tundma õppida. Lapsel on õigus kohtuda temast lahus elava vanemaga ja selle õiguse kasutamine ei tohi sõltuda vanemate tujudest. Isa ja laps saavutavad omavahel olles parema kontakti ning nii välditakse võimalikke vanemate vahelisi erimeelsusi/tülisid lapse juuresolekul. Samuti omandab isa lapse eest hoolitsemisel täiendavaid praktilisi kogemusi. Kuna laps elab koos emaga, siis on põhjendatud, et lapse eest hoolitseb haigestumise korral esimesena ema, kuid lapse emal on alati võimalik kaasata haige lapse eest hoolitsemisse ka isa. Laps saab isaga kohtuda ka lasteaiapäevadel, seega ei ole lapse lasteaias käimine suhtlemiskorra täitmisel takistuseks. Suhtlemiskorra määramise eesmärgiks on, et laps kohtuks oma isaga ka tegelikult ja ära jäänud kohtumiste asendamise kaalumine on põhjendatud, et laps ei võõrduks oma isast. Ema esitatud seisukohtadega on tõendatud, et ta ei soovi täita kehtivat isa ja lapse suhtluskorda ning on e-kirjades selgelt suhtlemiskorra täitmisest keeldunud. Samuti avaldas ema vestluses Lasnamäe LOV töötaja ja lapse esindajaga, et ta ei soovi anda last isale. Samuti ei ole ema kaasanud isa lapse haiguse ajal lapse eest hoolitsemisse. Isa ja lapse kohtumise ära jäämist 21. - 22. juunil 2017 põhjendas ema lapse peavigastusega, kuid lapse läbi vaadanud ja talle esmaabi osutanud meditsiinitöötajate arvamusest ei nähtu, et laps vajas pärast läbivaatust pea piirkonna pindmise vigastuse tõttu eriliselt keerukat ravi või voodirežiimi või tavapärasest erinevat hoolitsust. Seega oleks laps võinud nendel päevadel olla ka koos isaga, järgides arsti juhiseid. Lapse ja isa suhtlemise keelamine ei olnud nendel päevadel põhjendatud. Isa ja lapse kohtumise ära jäämist 26. - 27. augustil 2017 ja 30. - 31. augustil 2017 põhjendas ema lapse haigusega. Lapse haigestumise kohta ajavahemikul 26. - 31. august 2017 ei ole tõendit esitatud. Kuna laps elab koos emaga, siis on põhjendatud, et lapse eest hoolitseb haigestumise korral esimesena ema, kuid emal on alati võimalik kaasata haige lapse eest hoolitsemisse ka isa. 6 (10)

Samuti ei ole tõendatud lapse haigestumine 9. septembril 2017, mil isa ja lapse kohtumist ka ei toimunud ja ema põhjendas lapse isale üle andmata jätmist lapse haigusega. Ema esitatud arstitõendid tõendavad lapse haigestumist ülemiste hingamisteede nakkusesse

MÄÄRUSKAEBUS

Ema palub 31. jaanuari 2018 määruskaebuses vaidlustatud määruse tühistada ja uue määrusega jätta lepitusmenetluse regulatsioon kohaldamata ning rahuldada ema avaldus ühise hooldusõiguse lõpetamiseks lapse kooli minekuni lapse raviküsimuste ja koolieelse hariduse korralduse osas. Menetluskulud palub ema panna menetlusosaliste endi kanda. 7 (10)

Ema ei vaidlusta määrust täitemenetluses võimaliku sunnivahendi kohaldamise osas (vaidlustatud määruse resolutsiooni p 5). Määruskaebuse väited on kokkuvõtvalt järgmised. Esiteks kohaldas maakohus lepitusmenetluse sätteid olukorras, kus puudus alus lepitusmenetluse läbiviimiseks. Lapse ja isa kohtumised jäid ära objektiivsete takistuste (lapse haigus ja traumad) tõttu, mitte ema tahtliku ja takistava tegevuse tõttu. Ema pakkus iga ära jäänud kohtumise asendamiseks uue aja. Isa kohtus lapsega juunist kuni oktoobrini 12 korda, mõjuvatel põhjustel ära jäänud kordadest asendati kaks. Teiseks on vaidlustatud määrusega kindlaks määratud suhtluskord 3-aastasele lapsele raske ja liialt intensiivne ega arvesta lapse haigusest tekkivaid takistusi, asendused on keerulised ja suhtlemiskorra täitmine on veelgi raskem kui varasemas määruses seatud korra täitmine. Kohtule esitatud psühholoogi arvamusest nähtub, et 3-aastasele lapsele on nädala sees suhtlemine isaga peale lasteaeda väsitav. Ka suvine suhtluskord (nädala kaupa kummagi vanemaga) on lapse jaoks väga raske ja segadust tekitav. Väike laps vajab stabiilsust ja turvalisust, tal on raske kahe kodu vahel liikuda. Kolmandaks on vaidlustatud määruses antud vanavanemale võimalus laps ema juurest võtta ja tagasi tuua. Kolmandate isikute suhtes ei ole määrus täidetav ja neid pole menetlusse kaasatud. Neljandaks ei ole reaalselt täidetav resolutsiooni p 3.2.9, mille järgi kohtumise ära jäämisest muul mõjuval põhjusel, v.a lapse haigestumine, teatab vanem teisele vanemale ette vähemalt 2 päeva kirjalikult e-kirjaga või sms-ga. Lapse haigestumisest ei saa ette teatada, samuti pole haiguslehte võimalik saada koheselt lapse haigestumisel. Viiendaks jättis maakohus põhjendamatult rahuldamata ema avalduse ühise hooldusõiguse lõpetamiseks lapse ravi- ja haridusküsimustes. Kohus ei arvestanud, et laps elab alates sünnist emaga, isa lahkus pere juurest enne lapse sündi, vanemate vahel esinevad sügavad erimeelsused lapse ravi ja koolieelse hariduse osas, mistõttu tuleb otsustamisõigus neis küsimustes jätta vanemale, kelle juures laps elab. Lapse elu- ja viibimiskoha otsustusõiguse teostamine on vahetult seotud lapse ravi- ja vähemalt koolieelse hariduse küsimustega. Need peaksid olema erimeelsuste korral selle vanema pädevuses, kes last tegelikult kasvatab ja lapse eest vastutab. Võimaliku koostöö tegemine tulevikus ei ole välistatud ka siis, kui vanem, kelle juures laps igapäevaselt elab, saab vastavas valdkonnas ainuhooldusõiguse. Lõppotsustuse tegemise õigus on sel juhul last igapäevaselt hooldaval vanemal, kes on pädevam lapse vajadusi märkama ja hindama. Kuuendaks, kui ringkonnakohus rahuldab määruskaebuse lapse ja isa suhtlemiskorra osas, tuleb isa ja lapse suhtlemise kord kuni lapse kooliminekuni kindlaks määrata järgmiselt. Kuni lapse 3,5-aastaseks saamiseni on laps isa juures igal teisel nädalavahetusel kas laupäeval või pühapäeval kell 10.00 – 18.00, alates lapse 3,5-aastaseks saamisest on laps isa juures igal teisel nädalavahetusel koos ööbimisega laupäeval kell 10.00 kuni pühapäeval kell 18.00. Isa suvepuhkuse ajal on laps alates 3,5 eluaastast isaga kokku 2 nädalat, mis ei ole järjestikused ja millest esimene on isa puhkuse esimene või teine nädal ja teine on isa puhkuse kolmas või neljas nädal. Isa võtab lapse laupäeval kell 10.00 ja toob ta koju järgmise laupäeval kell 10.00.

MENETLUSE EDASINE KÄIK

Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ning andis isale, lapse esindajale ja eestkosteasutustele tähtaja määruskaebusele vastamiseks. Isa, lapse esindaja ja eestkosteasutused vaidlesid määruskaebusele vastu. Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle 13. märtsi 2018 kirjaga lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. 8 (10)

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 1 ja § 659 alusel tuleb jätta maakohtu määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Ringkonnakohus järgib maakohtu määruse põhjendusi ning tulenevalt TsMS §-st 659 ja § 654 lg-st 6 neid ei korda. Ema taotles määruskaebuses läbivaatamist istungil. TsMS § 667 lg-st 3 tulenevalt lahendatakse määruskaebus ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kohus ei pea vajalikuks kohtuistungit korraldada. Praeguses asjas ei pea kohus vajalikuks istungit korraldada. Ema esitas koos määruskaebusega taotluse täiendavate tõendite (e-kirjad, tekstisõnumid, lapse tervisekaardid, ambulatoorsed epikriisid ja tunnistus) vastuvõtmiseks. TsMS § 662 lg 3 kohaselt võib määruskaebuse põhjendamiseks esitada uusi asjaolusid ja tõendeid, mistõttu puudub ringkonnakohtul alus keelduda esitatud tõendite vastuvõtmisest. Tulenevalt TsMS § 477 lg-st 5 ei ole kohus hagita asja läbivaatamisel seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti (Riigikohtu 14. novembri 2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-87-16, p 14 teine lõik ja seal viidatud varasem praktika). Hagita menetluses kohaldab kohus esmajoones kaalutlusõigust (Riigikohtu 1. juuni 2011 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-17-11, p 11 teine lõik, ja 31. mai 2011 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-18-11, p 19 teine lõik; hagita perekonnaasja kohta nii ka 12. veebruari 2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-159-15, p 28 teine lõik). Seega on esimese astme kohtul nii suhtluskorra määramisel kui ka ühise hooldusõiguse lõpetamise otsustamisel ulatuslik diskretsiooniõigus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda üksnes juhul, kui selle teostamisel on ületatud kaalumispiire või oluliselt rikutud menetlusnorme. Käesolevas asjas ei ole maakohus diskretsiooni piire ületanud ega menetlusõiguse norme rikkunud isa ja lapse suhtluskorra määramisel ega hooldusõiguse vaidluse lahendamisel. Maakohus hindas kõiki esitatud tõendeid nende kogumis ning võttis kohaselt arvesse ka eestkosteasutuste ja lapsele määratud esindaja arvamusi. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist. Põhjendamatu on ema seisukoht, et lepitusmenetluse läbiviimiseks puudus alus. Vanemate seisukohad ja ema täiendavalt esitatud tõendid kinnitavad, et vanematel olid lahkhelid suhtluskorra täitmisel. Maakohus tuvastas, et ema rikkus korduvalt varasema määrusega kinnitatud suhtluskorda, kuna ei andnud last 28. mail, 21. - 22. juunil ning 26. – 27. ja

Ringkonnakohus ei nõustu ema väidetega, nagu oleks vaidlustatud määrusega kindlaks määratud lapse ja isa suhtlemise kord vastuolus lapse huvidega. Ema ei ole esile toonud ega tõendanud asjaolusid, mis annaksid alust arvata, et lapse suhtlemine isaga võib last kahjustada või et isa ei saaks lapse eest hoolitsemisega hakkama. Ema väide, et lapse suhtlemine isaga nädala sees peale lasteaeda on lapsele ebamõistlikult koormav, on paljasõnaline. Ema ei ole selgitanud, kuidas on lapsel pärast isaga kohtumisi väsimus avaldunud. Suhtlemiskorra järgi võib isa lapse võtta juba hommikul ja seega ei peagi laps lasteaeda minema. Ema ei ole ka põhistanud, miks ta leiab, et suvine suhtluskord on lapse jaoks väga raske ja segadust tekitav. Nädala kaupa kummagi vanemaga koosolemised on pigem lapse huvides, sest nii jääb talle kohane aeg vanema juures olemisega harjuda. Vanematel on võimalik kokkuleppel lapse üleandmise aega alati muuta, kui nad ühiselt leiavad, et see ei ole lapse huvides. Põhjendamatu on ema etteheide, nagu oleks vaidlustatud määrusega pandud kolmandatele isikutele mingeid kohustusi. Olukorras, kus vanemate vahelised suhted on halvad ja lapse üleandmisel võib tekkida konflikt, on maakohus põhjendatult andnud vanematele lisavõimaluse kokku leppida, et lapsele võib järgi minna ja ta tagasi tuua vanavanem. Vaidlustatud määrusega on seega pandud vanematele kohustus teha kõik otsused lähtudes lapse huvidest. Ainetud on ema väited vaidlustatud määruse resolutsiooni p 3.2.9 osas, kuna viidatud punkt reguleerib olukorda, kui laps ei ole haige, aga muul mõjuval põhjusel tuleb lapse ja isa kohtumine ära jätta. Sellises olukorras on mõistlik, et antakse takistusest varakult teada. Ringkonnakohus ei nõustu ka ema seisukohaga, et lapse viibimiskoha määramise õiguse saanuna peab tal olema ainuhooldusõigus lapse tervise ja hariduse küsimustes. Hooldusõiguse küsimusi saab ja tuleb hinnata eraldi eri valdkondade suhtes (vt Riigikohtu 22. novembri 2017 määrus tsiviilasjas nr 2-16-5794, p 21.2). PKS § 116 lg 1 järgi on vanematel oma lapse suhtes võrdsed õigused ja kohustused. Kohtule esitatud seisukohtadest nähtuvalt soovib isa olla kaasatud lapse tegevusse ja arendamisse, vanemate õigus ja kohustus on muretseda võimalusel samaväärselt lapse tervise ja hariduse eest. Eeltoodut on maakohus lapse hariduse ja tervise osas hooldusõiguse kindlaksmääramisel ka arvestanud. Lapse ema ei ole veenvalt põhistanud, et lapse isa võtaks vastu lapse tervise ja hariduse osas otsustusi, mis võib avaldada lapsele negatiivset mõju. Eeltoodust tulenevalt ei anna ema väited alust vaidlustatud määruse tühistamiseks või muutmiseks. Maakohus arvestas piisavas ulatuses menetlusosaliste õigustatud huve ja määras isa lapsega suhtlemiseks korra, mis lähtub eelkõige lapse huvidest. Samuti on maakohus lapse tervise ja haridusega seonduvates küsimustes arvestanud vanemate esitatud asjaoludega. Põhjendatud on maakohtu järeldus, et vanemad suudavad neis küsimustes ühist hooldusõigust teostada ja langetada lapse huvidest lähtuvaid otsuseid. Maakohus jättis menetluskulud menetlusosaliste endi kanda, v.a lapsele riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud jäid riigi kanda. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb TsMS § 172 lg 1 esimese lause järgi samal viisil jaotada ka määruskaebemenetluste kulud. Tulenevalt kulude jaotusest puudub vajadus neid rahaliselt kindlaks määrata. Lapse esindaja tasutaotluse lahendab kohus täna eraldi määrusega. TsMS § 696 lg 3 võimaldab esitada määruskaebuse käesoleva määruse peale. / allkirjastatud digitaalselt / Mati Maksing

/ allkirjastatud digitaalselt / Gaida Kivinurm

/ allkirjastatud digitaalselt / Ulvi Loonurm

10 (10)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.